Lauakohtuniku spikker P isiklik viga T tehniline viga U ebasportlik viga C treeneri tehniline viga B pingi tehniline (märgitakse treenerile) GD kui on kaks U-d, kaks T-d, kaks C-d või kui treeneril on kaks C-d, kolm B-d või kaks B-d ja üks C D diskvalifitseeriv viga Uc kui mõlemas võistkonnas mängijad saavad ebasportliku vea võib need taandada. (indeks c tähendab cancel) F kui on tgemist kaklusega ja keegi diskvalifitseeritakse kirjutatakse igasse vabasse kasti. Kui pingilt mängija läheb kaklusest osa võtma igasse vabasse lahtrisse F-id ja treenerile B2 Sama kehtib ka abitreeneri kohta. Kui pingilt mängija osaleb aktiivselt kakluses D2 ja F tühjadesse lahtritesse. Ja treenerile B2. Treeneri vead ei lähe võistkondade vigade alla.
Mängu juhivad vanemkohtunik ja kohtunik, keda abistavad lauakohtunik ja sekretäride brigaad. Kohtunik ja vanemkohtunik teevad mängu vältel koostööd. Nende kohustuste hulka kuulub: palli mängupanek, mängu peatamine, kui pall on "surnud", minutilise vaheaja korralduste andmine, viset sooritavale mängijale ettenähtud kohast palli viskamine, vaikne sekundite lugemine reeglitest kinnipidamiseks. reeglite rikkumise või ebasportliku käitumise eest karistamine. Mäng peatatakse ühe kohtuniku vile peale, kui on vaja teatada määruste rikkumist. Vanemkohtuniku ülesannete hulka kuulub: varustuse kontroll ja heakskiit, palli lahtiviskamine väljaku keskelt, lõpliku otsuse tegemine, kas korv loeb või ei, ühe võistkonna loobumiskaotuse kinnitamine, ajamõõtja ja kohtuniku vahel tekkinud lahkarvamuste lahendamine, protokolli uurimine ja kinnitamine mängu lõpus,
kinni hoidmise ja muu sarnase tegevuse abil on keelatud. Olukorras kus mängija ilmselt loobub selle põhimõtte järgimisest vilistatakse ebasportlik viga. Näiteks lööb mängija vastast vastu käsi saamaks palli oma valdusesse tegemata seejuures katset lüüa ära palli ennast. Tehniline viga määratakse karistuseks mängijale, treenerile või võistkonda saatvale isikule "vaimse vägivalla" eest ja teatud mõttes paariline ebasportlikule veale. Ebasportlik viga määratakse ebasportliku füüsilise tegevuse eest, siis tehniline viga määratakse ebasportliku "vaimse" tegevuse eest. Selleks võib olla sõimlemine ja ebaviisakas käitumine, solvavate zestide kasutamine. Samas karistatakse tehnilise veaga ka mängu tahtliku venitamise, vea teesklemise ja vabaviske ajal vastase ehmatamise jmt eest. Vea teesklemine toimub korvpallis reeglina stiilis, kus hetk enne eeldatavat tugevat kehakontakti vastasmängijaga visatakse ennast platsile selili ja
Kohtunik ja vanemkohtunik peavad kandma vormi, milleks on pikad mustad püksid, hall särk ja mustad spordijalatsid. Kohtunik ja vanemkohtunik teevad mängu vältel koostööd. Nende kohustuste hulka kuulub: ·palli mängupanek, ·mängu peatamine, kui pall on "surnud", ·minutilise vaheaja korralduste andmine, ·viset sooritavale mängijale ettenähtud kohast palli viskamine, ·vaikne sekundite lugemine reeglitest kinnipidamiseks. ·reeglite rikkumise või ebasportliku käitumise eest karistamine. Mäng peatatakse ühe kohtuniku vile peale, kui on vaja teatada määruste rikkumist. Vanemkohtuniku ülesannete hulka kuulub: ·varustuse kontroll ja heakskiit, ·palli lahtiviskamine väljaku keskelt, ·lõpliku otsuse tegemine, kas korv loeb või ei, ·ühe võistkonna loobumiskaotuse kinnitamine, ·ajamõõtja ja kohtuniku vahel tekkinud lahkarvamuste lahendamine, ·protokolli uurimine ja kinnitamine mängu lõpus,
mängija proovib saavutada edu läbi vastasmängija otsese füüsilise mõjutamise. Eesmärgi saavutamine vastase tõukamise, löömise, kinni hoidmise ja muu sarnase tegevuse abil on keelatud. Olukorras kus mängija ilmselt loobub selle põhimõtte järgimisest vilistatakse ebasportlik viga. Tehniline viga määratakse karistuseks mängijale, treenerile või võistkonda saatvale isikule "vaimse vägivalla" eest. Tehniline viga määratakse ebasportliku "vaimse" tegevuse eest. Selleks võib olla sõimlemine ja ebaviisakas käitumine, solvavate zestide kasutamine. Samas karistatakse tehnilise veaga ka mängu tahtliku venitamise, vea teesklemise ja vabaviske ajal vastase ehmatamise eest. Vea teesklemine toimub korvpallis reeglina stiilis, kus hetk enne eeldatavat tugevat kehakontakti vastasmängijaga visatakse ennast platsile selili ja nõutakse vea määramist vastasele. Diskvalifitseeriv viga on korvpalli määrustes nimetatutest kõige karmim
