Otsustaja kavandatud tegevuseks tegevusloa andja Keskkonnamõju - mingi tegevusega kaasneda võiv vahetu või kaudne mõju, mis väljendub muutustes inimese tervises ja heaolus, looduskeskkonnas, kultuuripärandis või varas Keskkonnajuhtimissüsteem osa organisatsiooni juhtimisest, mis tegeleb süsteemselt keskkonnaküsimustega. Järelvalvet korraldab - Keskkonnaministeerium või Keskkonnaministeeriumile alluv maakonna keskkonnateenistus Keskkonnamõju eelhindamine - kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju olulisuse esialgne hindamine, mille alusel otsustatakse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle siis, kui hindamist õigusaktides otseselt ei nõuta Keskkonnamõjude hindamise alternatiiv - kavandatud tegevusest erinev viis sama vajaduse rahuldamiseks Ekspert või eksperdigrupp - isik või isikute grupp, kellel on teatava keskkonnamõju hindamiseks vajalik kvalifikatsioon.
seadusandluse kohta. 5. Reh.plaani analüüsil tekkivad mõtted. 6. Märksõnad reh.õnnestumise osas. LUGEDA: · PITRA Tarkuseraamatust teenused, PITRA lõppraportist probleemid. · Tutvuda Riigikontrolli audititega reh.teenuse kohta. · Seadusandlus Järgnevalt: 1. Rehabilitatsiooniteenusega seonduvad probleemid ja võimalikud lahendusettepanekud (grupitöö). 2. Rehabilitatsiooniteenuse alased arendused: · eelhindamine · rehabilitatsiooniprogrammid · kvaliteedijuhtimise süsteem 3. Eksami küsimused. Rehabilitatsiooniteenusega seonduvad probleemid. Maailmakohvik: 1. Rehabilitatsiooniteenuse korraldus. 2. Rehabilitatsiooniteenuse osutajad. 3. Rehabilitatsiooniplaan ja selle ellurakendatavus. 4. Teadlikkus ja rehabilitatsiooni tulemuslikkus. 43 5. Rehabilitatsioon ja kaasnevad teenused
reaalsete tegevusvariantide keskkonnamõju kohta ning soovitada optimaalne lahendus keskkonnamõju hindamise aruanne dokument, mis sisaldab keskkonnamõju hindamise programmi ning ülevaadet selle täitmisest ja hindamise tulemustest keskkonnamõju hindamise programm keskkonnamõju hindamise kavandamisel koostatav dokument, mis kirjeldab hindamise käsitlusala, hindamismetoodikat, eksperdigrupi koosseisu ning hindamise ajakava [keskkonnamõju] eelhindamine kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju olulisuse esialgne hindamine, mille alusel otsustatakse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle siis, kui hindamist õigusaktides otseselt ei nõuta keskkonnarisk risk, mille puhul on ohustatud keskkond või selle kaudu inimeste tervis ja/või vara keskkonnariski hindaja füüsiline isik, kellel on riski hindamiseks vajalik kvalifikatsioon. Üldreeglina on keskkonnariski hindamine grupitöö, üksikhindaja võib
RK lahend 3-3-1-88-15 (tuulikute kaasus) NATURA2000 ala 2 kategooriat: 1) KKM strateegiline hindamine ja 2) KKM hindamine KSH planeerimismenetluses Kui on tegemist teemaplaneeringuga, siis ei ole KSH kohustuslik Det planeeringu puhul olukord keerulise, kaalumisruumi rohkem. Tuleb hinnata, kas tegevus, mida DP kavandatakse tekitab olulist KKM, kui tegemist KEHS § 6 lg 1 tuleb läbi viia, § 6 lg 2 teine loetelu, mille puhul tuleb läbi viia eelhindamine ja otsustatakse, kas on vaja läbi viia sisuline hindamine KSH eeldamise ja hindamise vajalikkuse küsimusi saab viidata 3-3-1 -73-16 (krossiraja kaasus) Juhul ka kui parameeterid muudetakse, nt laiendatakse objekt, tuleb kaaluda KSH-d KMH ei ole loamenetluse osa ehitusloamenetluse korral (nagu ta on planeerimismenetlus), KMH ehitusloamenetluses käib paralleelselt, vajaoli projekteerimistingimuste väljastamisel, ehitusloa väljastamisel ja keskkonaalubade väljastamisel
