E. Bronte ,,Vihurimäe" Headcliff, Catherine W.M. Thackeray ,,Edevuse laat" Amelia Sedley, Rebecca naine otsib õnne, Shay kangelased puuduvad Dickens ,,Oliver Twist" Oliver, Nancy lastekodu, tänavaelu Ingl. O. Wilde ,,Dorian Gray portree" Dorian, Basil, Henry ebamoraalsus Stevenson ,,Aarete saar" Kapten Flint ,,Röövitud" G.H. Wells ,,Ajamasin" Veena hoiatusromaan, teaduslik fantastika Wells ,,Nähtamatu" Galsworthy ,,Forstyte'ide saaga" Irene, Fleur kõrgema keskklassi elu M
sinised põrsad). Nende maailmapilt oli hedonistlik (hetke nautiv, naudinguid otsiv). Loosungiks oli " Carpe diem!" ( "Naudi hetke!"). Nad andsid välja 3 albumit, kus ilmus nende loomingut. Lisaks oli proosas neile omane irooniline suhtumine ja katastroofimeeleolu. Korraldasid ka kultuuriüritusi; neile oli omane boheemlaslik ellusuhtumine. Jätkasid " Noor-Eesti" traditsioone väärtustades raamatu kujundamist. Avalikult nende loomingut pigem kritiseeriti (vulgaarsus,ebamoraalsus), räägivad sõja ajal elu nautimisest. Rühmitus lagunes, kuna A. Gailit kirjutas Marie Underist pilkava proosapala (följetoni) "Sinises tualetis daam" Teened: 1)armastusluule uuendamine, muutus avameelsemaks, kujundid huvitavamaks. 2)kasutasid murdeluulet ja uuenduslikku keelt ( A.Adson) Nende looming oli,vaatamata kriitikale,populaarne. "Tarapita" rühmitus "Tarapita" oli "Siurust" suurem ja suunatud tunnete asemel ühiskonnale ja selle
tüpaazrollide väärtust, sest publik sai staari identifitseerida rolli järgi, mida ta mängis. Suurimaid selliseid staare oli Rudolph Valentino, kes tuli teismelisena Itaaliast Ameerikasse, sai seal professionaalseks tantsijaks, ning peagi sai temast ekraanil armastatud latiino- armastaja ja meessoost vambi võrdkuju. 1920. aastate optimismi ja materialismi mõjul hakkas Hollywood esindama glamuuri, aga esitas väljakutse ka konventsionaalsele moraalile. Ebamoraalsus nii ekraanil kui ekraani taga põhjustas selle, et 1921. aastal asutati Ameerika filmiprodutsentide ja levitajate organisatsioon (MPPDA), mille eesmärgiks oli reguleerida asju seestpoolt. Esimeseks presidendiks sai Will H. Hays, kes püüdis Hollywoodi toodangu pressida positiivsesse ja täiesti ohutusse, kogu perele mõeldud meelelahutuslikku vormi. Tema ainuisikuline võim viis selleni, et MPPDA-d teati lõpuks Haysi kontorina ja tootmiskoodeksi moraaliküsimuste osa
“ Arutelu erandite üle võib olla relevantne, kuid põhitees on ju avamata! 2.3.2. Vahetatakse arutluse valdkonda. Hüpati moraali valdkonnast õiguse valdkonda. „Abort on ebamoraalne, kuid seda ei tohiks seaduslikult keelata....“ Loomulikult võib olla filosoofiliselt oluline näidata, et kõiki ebamoraalseid tegusid pole vaja seaduslikult keelata, kuid esmalt tuleb tõestada ebamoraalsus. Legaalne ei võrdu moraalne! 2.3.3. Arutletakse millegi üle, mis tuleneb õigustamata varjatud eeldusest. Nt. keskenduti seksuaalkasvatuse teemale. „Ei tohi alustada suguelu enne valmisolekut vastutuseks... Tuleb teavitada inimesi lapse olulisusest....“ Kindlasti olulised mõtted eeldusel, et loote elu säilitamine on moraalne kohustus. Kui seda ei tõestata, ei oma ka strateegiad moraalset kaalu. Kõik eelnevad vead langevad kategooriasse - essee on kirjutatud teemast mööda
sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sooline_vordoiguslikkus/ Prostitutsiooni_peidus_pool_-_Meie_aja_muudid.pdf Bukowski, C. (1978) ,,Women" e.k (2001). ,,Naised" Eesti kultuurileht SIRP (2006) nr: 22 LISAD Tabel 1. Suhtumine prostututsiooni SUHTUMINE PROSTITUTSIOONI POOLT ARGUMENDID VASTU ARGUMENDID Stressi ja pingete maandamine Haigused, traumad, vägivald Seks.kuritegevuse vähendamine Ebamoraalsus, soovimatu rasestumine Sissetulekuallikas noortele Seosed kriminaalse maailmaga Joonis 1. Prostitutsiooni levik Euroopas
Inimeseks olemine tähendab vabadust. Moraalne relativism ja absolutism Moraalse absolutismi (ld absolutus tingimatu, sõltumatu) järgi eksisteerivad absoluutsed universaalsed standardid, millega tegevuse moraalsust hinnata. Mineviku ühiskondades oli ülekaalus moraalne absolutism. Deontoloogiline eetika Moraalse relativismi (ld relativus suhteline) järgi teo moraalsus või ebamoraalsus ei ole sisemiselt determineeritud, vaid sõltub eesmärkidest, olukorrast, tulemustest jms. Teleoloogiline eetika Tänapäeva ühiskonnas muutub valdavaks moraalne relativism. Kompromissid. Skeptitsism: ükski moraalinorm ei ole korrektne Egoism: on ainult üks moraalinorm - oma õnne (lõbu) suurendamine Nihilism: ei ole midagi, mis oleks moraalselt õige või vale
Selle probleemi sõnastas Platon oma teoses "Euthyphron" Sokrates: "Kas mingi tegu on hea, sest jumalad seda teha käsivad või jumalad käsivad seda teha, sest see on hea? 11. Kas usk soosib moraalset elu? Jah, soosib küll. Selleks on ju loodud 10 käsku, mille järgi peaks inimene elama. Need käsud on väga moraalsed. Mõned arvavad, et kui oleme usklikud, oleme motiveeritud olema moraalsed, sest tuleb olla Jumalale meelepärane. Usklikud teavad, et Jumal näeb kõike ja ebamoraalsus ei jää karistamata. Teistid väidavad, et usk võib moraali rikastada vähemalt viiel moel! Ehkki religioosne eetika ei erine olemuslikult ilmalikust eetikast , võib usk moraalset elu edendada, lisades motiveerivaid põhjusi moraalne olemiseks. 12. Mis iseloomustab moraaliprintsiipe? Mida tähendab moraaliprintsiipide universaliseeritavus? 1) Preskriptiivsus (väljendatakse kui käske) 2) Universaliteeritavus (kõigile ühtmoodi)
7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? Positiivne õigus on garanteeritud; negatiivne õigus ei ole keelatud, kuid pole kohustuslik. 8. Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse absolutismi - kas utilitaarne või deontoloogiline lähenemine? Miks? Deontoloogiline, kuna leitakse, et tegu iseeneses on moraalne või ebamoraalne ning eksisteerivad absoluutsed universaalsed standardid, millega saab hinnata teo moraalsust. Teleoloogilise lähenemise puhul ei ole moraalsus ning ebamoraalsus sisemiselt determineeritud ja seega suhtelised. 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Universalism on Kanti deontoloogiline moraaliteooria. 10. Kui kõik jätaksid laenud tasumata, muutuks laenamine täiesti võimatuks - järelikult on ebaeetiline võlga mitte tagasi maksta! Kas tegu on teleoloogilise või deontoloogilise arutlusega? Tegu on deontoloogilise arutlusega, kuna arutletakse kategoorilise imperatiivi üle. 11
