Palju põhjendamata väiteid. Tekib küsimus, miks ma üldse kirjandit kirjutasin, kui lahenduseni ei jõudnud. Mõningates kohtades kipun liialt lahmima ja alusetuid süüdistusi esitama. Vahel kordan ennast. Selle põhjuseks võib pidada asjaolu, et väite kirjutamisel olen unustanud varemalt sõnastatud mõttekäigu ning kordan sama ideed teiste sõnadega. Kasutan oma olemuselt sisutühje lauseid, mis ei anna midagi juurde, vaid risustavad teemat ning muudavad selle ebahuvitavaks. Kasutan vaid ühte argumenti, mille peale toetub terve kirjandi ülesehitus. Liiga palju lihtlauseid. Kokkuvõttes toon väite, mida pole sisus kajastanud. Kirjutan nagu katkendit ajalooõpikust, kuid ei analüüsi kirjutatud väiteid ega too endapoolset arvamust teema kohta. Õigekirjavigu on palju. Sidesõna, ja ees käib koma, kui mõte muutub. Verbita lauselühend, järellisand ja üte eraldatakse komadega. Küsisõna ette pannakse koma, kui too asetseb lauses
loomulikult ka prokuröridelt saadud nõuannetest ja ettekirjutustest. Kogemustega, mis valitud praktikakohast sain, jäin väga rahule. Sain võimaluse tutvuda lähemalt nii prokuratuuris kui ka karistusõigusvaldkonnas üldisemalt toimuvaga. Samuti sain seal võimaluse rakendada koolist, eelkõige karistusõiguse loengutest juba omandatud teadmisi. Siiski, eelpool kirjeldatud juriidiliste dokumentide koostamine muutus lõpuks liiga lihtsaks ning kohati isegi ebahuvitavaks. Mõneti parandas seda võimalus külastada erinevad kohtuistungeid ning tutvuda karistusõiguse menetlusliku poolega reaalselt, kuid põhiliselt puudutasid ka need, nagu ka toimikud mida uurisin ning dokumendid, mida koostasin siiski vaid ühte karistusõiguse valdkonda varavastaseid süütegusid - siis ammendas see tegevus ennast lõpuks minu jaoks. Ilmselt seetõttu vahetataksegi aeg-ajalt valdkondi, millega üks või teine prokurör tegelema peab.
.." Stepihunt ei olnud palju endasuguseid näinud, sest muidu oleks ta elu ka muretum olnud. Kontserdil ta nägu ühte samasugust Stepihunti, kes tundus isegi veel rohkem endassetõmbununa. Ta võis praktiliselt oma peegelpilti näha seal, kuid tal ei tekkinud üleüldse mingit tunnet, nagu oleks Stepihundiks olemises midagi halba. Talle tundus see huvitav ja haruldane. Arvan et raamat oli huvitav kuni keskkohani, sest lõpuks hakkasid samad emotsioonid ja read korduma ning kõik muutus ebahuvitavaks. Mõte ei saanud eriti selles raamatus lennata, sest kõik oli liiga sünge ja painav. Nn ülerea lugemist ei saanud ka teha, sest vaja oli just tähele panna neid tundmusi ja hetkeelamusi.
............................................................................. ...........11 2 Sissejuhatus Valisin antud teema lihtsal põhjusel – igapäevaste tegevustega tegeledes on kõigil inimestel vaja pisut motivatsiooni. Meil peavad olema kindlad sihid ja eesmärgid, mille nimel me pingutame ja näeme vaeva. Kõige rohkem motivatsiooni on vaja õppimisel, kuna kümme ja rohkem aastat järjest õppides muutub see pika peale igavaks ja ebahuvitavaks tegevuseks. Seega peame me endale kindlaks tegema viisid ja eesmärgid, milleks me seda teeme, kelle jaoks ja mida me selle tegevusega endale saavutame. Kõik selle panevad paika tegelikult meie endi vajadused, mida me peame vajalikuks, me reastame need endi peas ja tegutseme selle nimel, et enda vajadusi täita. Selleks aga on vaja omakorda motivatsiooni. Kuna tegemist on kahe väga tihedalt seotud tingimusega ei saa üks ilma teiseta eksiteerida.