Millist tüüpi KMH on vajalik? Kõik arenguprojektid ei vaja KMH-d? Paljudel projektidel puuduvad olulised keskkonnamõjud; Sõelumisprotsess määratleb projekte, millel on olulised ebasoodsad keskkonnamõjud. 2. Piiritlemine - Läbivaatuse tähtaeg: Mida on vaja uurida; Mõjutatud ala piirid; Võtmemõjud; Alternatiivid; Ekspertide grupp; KMH plaan k.a. konsultatsioonid ja avalikkuse kaasamine, Tööplaan ja ajakava. 3. Eelhindamine - Taustinformatsioon, tausta olukord; Keskkonna käesolev seisund; Loodusressursside praegune kasutamine, koormused keskkonnale; Võrdlus “0” alternatiiviga; Keskkonna indikaatorite suundumused –trendid; Keskkonna standardid. 4. Alternatiivid - Peavad olema realistlikud ja andma valikuvõimaluse; “0” alternatiiv- null-tegevus, ei tegevusele, projektile, ehitusele; Alternatiiv võib olla suurus, ulatus, asukoht, tehnoloogia jne;
/3:15/ Ametlikud nimekirjad ei saa hõlmata kõiki juhtumeid, mille puhul oleks keskkonnamõju vaja hinnata. Seetõttu ei saa sellest, et mingi tegevus nimekirjades puudub, järeldada olulise keskkonnamõju puudumist ning keskkonnamõju hindamise mittevajalikkust. Sellistel juhtumitel tuleb otsustada keskkonnamõju hindamise vajalikkuse või mittevajalikkuse kohta nn eelhindamise alusel (vt ka Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §6 lõiget 2). Eelhindamine peab andma vastuse küsimusele, kas kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline negatiivne mõju ning kui tõenäoline on selle mõju ilmnemine. Eelhindamist võib lugeda keskkonnariski esmaseks hindamiseks. Sageli ei saa välistada võimalust, et kavandatav tegevus põhjustab tõsist kaudset negatiivset mõju. Kui aga sellise mõju ilmnemise tõenäosus on kaduvväike, tuleb risk hinnata väikeseks ning keskkonnamõju hindamist mittevajalikuks. /3:33/
kiireloomulise ülesande täitmisega või on põhjendatud kahtlusi, et etteteatamine võib moonutada auditi tulemusi. Auditi kava tuleks soovituslikult läbi arutada osapoolte vahetul kohtumisel tuleks korraldada koosolek, kus osalevad kõik vastutavad isikud (mõlemalt poolt). Koosoleku eesmärgiks on tagada auditi tõrgedeta ja kvaliteetne läbiviimine (kokku leppida vajalikud dokumendid, toimingud, piirangud jmt). Sisekontrollisüsteemi eelhindamine Auditi eel kogutud ja avakohtumisel hangitud täiendava info alusel peab audiitor andma eelhinnangu peamistele riskiteguritele ning meetmetele, mida juba rakendatakse nende riskide vähendamiseks või ohjamiseks. Riskide identifitseerimise tulemusel pea audiitor reastama nad pingeritta alates suurimast riskist. Hindamise käigus võib audiitor kasutada kõiki meetodeid, mida ta peab vajalikuks. Sisekontrolli eelhindamine vormistatakse vastaval vormil ,,Sisekontrolli eelhindamise tabel"