..? a Nurgalöögiga b Värav loetakse ja lahtilöögiga keskelt c Väravaesist lahtilööki korratakse Kaitsja lööb väravaesise löögi oma väravavahile, kes asub väljaspool karistusala, ning väravavaht triblab palli tagasi alasse ning võtab kätte. Kohtunik... a Määrab uue väravaesise löögi b Määrab vabalöögi c Lubab mängul jätkuda Ühe võistkonna abitreener ei ole pidevalt rahul kohtuniku otsusega ning valjuhäälselt näitab seda ka välja. Kohtunik... a Hoiatab teda ebasportliku käitumise eest kollase kaardiga b Saadab ta väljaku äärest minema c Ei pööra sellele suuremat tähelepanu Vastused: b, c, b, c, b, b, b, c, c, c, c, b, b, b, a, a, b, c, b, b.
- tahtlik käe või peaga mängimine - tahtlik vastasmängija kepi löömine - vastasmängija kinnihoidmine, tõukamine, takistamine ja jõuvõtte kasutamine - palli löömine jalaga kaasmängijale - katkise kepiga mängimine - ülemäärased mängijad väljakul - kepi viskamine - vabalöögi ajal on vastasmängija lähemal kui 3 m - ohtlik mängustiil, samuti tegevus, mida tehakse väravaohtlikus olukorras eesmärgiga värava löömist ära hoida Ebasportliku käitumise eest määratakse lisaks 10 min. isiklik karistus, millele lisandub meeskonnale määratud 2 min.karistus. Mängus peab olema vähemalt üks kohtunik. Kasutatud kirjandus Wikipedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Saalihoki Eesti Saalihoki Liit: http://www.saalihoki.ee/Materjalid/Reeglid.aspx Google otsing: www.google.com
otsesel survel mängija kehale. St eesmärgi saavutamine vastase tõukamise, löömise, kinni hoidmise ja muu sarnase tegevuse abil on keelatud. Olukorras, kus mängija ilmselt loobub selle põhimõtte järgimisest, vilistatakse ebasportlik viga. Tehniline viga määratakse karistuseks mängijale, treenerile või võistkonda saatvale isikule "vaimse vägivalla" eest ja teatud mõttes paariline ebasportlikule veale. Ebasportlik viga määratakse ebasportliku füüsilise tegevuse eest, siis tehniline viga määratakse ebasportliku "vaimse" tegevuse eest. Selleks võib olla sõimlemine ja ebaviisakas käitumine, solvavate zestide kasutamine. Samas karistatakse tehnilise veaga ka mängu tahtliku venitamise, vea teesklemise ja vabaviske ajal vastase ehmatamise jmt eest. Diskvalifitseeriv viga on korvpalli määrustes nimetatutest kõige karmim. Antud viga määratakse karistuseks kas iseseisvalt või seoses ebasportlike vigadega. Ühes mängus kaks
Kui võistkond on teinud 4 viga veerandajal, siis järgnevate vigade korral visatakse kaks vabaviset. · Kui viga tehakse mängijale viskel ja see tabab, siis korv loeb ning lisaks antakse veel üks vabavise. Kui aga visatakse mööda, siis saab kaks või kolm 7 vabaviset sõltuvalt sellest, kui palju punkte oleks võistkond saanud, kui vise oleks tabanud. · Ebasportliku vea korral antakse vastasvõistkonnale kaks vabaviset ja veel lisaks paneb võistkond palli mängu keskväljaku küljejoonelt. Mänguolukorrad Vahetused tehakse treeneri käsul. Treener peab saatma mänguks valmis mängija lauakohtuniku juurde. Enne ei tohi mängija platsile minna, kui kohtunik on loa andnud. Vahetusi võib teha üksnes siis, kui mäng on peatatud. Minutiline vaheaeg. Kumbki võistkond võib võtta kahe minutilise vaheaja esimesel
Eesti koondmeeskonna peatreeneriks on soomlane Jari-Petri Anttila. Eesti U'19 koondmeeskond on võitnud 8 ja kaotanud 7 ametlikku mängu. Meeskonna peatreeneriks on olnud Marko Saksing. Saalihokikohtuniku töö Olles tänavustel meeste meistrivõistlustel vilistanud Meistriliigas 22-t kohtumist ei saanud mulle märkamata jääda, et tihtipeale tekitas meeskondades küsimusi kohtunike "vilistamisstiil". Standardeid nii jõumängu kui ka ebasportliku käitumise tolereerimisel peeti tihtipeale tarbetult kõrgeteks. Järgneva kirjatüki eesmärk on selgitada kohtunike poolt järgitavate standardite kujunemist ja põhjendada, miks Eesti saalihokikohtunikud peaksid omaks võetud kursil jätkama. Saalihokikohtuniku töö on seoses spordiala noorusega (umbes 20 aastat) võrreldes teiste pallimängudega (korvpall 120 aastat, jalgpall 140 aastat, võrkpall 110 aastat) kindlasti komplitseeritum (mitte tingimata raskem!)