Selleks, et ära tunda ebamugav tsoon, kus toimub õppimine ei ole kerge ülesanne. Tuleb sundida ennast töötama selles tsoonis, kuni toimub muutus. Kui on liiga lihtne siis on igav, kui on liiga raske siis on fustreeriv. Nende asjade tegemine, mida me oskame on mingi maani nauditav, samas mingil hetkel muutub see tegevus üksluiseks ja ei paku enam väljakutset. Sundida ennast tegema midagi, mis ei ole nii nauditav teeb asja ebahuvitavaks. Selle asemel, et teha midagi, mida me juba oskame, tuleb otsida seda, mida peab harjutama, see teeb meid paremaks. Iga korra järel tuleb küsida, mis ei ole veel päris õige ning selle protsessi kordamine mentaalse väsimuseni. Seetõttu ei ole sihipärane treening väga lõbus. Sellepärast ei tee seda kõik ja kui suuta sundida ennast neid asju panna tegema, saame liikuda suurte tegude suunas. 1.5 Tegevuse õppimine Tegevuse õppimisel lähtutakse kolmest staadiumist
Lennureiside kartuse ja segase poliitilise olukorra tõttu olid 11.septembrile järgnenud kahel kuul kahanesid reisibroneeringud kogu maailmas 12-15% võrra. 8 11.septembri tõttu eelistavad puhkajad kaugreiside asemel lähemaid riike, eriti neid, kuhu pääseb lennukit kasutamata. Suurenenud on huvi juba külastatud lähiriikide ning siseturismi vastu. Lõbustuste ja seikluseotsimise asemel võetakse ette hoopis reise kohtadesse, mdia varem on ebahuvitavaks peetud, samuti suureneb puhkusereiside asemel sugulastele ja tuttavatele küllasõitmine. Rohkem tehakse ka lühireise linnadesse, kuid maailmakuulsaid metropole ei külastata enam endise innuga. Turismiuuringute firma IPK International pikaajalistest uuringutest on ilmnenenud, et puhkusereiside nõudlus kasvab kriisidest ja majanduslangustest hoolimata kahe peamise sihtgrupi suurenemise arvel - need on stressis töörügajad, kes soovivad
loodusteaduslikke. Samas, kui on teada, et tööjõuturul on humanitaarse kvalifikatsiooniga inimeste ülejääk? Kas põhjused on isiklikku laadi või on probleemid meie haridussüsteemis? Nendele küsimustele on püütud käesolevas väiikses uurimistöös leida vastuseid. 2 Hüpotees Koolides on matemaatika, füüsika ja keemia kui peamiste tehnoloogiliste distsipliinide baasainete õpetamine muudetus liiga raskeks ja ebahuvitavaks. Teiseks on nende ainete õpetajate valik väga piiratud, mistõttu on reaalalade õpetajate hulgas vähe neid, kes oleksid korraga head oma aine tundjad ja suurepärased pedagoogid. Kolmandaks levitab massimeedia noortes illusiooni, et suhteliselt väikese vaevaga on võimalik teha kiiresti karjääri ja teenida head palka. Seega peame võimalikuks, et tehnoloogiliste erialade vähene populaarsus on tingitud mitte noorte andetusest võin
,,Õpilased ei kiusanud teda sihilikult, nad leidsid südame põhjas kõik, et vana Kili on tore mees, aga tema tunnis sai nalja, see oli kõik. Seda nalja pidi nimelt ise tegema, sest vanamees oli võrdlemisi naljavaene, ei saanud selles suhtes kaugeltki mõne Sagritsa vastu. Ja tema viis tunde huvitavamaks teha võis ju olla hästi mõeldud, kui oleks üldse mõtet püüda tundi huvitavamaks teha ka neile, keda asi põrmugi ei huvita. Sest selle tulemuseks on, et see muutub ebahuvitavaks neile, kellele asi ise on huvitav ja kes illustratsioonide ja piltide asemel vajaksid tuuma ennast." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 249-250 ). Vana Juulius Kilimit meeldis lastele, aga tema tunde ei osanud nad hinnata. Õpilastele tundus tema õppeaine lihtsalt igav, ja ka kõik näitlikustamised ja üritused tundi huvitavamaks muuta ei õnnestunud Juuliusel just kuigi hästi. Juuliust tegi see muidugi väga kurvaks, ta
• Ei tohi puudutada tulevikusündmusi ja ennustada? • Nt. Milliseks võiks kujuneda valitsusvõimekus Vinni ja Kullamaa ühisvallas peale nende ühinemist? • Ei tohi olla kallutatud: • Nt. Miks on liberaalne ideoloogia parem kui sotsiaaldemokraatlik? • Ei tohiks olla puhtalt vaid kirjeldavad (kehtib just põhilise uurimisküsimuse kohta)? • Nt. Kuidas nägi välja tudengiesindajate kaasamise protsess kõrgharidusreformi aruteludesse? (jääb ebahuvitavaks) • Kui lisada, küsimus: “Miks teatud aruteludesse tudengeid ei kaasatud?” - palju huvitavam. Põhilised ja alauurimisküsimused • Uurimistööl on enamasti üks (või ka kaks) põhilist uurimisküsimust ja seda lahti võttes ja konkretiseerides tuuakse ära alauurimisküsimused, • Alauurimisküsimused – näitavad uuritava teema erinevaid tahke ja aitavad paremini nii uurijal kui töö hindajal mõista, mida siis täpsemalt uuritakse.
