1. Definitsioon, mis on ülemäärane defitsiit Stabiilsuse ja kasvu pakti kohaselt peavad liikmesriigid säilitama eelarvedistsipliini, st nende riigieelarve peab olema tasakaalus või ülejäägis. Eesmärgiks oli piirata inflatsiooniriski (Maastrichti lähenemiskriteerium). Liikmesriikide aastane eelarvedefitsiit ei tohi olla kõrgem kui 3% SKPst ning riigi võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst. Vaid tõsise languse korral aktsepteeritakse suuremat eelarvedefitsiiti. Kui ülemäärane eelarvepuudujääk on antud liikmesriigis püsiv, võivad teised liikmesriigid rakendada teatud sanktsioone, mis on vähemalt 0.2% SKPst. Kui kahe aasta möödudes eelarve defitsiit ikka veel eksisteerib, muutub deponeeritud summa trahviks. Seda ei juhtu enne kui 3 läbitud on pikk, üheteistkümnest etapist koosnev protseduur. Protsess on suunatud sellele, et
5. Riigieelarve seaduseelnõu kolm lugemist riigikogus. 6. Ettepanekute ja paranduste tegemine riigieelarve seaduseelnõus. 7. Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus. 8. President kuulutab riigieelarve seaduse välja. Riigieelarve on oluline, kuna näitab, milleks riik raha kogub ja kulutab. Eelarve kaudu toimib kogu riigielu korraldamine. Parandab riigi ja rahva heaolu. Eelarve peab olema tasakaalus, et ei tekiks probleeme riigielu korraldamisel. Eelarvedefitsiiti kasutatakse, kui tulud on väiksemad kui kulud. Puudujääk kaetakse laenude või reservide arvelt. Või negatiivse lisaeelarvega. Kui tekib raha ülejääk tehakse positiivne lisaeelarve. Eelarve olulisemad kulud on sotsiaalhooldus, tervisehoid ja haridus. Olulisemad tuluallikad on sotsiaalmaks, käibemaks ja mittemaksulised tulud. Eelarvepoliitika: Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja milleks riik kogub. Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, millele kulutatakse.
Sellele lisandub ka nn residendimaksu taastamine, mis lisab maksukoormusele veel 15%. Peale selle plaanib valitsus tõsta 2006 juunis sigarettide aktsiisi, mis kasvatab sigarettide hinda 20 ehk võrra. Valitsuskabineti viimaseks saavutuseks 2005. aastal oli 2006. a riigieelarve kokkuleppimine, mis on eelnevast 3% väiksem. Jaapani valitsuse tuludest u 50% tuleb maksudest ning 40% riigi võlakirjade emissioonist. Arvestades Jaapani kiiresti vananevat ning vähenevat elanikkonda ning suurt eelarvedefitsiiti (160% SKTst) seisab Jaapanis ees maksutõus ning maksubaasi laiendamine, mida juhib ja analüüsib spetsiaalne Maksukomisjon.
madalama sissetulekuga isikute sissetulekust kulubki proportsionaalselt suurem osa kaudsetele maksudele võrreldes suurema sissetulekuga isikutega, seega on tõepoolest niisugune maksusüsteem regressiivsem. Nii näiteks puudutas Eesti mullusuvine käibemaksu määra tõus proportsionaalselt rohkem just madalama sissetulekuga isikuid. Küsimus 6 Valitsuse eelarvedefitsiiti on põhimõtteliselt võimalik finantseerida kas Valmis emiteerides raha, suurendades maksukoormust või laenates raha kodu või välismaalt. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Väide on õige tõepoolest valitsusel on eelarvedefitsiidi vähendamiseks võimalik kas
madalama sissetulekuga isikute sissetulekust kulubki proportsionaalselt suurem osa kaudsetele maksudele võrreldes suurema sissetulekuga isikutega, seega on tõepoolest niisugune maksusüsteem regressiivsem. Nii näiteks puudutas Eesti mullusuvine käibemaksu määra tõus proportsionaalselt rohkem just madalama sissetulekuga isikuid. Küsimus 6 Valitsuse eelarvedefitsiiti on põhimõtteliselt võimalik finantseerida kas Valmis emiteerides raha, suurendades maksukoormust või laenates raha kodu või välismaalt. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Väide on õige tõepoolest valitsusel on eelarvedefitsiidi vähendamiseks võimalik kas raha juurde trükkides (mis aga pikas plaanis ei ole enamasti mõistlik, sest tekitab