see on juhtkonna tellitud; on põhjendatud kahtlusi, et etteteatamine võib moonutada auditi tulemust. Auditi alustamisel on soovitav tutvustada auditi kava vahetul kohtumisel osapooltega. Eesmärk on tagada auditi sooritus kvaliteetselt ja professionaalsel tasemel, anda võimalus audiitoritele koguda lisainfot ja leppida kokku auditi protseduurides, et mitte põhjustada auditeeritavale liigseid ebamugavusi. Sisekontrollisüsteemi eelhindamine Auditi eel kogutud ning avakoosolekul hangitud info alusel peab audiitor andma eelhinnangu peamistele riskiteguritele ja sisekontrollisüsteemi meetmetele, mida on rakendatud nende ohjamiseks. Riske hinnatakse alates olulisemast. Hindamise käigus tutvutakse dokumentide ja muude tõendusmaterjalidega rakendades erinevaid meetodeid. Sisekontrolli eelhindamine vormistatakse dokumendina „Sisekontrolli eelhindamise tabel“. Selles on kuus veergu. 1
Kui on põhjendatud kahtlusi, et etteteatamine võib moonutada auditi tulemust. Auditi alustamisel on soovitatav tutvustada auditi kava vahetul kohtumisel osapooltega. Eesmärk on tagada auditi sooritus kvaliteetselt ja professionaalsel tasemel. Anda võimalus audiitoritele koguda täiendavat infot (vesteldakse, räägitakse, kogutakse arvamusi) ja leppida kokku auditi protseduurides, et mitte põhjustada auditeeritavale liigseid ebamugavusi. SISEKONTROLLI SÜSTEEMI EELHINDAMINE Auditi eel kogutud ja avakoosolekul hangitud info alusel peab audiitor andma eelhinnangu peamistele riskiteguritele ning sisekontrolli meetmetele, mida on rakendatud nende ohjamiseks. Riske hinnatakse alates olulisemast (olulisuse printsiip). Hindamise käigus tutvutakse dokumentide ja muude tõendusmaterjalidega rakendades erinevaid meetodeid. Sisekontrolli eelhindamine vormistatakse sisekontrolli eelhindamise tabeliga, mis koosneb kuuest veerust:
hindamine, kasutajate iseloomustamine (funktsionaalsus, stiil, töökoormus). 5. nn. Gold plating ("ülekuldamine") - nõuete ülevaatus, prototüüpimine, kulude-tulude analüüs, koostada eelarve. 6. Pidev muudatuste jada - asetada muudatustele kõrge künnis,kasuta juurdekasvu mudelit. 7. Altminekud tellitavas riistvaras - hinnangud, inspekteerimised,ühilduvuse kontroll. 8. Altminekud tellitavates töödes - täitjate eelhindamine,võistlustööde või prototüüpide tellimine, team'i koostamine. 9. Reaalaja jõudluse puudujäägid - modelleerimine,eelhindamine, prototüüpimine, eelhäälestamine. 10. Arvutustehnika võimaluste ülehindamine - tehniline analüüs,kulude-tulude analüüs, prototüüpimine, kirjanduse viidete ülekontroll. 57. Tarkvara omadused. 1. Väline (kasutajale nähtav) kvaliteet Kasutatavus - Usability Usaldusväärsus - Reliability 2
Millist tüüpi KMH on vajalik? Kõik arenguprojektid ei vaja KMH-d? Paljudel projektidel puuduvad olulised keskkonnamõjud; Sõelumisprotsess määratleb projekte, millel on olulised ebasoodsad keskkonnamõjud. 2. Piiritlemine - Läbivaatuse tähtaeg: Mida on vaja uurida; Mõjutatud ala piirid; Võtmemõjud; Alternatiivid; Ekspertide grupp; KMH plaan k.a. konsultatsioonid ja avalikkuse kaasamine, Tööplaan ja ajakava. 3. Eelhindamine - Taustinformatsioon, tausta olukord; Keskkonna käesolev seisund; Loodusressursside praegune kasutamine, koormused keskkonnale; Võrdlus “0” alternatiiviga; Keskkonna indikaatorite suundumused –trendid; Keskkonna standardid. 4. Alternatiivid - Peavad olema realistlikud ja andma valikuvõimaluse; “0” alternatiiv- null-tegevus, ei tegevusele, projektile, ehitusele; Alternatiiv võib olla suurus, ulatus, asukoht, tehnoloogia jne;