7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? Positiivne õigus on garanteeritud; negatiivne õigus ei ole keelatud, kuid pole kohustuslik. 8. Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse absolutismi - kas utilitaarne või deontoloogiline lähenemine? Miks? Deontoloogiline, kuna leitakse, et tegu iseeneses on moraalne või ebamoraalne ning eksisteerivad absoluutsed universaalsed standardid, millega saab hinnata teo moraalsust. Teleoloogilise lähenemise puhul ei ole moraalsus ning ebamoraalsus sisemiselt determineeritud ja seega suhtelised. 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Universalism on Kanti deontoloogiline moraaliteooria. 10. Kui kõik jätaksid laenud tasumata, muutuks laenamine täiesti võimatuks - järelikult on ebaeetiline võlga mitte tagasi maksta! Kas tegu on teleoloogilise või deontoloogilise arutlusega? Tegu on deontoloogilise arutlusega, kuna arutletakse kategoorilise imperatiivi üle. 11
7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? Positiivne õigus on garanteeritud; negatiivne õigus ei ole keelatud, kuid pole kohustuslik. 8. Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse absolutismi - kas utilitaarne või deontoloogiline lähenemine? Miks? Deontoloogiline, kuna leitakse, et tegu iseeneses on moraalne või ebamoraalne ning eksisteerivad absoluutsed universaalsed standardid, millega saab hinnata teo moraalsust. Teleoloogilise lähenemise puhul ei ole moraalsus ning ebamoraalsus sisemiselt determineeritud ja seega suhtelised. 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Universalism on Kanti deontoloogiline moraaliteooria. 10. Kui kõik jätaksid laenud tasumata, muutuks laenamine täiesti võimatuks - järelikult on ebaeetiline võlga mitte tagasi maksta! Kas tegu on teleoloogilise või deontoloogilise arutlusega? Tegu on deontoloogilise arutlusega, kuna arutletakse kategoorilise imperatiivi üle. 11
majandusliku hädapalvega. Tookordne Eduard Vilde lehemehena suutis võimalikult tõetruult edastada Eesti elus esinevat ja toimuvat. Ajaloolise materialismi huvilisena, andis tookordne uus liikumine Vildele uutmoodi lähenemisnurga sotsiaalsete pahede põhjustele. Nimelt leiab kirjanik, et teose peategelase Jaani puhul ei ole süüd inimese isiklikul ebamoraalsusel, vaid valitseval majanduslikul ebavõrdsusel, millest omakorda on tekkinud ühiskonna ebamoraalsus. 1898. aastal ,,Raudsed käed" esimene Eesti töölisromaan, mille tegevus toimub Narvas. Vilde üks tuntumaid teoseid on ajalooline romaan ,,Mahtra sõda" 1902 selles on kirjutatud talurahva ja mõisnike vahelistest võitlustest. Väljapääsmatusse olukorda viidud talurahval pole teist teed, kui võidelda oma õiguste eest. Vilde kasutas selle teose kirjutamiseks Ant Tetriuse mälestusi. Teiseks ajalooliseks romaaniks oli 1903. aastal ilmunud teos ,,Kui Anija mehed Tallinnas
korrastatud, väärtused ja normid on selle osad. Selle teooria järgi on moraal inimloomuse funktsioon. 30. Mis motiveerib inimesi moraalselt toimima? · Hobbes'i ,,Leviaatan" annab minimaalse õigustuse moraalile üldises mõttes. Moraal on vajalik, et pääseda ,,loodusseisundist". · Platoni ,,Riigis" vastab Sokrates Glaukose loole Gygesest, et meile on kasulik olla moraalne, viidates hinge harmoonia ideele ja väites, et ebamoraalsus laostab inimese seestpoolt. · Religiooni järgi tasub Jumal inimestele või karistab neid nende vooruse või pahe alusel. See on uskliku alus olla moraalne. · Ühiskonna alalhoidmiseks tuleb leppida mõnikord teatud kahjuga, et saada pikas perspektiivis kasu. Selleks, et pälvida moraalse elu hüvesid sõprus, vastastikune armastus, sisemine rahu, moraalne uhkus/rahuldus ja süüst vabaolemine peab
