aeglasemalt, kui üldse. Sel põhjusel ei juurdu sotsiaalselt hinnatud käitumine lapse käitumisarsenali iseenesest, vaid kasvataja peab aeg-ajalt jõulist survet avaldama, enne kui lapse käitumine ümbritsevatele inimestele vastuvõetavaks kujuneb. L. Kohlberg peabki just moraalseid norme inimsuhete põhiregulaatoriks ning iseloomustab sotsiaalset arengut lapse arvamuste arenguga moraalist, eristades järgmisi arengutasemeid (1983): eelkonventsionaalne, konventsionaalne ja postkonventsionaalne. Eelkonventsionaalne tase on 0-7 aasta vanuses. Laps on sel perioodil eriti egotsentristlik. Arusaamine moraalsusest või amoraalsusest põhineb peamiselt kasul: hea on see, mis pakub rahuldust (näiteks kiitus), halb on see, mis põhjustab rahuldamatust (näiteks karistus). Püsivuse moraalsetele hinnangutele selle kohta, kas lapse tegevus on ,,hea või halb", annavad täiskasvanud
I saab ise hakkama KRONO- seotud aja edasi minekuga, elukoha muutused, ühiskk muutused II- potensiaal, vajab õpetamist *Huvi ilmumine, küpsemine, sensitiivne periood, KOHLBERG(moraalne areng) -M kultuuri einevused, arengu spetsiifilus I eelkonventsionaalne 1.sõnakuulekus, ei taha saada karistada JAAN VALSINER 2.et saaks hüvitust VLT vaba liikumise tsoon pidevalt muutuv, L ette antud II konventsiaalne kindlad juhised, reeglid; hiljem juba teab kuidas, millal, mida
- Evolutsiooniline vaatenurk. - Õppimise eelsoodumus. - Etoloogiline metodoloogia. Kontekstualism. Võgotski – kriisietapid inimese arengus, lähima arengu tsoon. Jaan Valsiner – vaba liikumise tsoon, soositud tegevuste tsoon, lähima arengu tsoon. Urie Bronfenbrenner – ökoloogilise arengu mudel; eraldas järgnevad süsteemid: mikrosüsteem, mesosüsteem, eksosüsteem, makrosüsteem, kronosüsteem. Moraali areng. Kohlberg – moraalse arengu staadiumid. Esimene tase – eelkonventsionaalne (I aste – orientatsioon sõnakuulelikkusele, II aste – orientatsioon hüvitusele). Teine tase – konventsionaalne (III aste – „Hea poisi“ moraalsus; IV aste – autoriteedi ja sotsiaalse korra säilitamine). Kolmas tase – postkonventsionaalne (V aste – kokkulepete, inimindiviidi õiguste ja demokraatlikult vastu võetud seaduste moraalsus; VI aste – individuaalsete printsiipide ja süüme moraalsus).
Väljendab naise egoismi, eneseaktualiseerimist; 2. Aste headus eneseohverdusena; 3. Aste vägivallatuse moraalsus. Naine saab aru, et temal peab olema hea ja teistel ka. Kohlbergi teooria Moraalse arengu staadiumid (1958) Põhiidee: oluline ei ole lapse süütunne, vaid see, mille peale laps otsustused teeb e moraalne baas. I tase eelkonventsionaalne. 1. Aste orientatsioon sõnakuulelikkusele. Reegleid jälgitakse, et vältida karistust; 2. Aste orientatsioon hüvitusele. Jälgin reegleid, et saada hüvitust; II tase konventsionaalne. 3. Aste huvi on teiste lugupidamise säilitamise vastu. Teeme seda, mida meilt oodatakse, et meie hea maine säiliks; 4. Aste autoriteedi ja sotsiaalse korra säilitamine. Õige on see, mida ühiskond peab õigeks; III tase postkonventsionaalne. 5
