Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elusäde (0)

1 Hindamata
Punktid




Elusäde


Romaani kirjutamise ajalugu ● Pühendatud autori õele
● Autor kasutas  palju ametlikke aruandeid ja tunnistajate aruandeid
● Esimest korda käsitles raamat sündmusi, mille kirjelduses ei olnud autoril  võimalust oma isiklikku kogemust kasutada. ● Autor oli pühendanud raamatu kirjutamiseks viis aastat. 
● Pärast raamatu „Elusäde” käsikirja ülevaatamist otsustas Šveitsi kirjastaja  E.M. Remarque`ga lepingu lõpetada.  ● Saksamaa Liitvabariigi kirjanduskriitikud suhtusid Remarque´ i loomingusse  äärmiselt negatiivselt ● Positiivne oli natsismi ohvriks langenud inimeste reaktsioon


Sisu ● Sündmused toimusid Teise maailmasõja viimastel kuudel Saksamaal Mellerni  koonduslaagris. ● Koonduslaagrite kohutavad tingimused
● Võitlus eksistentsi nimel
● Vang nr 509 on veetnud koonduslaagris üle aasta ning näinud selle jubedusi
● Soov iga hinna eest ellu jääda ● Pärast linna pommitamist hakkavad vangid uskuma vabaduse lähenemisse ● Vangist nr 509 saab liider
● Vastupanuliikumine
● Tajudes ohtu, võtsid SS-lased kasutusele karmimad meetmed - barakid süüdati
● Oma elu hinnaga suutis vang nr 509 tappa SS-laste pealiku Weberi
● Ameeriklased vabastasid vangid 


Tegelased Peategelane: ● 509 Kõrvaltegelased:  ● Juhtiv komandant:  Neubauer ● Komandandid:  Breuer, Werner, Muller, 
Lewinsky, Goldstein, 
Sommer, Bolte, Bleder Doktor: Wiese Vangid: Westhof, Bucher, Lebenthal, 
Wolf, Berger, Goldstein, Scheller, 
Buchsbaum, Munzer, Remmen, Karel, 
Lübbe, Ruth jne. ● Neubauer’i naine: Selma ● Neubauer’i tütar: Freya ● Neubauer’i autojuht: Alfred ● Saatemeeskonna liige: Robert Grupijuhid: Dietz, Kammler


Tegelase analüüs Vang 509 kui tegelane: ● Oli muutuv tegelane
● Oli keeruline tegelane
● Ta tundis südames igatsust  armastuse vastu, lootis, et 
ta kedagi veel kohtab ja 
laagrist välja saab. ● Oli südames abivalmis,  kuid algul elas kartusega, 
et aidates kedagi, riskib ta 
enda tervise ja eluga. Suhe iseendaga: ● Analüüsis oma tegevusi
● Vahel käitus hulljulgelt
● Hoidis paljut endas
● Ei tahtnud alla anda
● Tegevustes andis endast  maksimumi ● Ei lasknud teistel teha  tegusid, mille käigus ka 
teda oleks karistatud


Tegelase analüüs Suhe teiste ja ümbritseva 
maailmaga:
● Hoiatas ja õpetas kaaslasi
● Aitas kaaslasi hädas
● Tuli kõiges vastu kui abi paluti
● Sai kõigi vangidega hästi läbi
● Ei kartnud riskida kui teema  puudutas ellu jäämist või toitu ● Ei reetnud sõpru Põhikonflikt:  ● Komandand Weberi ja vang 509  vahel 1. Allkirjastamine nuumamislagrisse
2. 509 sai vastuhaku eest karistada
3. Rivistumisel meenus Weberile taas  509 nägu 4. Komandant Weberi tulistamine ja  tapmine


Autorikeskne vaatenurk ● Remarque käsitleb paralleelselt žüseele natsismi tekkimise ja  populaarsuse kasvu olulisi elemente. ● Käsitleb teaduse ebahumaanseid mõõtmeid.
● Remarque viib lugejat targalt ja diskreetselt läbi raamatu sünge  sündmustiku ● Remarque ei soovi lugejale selgeks teha vangide piinasid, vaid näitab,  kuidas tavainimesest võib saada mõrtsukas. ● Teose peamine idee on inimese hinges peituv säde.
● Esimene Remarque’i teos, mida autor ei kirjutanud omast kogemusest


Tekstikeskne vaatenurk ● Raamatus minategelane puudus.
● Teose stiil on neutraalne.
● Teksti oli lihtne lugeda ja jälgida.
● Teoses esines palju metafoore, kirjeldusi, dialooge.
● Teoses esineb vastandus, raamatu alguses ebanormaalsus ja  vangistus lõpus aga vabadus. ● Meeleolu on sünge.
● Nälg ajus oli hullem - see tekitas hallutsinatsioone ja ei lakanud  kunagi.