korrastatud, väärtused ja normid on selle osad. Selle teooria järgi on moraal inimloomuse funktsioon. 30. Mis motiveerib inimesi moraalselt toimima? Hobbes'i „Leviaatan“ annab minimaalse õigustuse moraalile üldises mõttes. Moraal on vajalik, et pääseda „loodusseisundist“. Platoni „Riigis“ vastab Sokrates Glaukose loole Gygesest, et meile on kasulik olla moraalne, viidates hinge harmoonia ideele ja väites, et ebamoraalsus laostab inimese seestpoolt. Religiooni järgi tasub Jumal inimestele või karistab neid nende vooruse või pahe alusel. See on uskliku alus olla moraalne. Ühiskonna alalhoidmiseks tuleb leppida mõnikord teatud kahjuga, et saada pikas perspektiivis kasu. Selleks, et pälvida moraalse elu hüvesid – sõprus, vastastikune armastus, sisemine rahu, moraalne uhkus/rahuldus ja süüst vabaolemine – peab
Vooruslikkus oli ainus tõeline väärtus. Kõik inimesed pidavat aktsepteerima oma staatust maailmas ja elus ning täitma oma kohust, küsimata, miks asjad on nagu nad on. Rõõm ning nauding elust tuleneb teadmisest, et inimene osaleb kõrgemalt juhitud plaanis, isegi kui see plaan jääb talle endale mõistetamatuks. Ainuke personaalne vabadus olevat valida, kas osaleda selles ülimuslikus jumalikus plaanis või mitte ning sellest otsusest sõltus indiviidi vooruslikkus või ebamoraalsus. Stoikud ei vastanud küsimusele, kuidas saab inimene omada vaba tahet täielikult eeldetermineeritud universumis, mida nad loomulikuks pidasid. Nii stoikud kui ka näiteks kristlased ei suuda selgitada kurjuse olemasolu kui kõik universumis peaks olema plaanitud jumaliku õnnetoova ettehoolduse poolt, mis siis põhjendab kurjuse olemasolu ning inimese võimet valida kurjust, mitte headust? Rooma impeeriumis muutus stoitsism tugevamaks kui epikuurlus, mille põhjuseks on võib-olla
· eelnenud ebaõigete tegude parandamiseks; · hindamaks teiste eelnenud tegusid; · teiste heameeleks; · eneseparandamiseks; · teiste mittekahjustamiseks. Kohustused on kohustuslikud, kuni need ei ole ümber lükatud suurema kohustusega (näiteks lubadus sõbrale > kohustus töö juurest). Kui võrrelda omavahel teleoloogilist ja deontoloogilist lähenemist, võib märgata, et teleoloogiline lähenemine on pigem relativistlik, suhteline s.t. teo moraalsus või ebamoraalsus ei ole sisemiselt determineeritud, vaid sõltub olukorrast, tulemusest jms. 6 Deontoloogiline lähenemine on pigem absolutistlik siin leitakse, et tegu iseenesest on moraalne või ebamoraalne ja eksisteerivad absoluutsed universaalsed standardid, millega teo moraalsust hinnata. Kui vaadata minevikku, siis tollastes ühiskondades oli ülekaalus moraalne absolutism:
lõppkokkuvõttes meelevaldne valik? Glaukos ja Sokrates Platoni dialoogis "Riik" o Kas moraalile allumine on vajalik? (nähtamatu karjane Gyges) o Jim ja Jack kumba eeskujuks võtta? Moraalse valiku küsimus · Kas olla ebaõiglane inimene, kes näib õiglane ja on uskumatult edukas? · või olla õiglane inimene, kes näib ebaõiglane ja on uskumatult ebaedukas? · Kumma teie valiksite? Sokratese 1. vastus Glaukosele Hinge harmoonia idee · Ebamoraalsus laostab inimese seestpoolt. · Voorus puhastab inimese hinge. · Seega on inimene õnnelik või õnnetu vastavalt oma moraalse aususe astmele. · Kas see ikka on nii? Paistab olevat erandeid. Sokratese 2. vastus Glaukosele Jumal näeb kõike ja tasub õiglaselt. · Jumal tasub inimestele või karistab neid nende vooruse või pahe alusel. · Seega on meie endi huvides olla moraalne. · Nii on usklikul inimesel hea alus valida (kasvõi puupalja) pühaku elu.
annaabi.ee 