- Sotsiaalsete reeglite tüübid o Moraalireeglid ,,ära tapa", keegi kannatab kui moraalireegleid rikkuda o Konventsionaalsed reeglid ühiskondlikud kokkulepped mis kehtivad siis kui need on omavahel sõlmitud o Prudentsiaalsed reeglid ei tohi ennast kahjustada o Personaalsed reeglid asjad mis iseendaga kokku lepime, ei tohi kahjustada teiste õigusi Lawrence Kohlberg: moraalne mõtlemine 1. Eelkonventsionaalne arutlus tagajärgedest 1.1karistuse vältimisest või hüve saamisest lähtumine 1.2tegija vajadustest lähtumine mõtlen iseendast ja seda mida ise vajan 2. konventsionaalne arutlus tegija kavatsustest 2.1sotsiaalsetest suhetest, teiste inimeste arvamusest lähtumine mida teised arvavad 2.2konventsioonidest ja kohustustest lähtumine 3. postkonventsionaalne arutlus moraalsetest otsustest 3.1ühiskonnas kokkulepitud väärtustest lähtumine
Kohlbergi moraalse arengu teooria (pikendas Piaget teooriat) väidab, et moraalne põhjendamine, mis on eetilise käitumise aluseks, omab 6 eristatavat arengutaset (ja on pidev protsess), millest iga järgmine vastab moraalsetele dilemmadele adekvaatsemalt kui eelmine. Et mõõta taset, millel inimene moraalselt opereerib, töötas Kohlberg välja rafineeritud intervjuu-protsessi. Selles esitatakse hüpoteetilisi situatsioone, milles esineb moraalne dilemma. (I eelkonventsionaalne tasand - orienteeritus iseendale: 1.Sõnakuulelikkus ja karistus; 2.Individualism, instrumentalism ja vahetuskaup; II konventsionaalne tasand - orienteeritus teistele ja ühiskonnale: 3.”Hea poiss/ tüdruk”; 4.Seadus ja käsud; III postkonventsionaalne - orienteeritus põhimõtetele: 5.Sotsiaalne leping; 6.Põhimõttekindel südametunnistus). Eetikakriis - olemasolevatest moraalinormidest ei peeta kinni, kuid samas uusi ka veel pole kehtestatud!? Eetikakriisi määratlused!?!?
Tugineb Piaget-le, Baldwinile. Jälgis 75 poissi 12 aasta jooksul. Teooria põhiideeks on see, et oluline pole mitte laste süütunne ja kas ta käitub ausalt vaid oluline on otsustuste moraalne baas. Kui inimene läheb ja varastab leiba selleks, et peret toita, siis ongi küsimus selles, et milline on selle teo moraalne baas - hea või halb. Need uurimisalused poisid pidid andma hinnanguid eri variantidele taolistes olukordades. Jälgis neid üle pika aja. Teooria: I TASE- eelkonventsionaalne (kõige madalam). - Karituse ja hüvituse terminites. 1. Aste- orientatisoon sõnakuulelikkusele. Reegleid järgitakse, et vältida karistust. Sõnakuulelikkus enda pärast (muidu saan karistada). 2. Aste- orientatsioon hüvitusele. Reeglite järgimine toimub isiku enda huvides. Et saada hüvitust. II TASE- konventsionaalne. 3. Aste- ,,hea poisi" moraalsus. Huvi on teiste lugupidamise säilitamise vastu. Teeme seda, mida
MORAALI ARENG Lawrence Kohlberg (1927 -1987) Mõjutused Piaget'ilt Üks esimesi moraali areng uurijaid Kasutas longituud uurinut uuris 75 poissi25 aasta jooksul- jälgis kuidas moraal kujuneb Moraalse arengu staadiumid Põhiidee oluline ei ole süütunne, et kas käitub õigesti või mitte, vaid moraalne baas. I TASE -eelkonventsionaalne karistuse ja hüvituse termin 1. aste -orientatsioon sõnakuulelikkusele - jälgitakse reegleid karisutse vältimise eesmärgil 2. aste -orientatsioon hüvitusele/tasule moraalses lahendis jälgitakse reegleid, et vältida karistust. Kiitus, karistus, autoriteet Vajaduste rahuldamine toimub vastastikuse moraali alusel Lapsed ei mõtle nii, et nad jälgiksid moraalsust teevad täiskasvanu ütlemise järgi. Oluline käsitlusel kuidas seletada lahendust II TASE -konventsionaalne 3