toiminguid kajastava tõestusmaterjali ja informatsiooni dokumendisüsteemi hõlmamise ning dokumentidena alalhoidmisega (EVSISO 154891:2004); 2. asjaajamise käigus dokumentidega teostatavad toimingud, millega tagatakse nende autentsus, usaldusväärsus, terviklikkus ja kasutatavus. Dokumendisüsteem: riist ja tarkvarast sõltumatu infosüsteem, mille otstarve on dokumentide hõlmamine ja kontrollitud haldamine kogu nende elukäigu jooksul. Eelhindamine: avaliku arhiivi teostatav dokumendisarjade hindamine dokumentide loetelu alusel enne dokumentide loomist või saamist ilma üksikdokumente uurimata. Dlektrooniline dokumendihaldussüsteem (EDHS): dokumentide haldamise, kontrollimise ja neile juurdepääsu tagamise elektrooniline tarkvara. Eraldamine: 1. dokumendihaldusprotsess; 2. dokumendi elukäigu või elukäigu etapi lõppemisel teostatav toiming dokumendi ühest süsteemist teise viimiseks või hävitamiseks.
ühiskonna - inimeste ja inimkoosluste kohta, sh ka eraisikute valduses olevad arhivaalid. 8. Erinevate valdkondade teadusuurimiseks vajalik teave. Eesti Rahvusarhiivi hindamiskriteeriumid: arhiivimoodustaja olulisus, dokumentide uurimispotentsiaal,ajaraam kust dokumendid pärinevad või mida dokumendid käsitlevad,unikaalsus, kasutatavus, seotus teiste dokumentidega, säilitamiseks vajalik ressurss. Eelhindamine on protsess, kus dokumendi väärtus selgub elutsükli alguses (sisuliselt enne dokumendi loomist) Digitaaldokumentidega kaasnevad probleemid. Digitaaldokumente on oluliselt lihtsam kas tahtlikult või tahtmatult muuta kui nn traditsioonilisi dokumente (nt paberdokument või heliplaat), seetõttu võib nende autentsuses rohkem kahelda Digitaaldokumendi elukäik ületab tavaliselt riist- ja tarkvara eluea. Uus tehnoloogia pole võimeline säilinud infost aru saama
(võltsimine) või kui tegemist on ootamatu auditiga (ei saadeta teavitatavat kirja välja). Otstarbekas on tutvustada auditikava kontrollitavatele ning neilt objekti kohta uurida võimalikult palju lisainformatsiooni. Audiitorite jaoks on selle vestluse jaoks oluline valdkond sisekontrolli süsteemi elemendid. Etteteatamine (kiri, 2 nädalat) on mõeldud selleks, et objekt saaks end selleks ette valmistada vajalikud dokumendid, küsimused. Sisekontrolli süsteemi eelhindamine Eelnevalt kogutud ja eelmainitud vestlusel tuleb hinnata sisekontrolli süsteemi ja välja selekteerima riskid (kõrgematest madalamate riskideni). Eelneva uurimuse tulemusel tuleb koostada sisekontrolli süsteemi eelhindamise tabel. Tabel võib erineda metoodilisest materjalist, kui tegemist on väiksema mahulise auditiga. Tavapärane on kuuene jaotus (6 veergu): 1) Põhilised riskitegurid fikseeritakse erinevad riskitegurid antud objekti kohta, nt