vanusega nende hulk, kes peavad kohustuslikku kirjandust huvitavaks. 11. klassi poiste vähene huvi kohustusliku kirjanduse vastu on probleem, millele õpetajad peaksid kindlasti lahendust otsima. Kohustusliku kirjanduse mõttest ja vajalikkusest ei saa nooremad õpilased veel eriti hästi aru. 11. klassis on isegi neist, kelle meelest kohustuslik kirjandus ei ole huvitav, peaaegu kõik kohustusliku kirjanduse vajalikkuses veendunud. Samas 5. klassis arvavad kohustuslikku kirjandust üldiselt ebahuvitavaks pidavatest õpilastest nii ainult pooled. Raamatuid loetakse omal initsiatiivil väga vähe: vaid kolmandik õpilastest loeb vähemalt kord nädalas raamatuid. Lausa kaks kolmandikku õpilastest loeb kuus läbi vaid 0-1 raamatut, seejuures nende hulk tõuseb vanusega. Soolises võrdluses selgus, et tüdrukud loevad rohkem kui poisid. Lemmikraamatute analüüs näitas, et õpilaste lemmikute seas prevaleerib kohustuslik kirjandus.
Välistatud on teemad nagu prostitutsioon, kuritegevuse jõhkramad vormid ja enesetapud, sest sellel ajal ei lubatud antud teemasid kajastada. Puudus sõnavabadus, võimalus oma arvamust ajaleheveergudel väljendada. Kolhoosnikku oli üsna keeruline lugeda, sest uudised olid mitme lehe peale jagatud või siis jätkusid lausa järgmises numbris. Kuigi ajalehel peaks olema kindel ülesehitus, seda antud juhul ei olnud. Korrapäratu paigutus muutis uudised ebahuvitavaks ja tähelepanu hajutavaks. Puudusid ka uudise kirjutamise kriteeriumid - pealkirjad tõmbasid küll tähelepanu ja kutsusid lugema, aga uudistel puudusid juhtlõigud ja puudusile omane süsteem: juhtlõik, teema edasiarendus, taustainfo , kokkuvõte. Ajaleht oli üles ehitatud nii, et ei olnud võimalik vajalikku kiiresti üles leida. Ajaleht koosnes 4-st A3 leheküljest. Kolhoosnikku võib pidada ennekõike maainimeste ajaleheks, sest enamik uudiseid
Mängu lõpetamisel on oluline: 1) leppida kindla lõputa mängude puhul mängu lõppemine (näiteks mängu aeg) kokku enne mängu algust ning vastavast kokkuleppest mängu lõpetamisel kinni pidada. 2) lõpetada mäng õigeaegselt, st mitte lasta mängul "ära vajuda" (Pollinskaja, 1970). Näide: Lauamänge kasutatakse sageli vihmaste päevade sisustamiseks. Pikaleveninud lauamäng, vaatamata sellele et reeglite järgi ei ole see veel lõppenud, muutub mängijatele ebahuvitavaks ning mängijad võivad ise otsustada mängu lõpetamise. Mängujuht peab suutma märgata mängu huvitavuse kadu ning vajadusel suutma mängu enne ametlikku lõppu lõpetada. Pikaleveninud mängud jätavad ebameeldiva mälestuse ja valmidus mängu teistkordseks mängimiseks on väiksem. 3) anda selgelt märku mängu lõppemisest (vile, selgelt sõnastatud lause); Näide: Selge lõpumärguanne on eriti vajalik sportmängude juures, sest vilehetkel
annaabi.ee 