· Tavalise isikliku vea korral paneb ründevõistkond palli mängu audist. Kui võistkond on teinud 4 viga veerandajal, siis järgnevate vigade korral visatakse kaks vabaviset. · Kui viga tehakse mängijale viskel ja see tabab, siis korv loeb ning lisaks antakse veel üks vabavise. Kui aga visatakse mööda, siis saab kaks või kolm vabaviset sõltuvalt sellest, kui palju punkte oleks võistkond saanud, kui vise oleks tabanud. · Ebasportliku vea korral antakse vastasvõistkonnale kaks vabaviset ja veel lisaks paneb võistkond palli mängu keskväljaku küljejoonelt. · Kahepoolse vea korral pannakse pall mängu lähimas ringis hüppepalliga ja hüppajateks on mängijad, kes said kahepoolse vea. Mänguolukorrad Vahetused tehakse treeneri käsul. Treener peab saatma mänguks valmis mängija lauakohtuniku juurde. Enne ei tohi mängija platsile minna, kui kohtunik on loa andnud
Korvpallis on kehakontaktid küll tavalised, kuid edu saavutamine mängus ei põhine vastase otsesel survel mängija kehale. Vastase tõukamise, löömise, kinni hoidmise ja muu sarnase tegevuse abil on keelatud oma eesmärkide saavutamine. Olukorras, kus mängija loobub selle põhimõtte järgimisest, vilistatakse ebasportlik viga. Tehniline viga määratakse vaimse vägivalla eest karistuseks mängijale, treenerile või võistkonda saatvale isikule. Kui ebasportlik viga määratakse ebasportliku füüsilise tegevuse eest, siis tehniline viga määratakse ebasportliku vaimse tegevuse eest. Selleks võib olla sõimlemine ja ebaviisakas käitumine, solvavate zestide kasutamine. Mängu tahtliku venitamise, vea teesklemise ja viske ajal vastase ehmatamise jms eest määratakse samuti tehniline viga vastavale mängijale. Vea teesklemine toimub korvpallis reeglina stiilis, kus hetk enne eeldatavat tugevat kehakontakti vastasmängijaga, viskab kaitsja
· Tavalise isikliku vea korral paneb ründevõistkond palli mängu audist. · Kui võistkond on teinud 4 viga veerandajal, siis järgnevate vigade korral visatakse kaks vabaviset. · Kui viga tehakse mängijale viskel ja see tabab, siis korv loeb ning lisaks antakse veel üks vabavise. Kui aga visatakse mööda, siis saab kaks või kolm vabaviset sõltuvalt sellest, kui palju punkte oleks võistkond saanud, kui vise oleks tabanud. · Ebasportliku vea korral antakse vastasvõistkonnale kaks vabaviset ja veel lisaks paneb võistkond palli mängu keskväljaku küljejoonelt. · Kahepoolse vea korral pannakse pall mängu lähimas ringis hüppepalliga ja hüppajateks on mängijad, kes said kahepoolse vea. Mänguolukorrad Vahetused tehakse treeneri käsul. Treener peab saatma mänguks valmis mängija lauakohtuniku juurde. Enne ei tohi mängija platsile minna, kui kohtunik on loa andnud.