iseloomu, suuruse, ulatuse ja tõenäosuse kohta. • Informatsiooni saamine huvipoolte suhtumise kohta • Saadud info ja sellest tulenevate järelduste edastamine otsusetegijale Keskkonnamõju hindamises osalejad • Arendaja • Otsustaja • Ekspert (eksperdid) • Huvipooled • Avalikkus Millal tuleb läbi viia ? • Seadusega sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevused • Mõju olulisuse eelhindamine seadusega kehtestatud korras • Finantsinstitutsioonide või avalikkuse surve Eelhindamine • Kui tegevust kohustuslikust nimekirjast ei leia, tuleb otsus KMH vajalikkuse/mittevajalikkuse kohta vastu võtta täiendavas nimekirjas olevate tegevuste analüüsi tulemusena (eelhindamisel) Otsustaja lähtub: • 1) Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest; • 2) Tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine,
vara. /3:15/ Ametlikud nimekirjad ei saa hõlmata kõiki juhtumeid, mille puhul oleks keskkonnamõju vaja hinnata. Seetõttu ei saa sellest, et mingi tegevus nimekirjades puudub, järeldada olulise keskkonnamõju puudumist ning keskkonnamõju hindamise mittevajalikkust. Sellistel juhtumitel tuleb otsustada keskkonnamõju hindamise vajalikkuse või mittevajalikkuse kohta nn eelhindamise alusel (vt ka Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §6 lõiget 2). Eelhindamine peab andma vastuse küsimusele, kas kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline negatiivne mõju ning kui tõenäoline on selle mõju ilmnemine. Eelhindamist võib lugeda keskkonnariski esmaseks hindamiseks. Sageli ei saa välistada võimalust, et kavandatav tegevus põhjustab tõsist kaudset negatiivset mõju. Kui aga sellise mõju ilmnemise tõenäosus on kaduvväike, tuleb risk hinnata väikeseks ning keskkonnamõju hindamist mittevajalikuks. /3:33/
osapoole poolt läbiviidud analüüs võib avada vaatenurki, mis on seaduse väljatöötajale väärtuslikuks sisendiks. Tuginedes käesoleva hindamise kogemusele tuuakse järgnevalt ära mõned soovitused, mida hindaja soovitab edaspidi seaduseelnõu mõjude eelhindamisel silmas pidada. Eelhindamise muutis keeruliseks see, et paralleelselt hindamisega jätkus seaduseelnõu teksti muutmine. Soovitusena edaspidiseks leiavad autorid, et eelnõu eelhindamine tuleb läbi viia siis, kui seaduseelnõu koostajad on lõpetanud aktiivse sisulise ja põhimõttelise töö sellega, kuna paralleelne töö hindajate ja seaduse väljatöötajate poolt võib viia olukorrani, kus hinnatakse teksti, mis muutub hindamisprotsessi jooksul niivõrd, et hinnatakse sisult vananenud seaduse teksti. Ehkki hindajad olid teadlikud sellest, et seaduseelnõu tekstiga jätkub töö ka hindamise käigus, põhjustas eelnõu teksti kiire muutumine olukordi,
Tähelepanu pööratakse hetkeolukorrale, võimalikele kaasnevatele mõjudele ja strateegiatele ning täpsustatakse vastuvõetav mõjude ulatus/määr. Eesmärkidest lähtudes omistatakse teaduslike ja hinnanguliste kaalutluste põhjal igale indikaatorile standard. Tsoneerimist antud meetodi puhul ei kasutata, vaid keskendutakse taastamisele ning kahjude ennetamisele tulevikus. Protsessi etapid: 1. Olemasoleva andmebaasi eelhindamine; 2. Korralduseesmärkide kordushindamine; 3. Võtmeindikaatorite valik; 4. Võtmeindikaatoritele standardite määramine. Tulenevalt kaitse-eesmärkidest kehtestatakse igale indikaatorile standard, mis täpsustab vastuvõetavaid mõjusid; 5. Standardite ja olemasoleva olukorra võrdlemine; 6. Võimalike mõjuallikate määratlemine; 7. Majandamisstrateegiate määratlemine; 8. Plaani elluviimine.
annaabi.ee 