omandamine o Kuidas panna inimesi vältima ebasoovitavaid käitumisi, kui teisi läheduses pole? Moraalsus vs kuulekus; internalisatsioon Sotsiaalsed reeglid: juhised, kuidas erinevates olukordades (mitte)käituda Sotsiaalsete reeglite tüübid (Turiel ja Nucci; Smetana) o Moraalireeglid o Konventsionaalsed reeglid o Prudentsiaalsed reeglid o Personaalsed reeglid Lawrence Kohlberg: moraalne mõtlemine 1. Eelkonventsionaalne arutlus tagajärgedest o 1.1 karistuse vältimisest või hüve/tasu saamisest lähtumine o 1.2 tegija vajadustest lähtumine 2. Konventsionaalne arutlus tegija kavatsustest o 2.1 sotsiaalsetest suhetest, teiste inimeste arvamusest lähtumine o 2.2 konventsioonidest ja kohustustest lähtumine 3. Postkonventsionaalne arutlus moraalsetest otsustest o 3.1 ühiskonnas kokkulepitud väärtustest lähtumine o 3
Ta hõlmab endas rohkem faktoreid, mis mõjutavad lapse arengut, kui ükski teine teooria. MORAALI ARENG Lawrence Kohlberg (1927-1987)- loonud moraalse arengu staadiumite teooria ja kirjeldanud moraalsete arengute staadiumeid. Tugineb Biaget'le. Ta jälgis 75 poissi 12 aasta jooksul. Teooria põhiideeks on see, et oluline pole laste süütunne ja kas ta käitub ausalt vaid oluline on otsustuste moraalne baas. I TASE- eelkonventsionaalne (kõige madalam). Karituse ja hüvituse terminites. 1. Aste- orientatisoon sõnakuulelikkusele. Reegleid järgitakse, et vältida karistust. Sõnakuulelikkus enda pärast (muidu saan karistada). 2. Aste- orientatsioon hüvitusele. Reeglite järgimine toimub isiku enda huvides. Et saada hüvitust. II TASE- konventsionaalne. 3. Aste- ,,hea poisi" moraalsus. Huvi on teiste lugupidamise säilitamise vastu. Teeme seda, mida meilt oodatakse, selleks, et meie
arengut, kui ükski teine teooria võimaldab näha tervikut. Moraali areng - Uuritakse, kuidas moraal kujuneb ja areneb. Lawrence Kohlberg (1927-1987) lõi moraalse arengu staadiumite teooria ja kirjeldas moraalsete arengute staadiumeid. Tugineb Biaget'le. Ta jälgis 75 poissi 12 aasta jooksul. Teooria põhiideeks on see, et oluline pole laste süütunne ja kas ta käitub ausalt vaid oluline on otsustuste moraalne baas. Emotsionaalne orientatsioon. Moraalse arengu staadiumid: I TASE- eelkonventsionaalne (kõige madalam), otsuse aluseks on teiste reaktsioon ja otsuse tegemine käib karituse ja hüvituse terminites. 1. Aste- orientatisoon sõnakuulelikkusele. Reegleid järgitakse, et vältida karistust. Sõnakuulelikkus enda pärast (muidu saan karistada). 2. Aste- orientatsioon hüvitusele. Reeglite järgimine toimub isiku enda huvides. Et saada hüvitust. II TASE- konventsionaalne 3. Aste- ,,hea poisi" moraalsus. Huvi on teiste lugupidamine säilitada. Teeme
seetõttu, et tema teooria ei sobinud naistele ja nemad nägid asju teisiti Teda huvitas, millega poisid põhjendasid on käitumist; oluline ei ole laste süütunne, vaid see, millele tugineb moraalne baas Eesmärgiks vaadelda moraali arengut ja selle kulgemist ajas Poisid pidid kirjeldama erinevaid situatsioone ja enda käitumist nendes juhtumites ning mille pärast nad just käituksid nii Moraalse arengu staadiumid I TASE - eelkonventsionaalne karistus või tasu 1.aste - orientatsioon sõnakuulelikkusele 2.aste - orientatsioon hüvitusele II TASE - konventsionaalne 3.aste - "hea poisi" moraalsus 4.aste - autoriteedi ja sotsiaalse korra säilitamine III TASE - postkonventsionaalne 5.aste - kokkulepete, inimindiviidi õiguste ja demokraatlikult vastu võetud seaduste moraalsus; neid tuleb vajadusel muuta 6
annaabi.ee 