Raha säästmist see ei soodusta. Saadud raha eest püütakse kiiresti midagi osta. Klassikaline inflatsiooniteooria: · varasemalt pidasid majandusteadlased inflatsiooni põhjuseks ülemäärase raha ringlusse laskmist. · Seega võib inflatsioon olla majanduspoliitiliselt tekitatud ehk inflatsiooni põhjuseks võib olla ekspansiivne rahapoliitika, mille eesmärgiks on finantseerida eelarvedefitsiiti. · Ajaloost on tuntud klassikalise hüperinflatsiooni näide 1920 aastatel Austrias ja Saksamaal, mille põhjustas just raha juurdetrükkimine valitsuskulude katteks. 31. Mis on maksebilanss? Maksebilanss on kokkuvõtlik aruanne, milles registreeritakse kõik teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul toimunud kaupade, teenuste ja kapitali rahvusvahelised vood. Maksebilansi kontod on: 1) jooksevkonto; 2) kapitali- ja finantskonto; 3) ametlik
emiteerimishind hind millega toimub võlakirja esmamüük emitent väärtpaberi väljaandja (laenuvõtja), kellele väärtpaber on finantskohustus. Emitendid kapitaliturgudel on suured ja tuntud institutsioonid (suurettevõtted, pangad) ja keskvalitsused, kes kasutavad oma head nime ja tuntust kapitali odavama hinnaga kaasamiseks. Pangad ja suured ettevõtted emiteerivad nii võlakirju kui aktsiaid. Ühed suuremad emitendid on valitsused, kes võlakirjade emiteerimisega tasakaalustavad eelarvedefitsiiti. esmaturg väärtpaberiturg, kus pakutakse uusi väljalastavaid (emiteeritavaid) väärtpabereid ettevõtte aastaaruanne sisaldab bilanssi, kasumiaruannet ja tegevusaruannet ettevõtte kulu raha, mis ettevõte peab hüviste tootmise ja müümisega seoses välja maksma ettevõtte omad vahendid tekivad ettevõtjal säästudest, mida ta ei ole oma sissetulekutest ära tarbinud 2
Tänavu jäävad oletatavalt plussi mitmed IdaEuroopa riigid, nagu Bulgaaria (1,8 protsenti), Tsehhi (1,7 protsent), Poola (2,0 protsenti), Rumeenia (1,8 protsenti) ja Slovakkia (2,7 protsenti). Vähemalt paariprotsendist majanduskasvu võivad nimetatud riigid ennustuse järgi oodata ka 2010. aastal. Euroopa Komisjoni vaheprognoosi järgi jäävad 2010. aastal lisaks Lätile ja Leedule miinusesse veel Hispaania ja Portugali majandused. Euroopa Komisjon pakub Eestile suurt eelarvedefitsiiti 20.01.2009 Postimees Euroopa Komisjoni eile avalikustatud erakorraline majandusprognoos pakub Eestile suhteliselt madalat tööpuudust, kuid suurt eelarvedefitsiiti. 2009. ja 2010. aastal prognoosib komisjon valitsussektori tulude puudujäägiks 3,2 protsenti ehk rohkem kui lubavad Maastrichti nõuded euroalaga liitumiseks. Nende numbrite põhjal tegi rahandusvolinik Joaquin Almunia avalduse, et Eesti niipea valitud euroklubisse ei pääse.
Mis määrab selle, kelle kanda jääb suurem maksukoormus? Maksude ülekandumine tähnedab maksude siiret otseselt maksukohuslaselt teistele majandussubjektidele. Tootjalt tarbijale erineva nõudlusega kaupade puhul nagu alkohol, tubakas ja bensiin, sest neile on kehtestatud aktsiisimaksud, mille maksab lõppkokkuvõtte kinni tarbija? Pakkumine ja nõudlus määrab selle, kelle kanda jääb maksukoormus. 91. Millised on eelarvedefitsiidi peamised tekkepõhjused? Kuidas saaks eelarvedefitsiiti vältida või vähendada? Kuidas mõjutab defitsiit riigi majandust? Valitsuse kulud ületavad tulud. Eelarvet on võimalik tasakaalustada maksumäärade vähendamise ja/või oma kulutuste suurendamisega. Tagajärjeks on inflatsioonilise surve tugevnemine. Paljude majandusteadlaste arvates on aga eelarve tasakaalust olulisem täishõive ja mõõduka inflatsiooni tagamine. Eelarve defitsiidi ületamiseks võetakse peamiselt laenu
Selgitage! 9. Mille poolest erinevad otsesed maksud ja kaudsed maksud? Millised on kummagi maksuliigi positiivsed ja negatiivsed omadused? 10. Milles seisneb maksude ülekandumine? Kellelt kellele võivad maksud üle kanduda? Mis määrab selle, kelle kanda jääb suurem maksukoormus? 13 11. Millised on eelarvedefitsiidi peamised tekkepõhjused? Kuidas saaks eelarvedefitsiiti vältida või vähendada? Kuidas mõjutab defitsiit riigi majandust? 12. Selgitage automaatsete stabilisaatorite toimimist. Kumb on efektiivsem automaatne stabilisaator, kas proportsionaalne või progressiivne üksikisiku tulumaks? 12. Rahvusvaheline majandus Absoluutne eelis, suhteline eelis, alternatiivkulu, mastaabisääst, ülekandekulud, tööstusharusisene kaubandus, maksebilanss, maksebilansi ülejääk, maksebilansi defitsiit,