Lugejakeskne vaatenurk See on armetu, kuid samas elutark teos elust ja surmast, aga ka heast ja kurjast. ● Teose Probleemid ja inimelu tahud: Surma ootus - tahtejõud ellu jääda kuni vabastamiseni, vang 509 oli 
poliitvang, kellele oli määratud surm krematooriumis.
Ebainimlikud piinad - inimlikuks jäämine, inimesed elasid pidevas näljas ja 
talusid  pidevat piinamist SS-i poolt, vangidel puudus ajataju. 
Sõjakas patsifist - 509 astus vastu käskudele, lasi end peksta, kuid jäi 
endale kindlaks. ● Teose põhiidee: Inimese tõeline vaenlane on surm, kõige elujanulisemad inimesed 
kannatavad ka kõige ebainimlikud piinad ära. Võidelda ei tule teiste 
inimeste vastu, vaid seista oma enda inimlikkuse eest
 ja võidelda 
surma vastu. Vaimu ei saa murda on vaid odav romaani faas. 
Remarque näeb parteilisuses südametust ja peab seda vaenulikuks.   


Lugejakeskne vaatenurk ● Teose väärtus: II maailmasõda avatakse läbi koonduslaagris elanud vangide silmade, 
kirjeldatakse seal  toimunut, realistlik kirjeldus sealsest elust. 


Tähendus Elu sädemed on need, mis ikka hõõguvad koonduslaagri vangide  hingedes.


Lugemiselamus ● Ajalooliselt õpetlik - parem arusaam koonduslaagri elust
● Hakkad sümpatiseerima tegelastega - Kuidas inimestel  kadus ajataju, sest nälg oli nii suur. Kuidas vangid 
praktiliselt kaotasid oma inimlikkuse. ● Mõistma, miks keegi teeb, mida ta teeb
● Pani mõistma, et inimese tõeline vaenlane on tegelikult  surm.  ● Taust - Teadmine, et raamat on kirjutatud kellegi jaoks,  tegi raamatu lugemise emotsionaalsemaks. ● Raamat oli inspireeritud ja põhines päriselu lugudel.


Täname  kuulamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • Romaani kirjutamise ajalugu
  • Sisu
  • Tegelased
  • Tegelase analüüs
  • Tegelase analüüs
  • Autorikeskne vaatenurk
  • Tekstikeskne vaatenurk
  • Lugejakeskne vaatenurk
  • Lugejakeskne vaatenurk
  • Tähendus
  • Lugemiselamus
  • Täname kuulamast!

Vasakule Paremale
Elusäde #1 Elusäde #2 Elusäde #3 Elusäde #4 Elusäde #5 Elusäde #6 Elusäde #7 Elusäde #8 Elusäde #9 Elusäde #10 Elusäde #11 Elusäde #12 Elusäde #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-04-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 404865 Õppematerjali autor
Elusäde analüüs. Lühidalt sisu, tegelased, tegelase analüüs. Autorikeskne , lugejakeskne ja tekstikeskne vaatepilt.

Sarnased õppematerjalid

E M Remarque- Elusäde
23
ppt

E.M.Remarque "Elusäde"

Kadunud põlvkonna kirjanikud Nele Roosi Märjamaa Gümnaasiumi 12.b klass 2010 Erich Maria Remarque 1898-1970 teose pealkiri- "Elusäde" ilmumisaeg- 1952. aasta Teise maailmasõja lõpp Saksamaa koonduslaager Mellern Nälg, haigused, peks, piinamine ja mõnitamine SS-laste poolt Kirjandus kui kirjaniku elu ja ajastu peegeldus E.M. Remarque läks 1916. aastal sõdurina rindele ­ romaan käsitleb Teise maailmasõja aegset koonduslaagrit Autor sai sõjas haavata, samuti haavati ka koonduslaagri vange Inimese tõeliseks vaenlaseks on surm Autorit vaevas pettumus,meeleheide kodakondsusest ilma jäämise tõttu Kirjandus kui kirjaniku elu ja ajastu peegeldus Autor pidas tähtsaks teiste aitamist ­ see väljendus ka tema teostes Teineteist aidates võidi riskida ka oma eluga Igaüks sai teenitud karistuse ­ teoses "Elusäde" lasi vang 509 koonduslaagri julmeima komandandi m

Kirjandus
Kirjanduse eksamipiletid
54
docx

Kirjanduse eksamipiletid

Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida ­ Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksam
33
odt

11. klassi kirjanduse eksam

1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

Kirjandus
Holokaust
290
pdf

Holokaust

HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
Kirjanduse eksami piletid
53
doc

Kirjanduse eksami piletid

1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema ­ nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali ­

Kirjandus
Kirjanduse eksami küsimused
59
doc

Kirjanduse eksami küsimused

kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" ­ Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin

Kirjandus
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun