1802 Eestimaa talurahvaregulatiiv ,,Iggaüks, kes ..." 1804 Liivimaa talurahvaseadus Põhimõtteliselt sarnased seadused: talude pärandatav kasutamisõigus vaba omandiõigus nii vallas- kui kinnisvarale teokoormiste normeerimine piirati mõisniku õigust talupoja isiku suhtes (keelati nende müümine ja võõrandamine) taluperemehed vabastati kodukarist, teistele ülempiir 15 hoopi loodi vallakohtud, mis olid mõisniku kontrolli all, kohtunikud olid talupojad (edasikaebused kihelkonnakohtule, kus kohtunikeks 1 mõisnik ja 2 talupoegade esindajat) hakkas kujunema talurahva omaette kohtusüsteem 23. mai 1816 Eestimaa kubermangus 26. märts 1819 Liivimaa kubermangus talurahvas sai pärisorjusest priiks ja pandi perekonnanimed (priinimed) mõisnik loobus kõigist õigustest talupoja isiku üle, kuid jäi maaomanikuks ja talupoeg pidi maad rentima normeeritud koormised asendati rendilepingutega
2 aasta.Pärandi- ning alimentide nõudedallusid jaoskonnakohtule vaatamata summa suurusele. Administratiivkohtuna vaatas jaoskonnakohus läbi kaebused valla - ja alevivalitsuse otsuste peale. Tuleb aga märkida, et haldusasjus sai kohtusse kaebusi esitada vaid seaduses loetletud ametnike ja asutuste otsustele, kuna muudes asjades tuli esiteks kaevata alluvuse korras järgnevale ülemusele, kuni jõuti sinna, kust kaebust võis anda otse kohtusse. Edasikaebused jaoskonnakohtu otsuste peale läksid ringkonnakohtusse apellatsiooni korras nõude- ja süüteoasjus asja uuesti läbivaatamiseks ja kassatsioonikorras, so seaduspärasuse kontrolliks õige väikseis asjus, kus olid määratud vaid manitsus, rahatrahv või arest mitte üle nädala. Kaebused otsuseile haldusasjus läksid otse Riigikohtusse revisjoni korras, s.t. Riigikohus võis muuta otsust või teha uue otsuse või asja tagastada uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
aasta. Pärandi- ning alimentide nõuded allusid jaoskonnakohtule vaatamata summa suurusele. Administratiivkohtuna vaatas jaoskonnakohus läbi kaebused valla - ja alevivalitsuse otsuste peale. Tuleb aga märkida, et haldusasjus sai kohtusse kaebusi esitada vaid seaduses loetletud ametnike ja asutuste otsustele, kuna muudes asjades tuli esiteks kaevata alluvuse korras järgnevale ülemusele, kuni jõuti sinna, kust kaebust võis anda otse kohtusse. Edasikaebused jaoskonnakohtu otsuste peale läksid ringkonnakohtusse apellatsiooni korras nõude- ja süüteoasjus asja uuesti läbivaatamiseks ja kassatsioonikorras, so seaduspärasuse kontrolliks õige väikseis asjus, kus olid määratud vaid manitsus, rahatrahv või arest mitte üle nädala. Kaebused otsuseile haldusasjus läksid otse Riigikohtusse revisjoni korras, s.t. Riigikohus võis muuta otsust või teha uue otsuse või asja tagastada uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
Ülesandeks on õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse. Eesti kohtusüsteem. Lk 122-125 Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Esimese astme kohtuteks on 4 maakohut, mis lahendavad tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju ning 2 halduskohut, mis tegelevad avalik-õiguslikest suhetest tekkinud vaidluste jt haldusasjadega. Teiseks asmeks on apellatsioonikohus ehk ringkonnakohtud, kus vaadatakse läbi vastavasse tööpiirkonda jäävate esimese astme kohtude lahendite edasikaebused. Kolmas aste on Riigikohus, mis vaatab kohtulahendid läbi kassatsiooni korras, lisaks teeb põhiseaduslikkuse järelvalvet, esimees on Märt Rask. Euroopa Nõukogu. Mitte ajada segamini Euroopa Liidu Nõukoguga. ENi kuulub pea 50 riiki Euroopast ja Aasiast ehk siis tegu on rahvusvahelise organisatsiooniga, mille põhilisteks tegevusvaldkondadeks on inimõigused, haridus, kultuur ning sotsiaalsed ja keelelised õigused.
1. 1802 Eestimaa talurahvaregulatiiv ,,Iggaüks, kes..." 2. 1804 Liivimaa talutahvaseadus 3. Põhimõtteliselt sarnased seadused 4. Talude pärandatav kasutamisõigus 5. Vaba omandiõigus nii vallas-kui kinnisvarale 6. Teokoormiste normeerimine 7. Piirati mõisniku õigust talupoja isiku suhtest(keelati müümine ja võõrandamine) 8. Taluperemejed vastastati kodukarist, teistele ülempiir 15 hoopi 9. Loodi vallakohtud, mid olid mõisniku kontrolli all, kohtunikud olid talupojad ( edasikaebused kihelkonnakohtule, kus kohtunikeks 1 mõisnik ja 2 talupoegade esindajat) 10. Hakkas kujunema talurahva omaette kohtusüsteem Pärisorjuse kaotamine, perekonnanimede panek 1. 1816- Eestimaal kaotati pärisorjus ja hakati panema perekonnanimesid (priinimesid) 2. 1819 Liivimaal kaotatakse pärisorjus 1849/1856 aasta seadused 1. 1849 Liivimaa kubermangus 2. 1856 Eestimaa kubermangus 3. Seadused avasid võimaluse talukohad päriseks osta 4
Ministrite kabinet Liimed määrab president valitsust juhtiva Lok Sabhale aru andva peaministri soovitusel. Koosneb ministritest, riigiministrist ja aseminitrist. Kohtuvõim Ülemkohus - Kõrgeim kohtuorgan tsiviil-, kriminaal- ja põhiseadust puudutavatest asjades. Koosneb kuni 26-st liikmest, nende hulgas India ülemkohtunik. Kõik kohtunikud määrab president peaministri soovitusel, nende ametiaeg kestab 65. eluaastani. Pädevusse kuuluvad edasikaebused, on esimese astme kohtuks valitsuse ja ühe või enama osariigi või osariikide vahelistes küsimustes. Võib suunata tsiviil- ja kriminaalasju ühest kõrgest kohtust teise. Kõrged kohtud 18-st kohut, millest kolme võimkonda kuulub enam kui üks osariik. Kõrge Kohtu esimehed määrab president India ülemkohtuniku ja osariigi kuberneriga konsulteerida. Kohtunike arv erineb kohuti. Kohtunikud on ametis 62. eluaastani.
..“ 1804 – Liivimaa talurahvaseadus Põhimõtteliselt sarnased seadused: 1. Talude pärandatav kasutamisõigus 2. Vaba omandiõigus nii vallas- kui kinnisvarale 3. Teokoormistele pandi piir 4. Piirati mõisniku õigust talupoja isiku suhtes (keelati nende müümine ja võõrandamine) 5. Taluperemehed vabastati kodukaristusest, teistele ülempiir 15 hoopi 6. Loodi vallakohtud, mis olid mõisniku kontrolli all, kohtunikud olid talupojad (edasikaebused kihelkonnakohtule, kus kohtunikeks 1 mõisnik ja 2 talupoegade esindajat) – hakkas kujunema talurahva omaette kohtusüsteem 2) Pärisorjuse kaotamine, perekonna nimede panek 1816, 1819- Mõisnik loobus kõigist õigustest talupoja üle. Perekonnanimesid hakkati panema erinevate asjade järgi- nt talude nimetuste, puude nimede jne. Oluline pöördepunkt Eesti ajaloos. 3) 1849/1856 a seadused 1849 – Liivimaa kubermangus
55.Euroopa Kohtu pädevus (4 põhilist valdkonda, eriti eelotsused) Liikmesriikide kohustustest kõrvale hoidmine (vastutusele võtmine, karistuste määramine) _ EL aktide tühistamine _ Eelotsused- kuna alati ei pruugi madalama astme kohus väga hästi teada EL õigusi, siis võivad nad pöörduda küsimusega Euroopa Kohtu poole. _ Toimingu tegematajätmine _ Rahvusvaheliste lepingute ülevaatamine _ Esimese Astme Kohtu otsuste edasikaebused 56.Esimese astme kohtu põhiülesanded Pädevus: _ Nii füüsiliste kui juriidiliste isikute hagid ühenduse institutsioonide vastu, sealhulgas... _ ...vaidlused institutsioonide ja nende personali vahel _ ...konkurentsieeskirjadega seotud küsimused _ ...kahju hüvitamise nõuded 57.Kontrollikoda: koosseis ja põhiülesanded Koosneb 27-st liikmest (üks igast liikmesriigist; nimetatakse ametisse Nõukogu poolt ) Need valitakse
55.Euroopa Kohtu pädevus (4 põhilist valdkonda, eriti eelotsused) Liikmesriikide kohustustest kõrvale hoidmine (vastutusele võtmine, karistuste määramine) _ EL aktide tühistamine _ Eelotsused- kuna alati ei pruugi madalama astme kohus väga hästi teada EL õigusi, siis võivad nad pöörduda küsimusega Euroopa Kohtu poole. _ Toimingu tegematajätmine _ Rahvusvaheliste lepingute ülevaatamine _ Esimese Astme Kohtu otsuste edasikaebused 56.Esimese astme kohtu põhiülesanded Pädevus: _ Nii füüsiliste kui juriidiliste isikute hagid ühenduse institutsioonide vastu, sealhulgas… _ …vaidlused institutsioonide ja nende personali vahel _ …konkurentsieeskirjadega seotud küsimused _ …kahju hüvitamise nõuded 57.Kontrollikoda: koosseis ja põhiülesanded Koosneb 27-st liikmest (üks igast liikmesriigist; nimetatakse ametisse Nõukogu poolt ) Need valitakse
55.Euroopa Kohtu pädevus (4 põhilist valdkonda, eriti eelotsused) Liikmesriikide kohustustest kõrvale hoidmine (vastutusele võtmine, karistuste määramine) _ EL aktide tühistamine _ Eelotsused- kuna alati ei pruugi madalama astme kohus väga hästi teada EL õigusi, siis võivad nad pöörduda küsimusega Euroopa Kohtu poole. _ Toimingu tegematajätmine _ Rahvusvaheliste lepingute ülevaatamine _ Esimese Astme Kohtu otsuste edasikaebused 56.Esimese astme kohtu põhiülesanded Pädevus: _ Nii füüsiliste kui juriidiliste isikute hagid ühenduse institutsioonide vastu, sealhulgas... _ ...vaidlused institutsioonide ja nende personali vahel _ ...konkurentsieeskirjadega seotud küsimused _ ...kahju hüvitamise nõuded 57.Kontrollikoda: koosseis ja põhiülesanded Koosneb 27-st liikmest (üks igast liikmesriigist; nimetatakse ametisse Nõukogu poolt ) Need valitakse
55.Euroopa Kohtu pädevus (4 põhilist valdkonda, eriti eelotsused) Liikmesriikide kohustustest kõrvale hoidmine (vastutusele võtmine, karistuste määramine) _ EL aktide tühistamine _ Eelotsused- kuna alati ei pruugi madalama astme kohus väga hästi teada EL õigusi, siis võivad nad pöörduda küsimusega Euroopa Kohtu poole. _ Toimingu tegematajätmine _ Rahvusvaheliste lepingute ülevaatamine _ Esimese Astme Kohtu otsuste edasikaebused 56.Esimese astme kohtu põhiülesanded Pädevus: _ Nii füüsiliste kui juriidiliste isikute hagid ühenduse institutsioonide vastu, sealhulgas... _ ...vaidlused institutsioonide ja nende personali vahel _ ...konkurentsieeskirjadega seotud küsimused _ ...kahju hüvitamise nõuded 57.Kontrollikoda: koosseis ja põhiülesanded Koosneb 27-st liikmest (üks igast liikmesriigist; nimetatakse ametisse Nõukogu poolt ) Need valitakse
kuningas oleks resideerinud igal kolmandal aastal. Narva puuduseks oli aga see, et ta oli oma suure ülesande jaoks liiga väike ja kitsas, sõjavägi ei tahtnud kaitseehitiste vahele ära mahtuda. 1659.a suur tulekahju lahendas selle probleemi ning Narvast kujunes Rootsi aja lõpuks tõeline Põhjamaade barokkpärl. Saaremaa liideti Rootsiga 1645.a Brömsebrö rahuga. Sarnaselt Rootsi valduses oleva Põhja- Eestiga oli siin kõrgeimaks kohtuastmeks ülemmaakohus, edasikaebused tuli esitada kas rüütelkonna peamehele või Taani kuningale.Kui Saaremaa läks 1645 Rootsile, kinnitas kuningas kõik senised Saaremaa rüütelkonna privileegid. Ehkki Eestimaa rüütelkond oli liitunud Rootsi kuningriigiga vabatahtlikult, ei tehtud ka siin selles punktis Eestimaa aadlikele mingisugust erandit. Ainult neil riigi alamatel, kes elasid Rootsis ja Soomes, oli sõnaõigus riigiasjades ning ülejäänud võrdsustati välismaalastega.
o Valvata aluslepingutest kinnipidamist (nö põhiseaduslikkuse järelvalve institutsioon) 55. Euroopa Kohtu pädevus (4 põhilist valdkonda, eriti eelotsused) · Liikmesriikide kohustustest kõrvale hoidmine (vastutusele võtmine, karistuse määramine) · EL aktide tühistamine · Eelotsused · Toimingu tegematajätmine · Rahvusvaheliste lepingute ülevaatamine · Üldkohtu (I astme kohtu) otsuste edasikaebused 56. Esimese astme kohtu põhiülesanded · Füüsiliste kui juriidiliste isikute hagid ühenduse institutsioonide vastu: vaidlused institutsioonide ja nende personali vahel ; konkurentsieeskirjadega seotud küsimused; kahju KONTROLLIKODA (AUDIITORKOGU) 57. Kontrollikoda: koosseis ja põhiülesanded (Audiitorkogu) · Koosseis:
kohus väga hästi teada EL õigusi, siis võivad nad pöörduda küsimusega Euroopa Kohtu poole. - Toimingu tegematajätmine - Rahvusvaheliste lepingute ülevaatamine - Esimese Astme Kohtu otsuste edasikaebused 53. Euroopa Parlamendi muud (põhi)ülesandeid 56. Esimese astme kohtu põhiülesanded 1. Osalemine seadusandlikus protsessis Parlament võib vaagida Komisjoni ettepanekuid ning Pädevus: olla koos Nõukoguga osaline seadusloomes järgmiste - Nii füüsiliste kui juriidiliste isikute hagid ühenduse menetluste läbi: institutsioonide vastu, sealhulgas...
Ühenduse Sordiameti ja Euroopa Kemikaaliameti otsuste peale esitatud hagid. Euroopa Kohus Euroopa Kohtu pädevus · Liikmesriikide kohustustest kõrvale hoidmine (vastutusele võtmine, karistuste määramine) · EL aktide tühistamine · Eelotsused · Toimingu tegematajätmine · Rahvusvaheliste lepingute ülevaatamine · Üldkohtu (`Esimese Astme Kohtu') otsuste edasikaebused Kontrollikoda (van. Audiitorkogu) · 1975 ühtne Kontrollikoda (Court of Auditors) · Asukoht Luxembourg'is · 27 liiget, üks igast liikmesriigist, nimetatakse ametisse Nõukogu poolt · Ametiaeg 6 aastat · Vajadusel võtab otsuseid vastu häälteenamusega · Valib iseendale presidendi · Tegutseb silmas pidades "Liidu ühtset huvi" · Ametnikkond: ca 800 töötajat (audiitorid, tõlkijad, administraatorid, sekretärid jm) Kontrollikoda (van
annaabi.ee 