Selgitage! 9. Mille poolest erinevad otsesed maksud ja kaudsed maksud? Millised on kummagi maksuliigi positiivsed ja negatiivsed omadused? 10. Milles seisneb maksude ülekandumine? Kellelt kellele võivad maksud üle kanduda? Mis määrab selle, kelle kanda jääb suurem maksukoormus? 13 11. Millised on eelarvedefitsiidi peamised tekkepõhjused? Kuidas saaks eelarvedefitsiiti vältida või vähendada? Kuidas mõjutab defitsiit riigi majandust? 12. Selgitage automaatsete stabilisaatorite toimimist. Kumb on efektiivsem automaatne stabilisaator, kas proportsionaalne või progressiivne üksikisiku tulumaks? 12. Rahvusvaheline majandus Absoluutne eelis, suhteline eelis, alternatiivkulu, mastaabisääst, ülekandekulud, tööstusharusisene kaubandus, maksebilanss, maksebilansi ülejääk, maksebilansi defitsiit,
Ehitushinnaindeks Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeks Teenuste tootjahinnaindeks SKP deflaatoritkogutoodangu hinnataseme indeksit või SKP komponentide keskmist hinda. Klassikaline inflatsiooniteooria Varasemalt pidasid majandusteadlased inflatsiooni põhjuseks ülemäärase raha ringlusse laskmist. Seega võib inflatsioon olla majanduspoliitiliselt tekitatud ehk inflatsiooni põhjuseks võib olla ekspansiivne rahapoliitika, mille eesmärgiks on finantseerida eelarvedefitsiiti. Ajaloost on tuntud klassikalise hüperinflatsiooni näide 1920 aastatel Austrias ja Saksamaal, mille põhjustas just raha juurdetrükkimine valitsuskulude katteks. Inflatsioon Tänapäeval on majandusteadlased jõudnud arusaamale, et inflatsioonil on mitmeid põhjuseid: Pakkumisinflatsioon Nõudlusinflatsioon Pakkumisinflatsioon põhjuseks on tootmiskulude tõus, mis on seotud pakkumisepoolse survega toodangu või tootmistegurite turgudelt.
nüüd kehtestatud maksu võrra kallimalt müüma. Kui aga maks on täies mahus siirdatud tarbijale, siis müüdav kogus väheneb ning võib kahaneda hüvise pakkuja turuosa. Turuosa ja kasumi säilitamiseks on müüja nõus osa maksukoormusest võtma ka enda kanda. Reeglina on alaelastse nõudlusega kaupadele, nagu alkohol, tubakas, bensiin, kehtestatud suhteliselt kõrged aktsiisimaksu määrad, mille maksab lõppkokkuvõttes kinni tarbija. 10.10.Eelarvedefitsiidi peamised tekkepõhjused Eelarvedefitsiiti saaks vähendada või vältida Defitsiidi mõju majandusele Eelarvedefitsiit tekib kui valitsuse kulud ületavad tulusid. Eelarvedefitsiidi põhjuseks on nt. riiklik soov hoida stabiilset elustandardit majanduslanguse või kriiside korral; valitsuse valearvestused. Defitsiiti üritatakse tavaliselt parandada laenude võtmisega, kuid kui areng on ettearvamatu ja ebastabiilne, võib ülemäärane laenamine tuua kaasa väga raskeid majanduslikke tagajärgi
eraettevõtetega finantsvahendite saamisel. See täiendav nõudmine vahenditele tõstab %määra taset, mida kõrgem %-määr, seda väiksemad on investeerimistulud- st valitsuse laenuvõtmine elanikkonnalt viib %määra tõusule, erainvesteerijate kulude ja mõnede % suhtes tundlike tarbimiskulude "väljatõrjumisele". Erainvesteeringute ja mõnede tarbimiskulude väljatõrjumist saab vältida kui riik eelarvedefitsiiti finantseerib uue raha väljalaskmisega (emissioon). st uue raha loomine eelarve defitsiidi finantseerimiseks stimuleerib majandust rohkem kui elanikkonnalt laenamine (riigi obligatsioonide müük). Liigsest kogunõudmisest tingitud inflatsiooni korral on tarvis eelarvepoliitikat, mis aitaks suurendada eelarve tulude ülejääki ja kuidas valitsus ülejääki kasutab, kas kogunenud riigivõla kustutamiseks s.o. oma võlakohustuste (obligatsioonide) väljaostmiseks elanikkonnalt
annaabi.ee 