Kohtunik võib palli audi sisseviskajale sööta, kas põrkesööduga või õhust juhul kui kohtunik on audi sisseviskajast mitte kaugemal kui neli meetrit või kui auti sisseviskav mängija on õiges, kohtuniku poolt osutatud kohas. Mängijal, kes hakkab auti sisse viskama, tuleb asetuda reegli mittetäitmise toimumiskohale lähimas punktis piirjoonte taha kohtuniku poolt osutatud kohale, välja arvatud otse korvilaua taha. Kõigi perioodide, peale esimese perioodi, alguses või tehnilise, ebasportliku või diskvalifitseeriva vea eest antud vabavisete järel tuleb aut sisse visata küljejoone tagant kohtunikelaua vastaspoolsel väljaku keskjoone pikendusel, sõltumata sellest, kas viimane vabavise tabas või ei. Keskjoonelt palli mängu panev mängija asetub teine jalg teisel pool keskjoone pikendust ja ta võib palli sööta ükskõik millisesse punkti väljakul. "Elus" palli valdava või audi sisseviskeks õigust omava võistkonna
süsivesikuid. Süsivesikud moodustavad peamise osa inimese toiduratsioonist, sest neid tarvitatakse umbes 4 korda rohkem, kui valke ja rasvu. Tavalise toitumise korral süsivesikute arvel moodustub umbes 60% ööpäevasest energiast, samal ajal kui rasvade ja valkude arvel kokku 40%. Süsivesikuid inimese organismis kasutatakse suuremalt jaolt lihaste tööks. Mida intensiivsemad on füüsilised harjutused, seda rohkem vajab keha süsivesikuid. Ja vastupidi, ebasportliku eluviisi korral neid läheb vaja vähem. Umbes 52-66% süsivesikuid saadakse koos teravilja toodetega, 14-26% suhkru ja suhkrutoodetega, 8-10% juurviljadega ning 5-7% köögiviljade ning puuviljadega. Kui organism saab süsivesikuid piisavas koguses, nad kogunevad peamiselt maksas ja lihastes glükogeenina. Järgnevalt gükogeeni varud lõhestatakse glükoosi seisundini, ja laekudes verre ja teistesse kudedesse, seda kasutatakse organismi vajadusel.
brigaad.Kohtunik ja vanemkohtunik peavad kandma vormi, milleks on pikad mustad püksid, hall särk ja mustad spordijalatsid.Kohtunik ja vanemkohtunik teevad mängu vältel koostööd. Nende kohustuste hulka kuulub: Palli mängupanek, Pängu peatamine, kui pall on "surnud", Minutilise vaheaja korralduste andmine, Viset sooritavale mängijale ettenähtud kohast palli viskamine, Vaikne sekundite lugemine reeglitest kinnipidamiseks. Reeglite rikkumise või ebasportliku käitumise eest karistamine. Mäng peatatakse ühe kohtuniku vile peale, kui on vaja teatada määruste rikkumist. Vanemkohtuniku ülesannete hulka kuulub: Varustuse kontroll ja heakskiit, Palli lahtiviskamine väljaku keskelt, Lõpliku otsuse tegemine, kas korv loeb või ei, Ühe võistkonna loobumiskaotuse kinnitamine, Ajamõõtja ja kohtuniku vahel tekkinud lahkarvamuste lahendamine, Protokolli uurimine ja kinnitamine mängu lõpus, Reeglites mitteilmnevate olukordade lahendamine.
vastu matti surumist; · maadlejal on üks õlg matiga puutes ja samal ajal ületab ta teise õlaga 90kraadise vertikaaljoone (teravnurga); · maadleja satub hetkelise seljatamise olukorda ta on olnud kahe õlaga vastu vähem kui ühe sekundi; · maadleja veereb ühelt õlalt teisele. PUNKTIDE MÄRKIMINE Hoiatus matilt pagemise, võttest hoidumise, vale parterasendi, keelatud võtte tegemise ja ebasportliku käitumise eest märgitakse protokolli sümboliga 0. Pärast iga hoiatust saab vastane automaatselt 1 või 2 tehnilist punkti, olenevalt eksimuse raskusest. Passiivsuse eest saadud märkust märgitakse tä hega P. VÕTETE JA TEGEVUSE HINDAMINE 1 punkt antakse maadlejale, kes · viib oma vastase kõhuli, asub ise vastase taha ning hoiab teda selles asendis; · teeb püsti või parterasendis võtte, millega ei vii vastast ohtlikku olukorda;
tõstes või püsti tõustes stardiprotseduuri mõjuva põhjuseta katkestab (katkestamise põhjendatuse otsustab lõplikult stardi peakohtunik); ei täida starteri käsklusi „kohtadele“ või „valmis“ üldse või täidab neid liiga aeglaselt; peale käsklusi „kohtadele“ või „valmis“ häirib kaasvõistlejaid valjult häälitsedes või mõnel muul moel. Stardi peakohtunikul on õigus võistlejaid eeltoodud tegevuse, kui ebasportliku käitumise eest alusel hoiatada või diskvalifitseerida (kui tegemist oli juba teise hoiatusega samadel võistlustel). Kui stardiprotseduuri katkestamine oli kõrvaliste mõjurite tõttu põhjendatud või, kui stardi peakohtunik mingil muul põhjusel pole nõus starteri arvamusega, valelähte süüdlast ei määrata ja kõigile jooksust osavõtjatele näidatakse rohelist kaarti. Valelähted - peale lõpliku stardiasendi fikseerimist ei tohi võistleja seda muuta enne,
annaabi.ee 
