Total score: 95/100 = 95% 1. Millistest kriteeriumitest lähtudes võiks liigitada duralumiiniumit? Student Response Feedback A. Duralumiinium on termotöödeldav materjal B. Duralumiinium on survetöödeldav materjal C. Duralumiinium on valusulam D. Duralumiinium ei ole vanandatav sulam Score: 4/4 2. Milliste lisanditega alumiiniumisulamid on termotöödeldavad (tekib tardlahus)? Student Response Feedback A. Cu B. Si C. Fe D. Mg E. Ni F. Cr G. Mn
Kokkuvõte/järeldused: (Katsetulemuste analüüs, märkused, järeldused) Duralumiiniumi termotöötluse viis sõltub vasesisaldusest sulamist. Peale karastamist on sulami struktuur suhteliselt väikese tugevuse ja kõvadusega, ning suure plastsusega, mistõttu on seda pärast karastamist lihtsam vormida. Vananemisel tugevus ja kõvadus tõusevad, plastsus aga väheneb. Mida kauem sulamit vanandada, seda kõvemaks see muutub. Ajanappuse tõttu ei olnud võimalik duralumiiniumit pikalt vanandada, seetõttu katsetulemustes erilist kõvaduse tõusu ei ilmnenud. Kui duralumiiniumit liiga pikalt vanandada toimub ülevanandamine, mille käigus hakkab sulami kõvadus ja tugevus hoopis langema. Duralumiiniumi termotöötluse eesmärgiks pole sulami tugevdamine, nagu algul arvati, vaid hoopis plastsuse tõstmine. Peale termotöötlust on sulamit lihtsam vormida, sest plastsus on suurem.
Duralumiiniumi termotöötlus Praktikum nr. 7 Tallinn 2011 Töö eesmärk Tutvuda alumiiniumsulami duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Duralumiiniumi keemiline koostis a) Duralumiiniumiks nimetatakse AlCu sulamit, mille Cu sisaldus on kuni 5%. Meie kasutasime duralumiiniumit AlCu4Mgl ning selle keemiline koostis on järgnev: Cu sisaldus 3,8-4,9 ; Mu sisaldus 0,3-0,9 ; Mg sisaldus 1,2-1,8 ; Si sisaldus 0,5 ; Fe sisaldus 0,5. b) Duralumiiniumi termotöötlus Karastamine ühefaasilise tardlahuse - alasse kuumutamine ja kiirelt jahutamine (nt vette) Vanandamine liigse vase eraldumine CuAl2 näol · Loomulik normaaltemperatuuril · Kunstlik kõrgematel temperatuuridel Töökäik Antud materjali (AlCu4Mgl) tugevuse mõõtmine
Al kasutamine Alumiiniumi aksutatakse: akendes, ustes, torudes, autode, vagunite ja lennukite keredes Al kahjulikkus Elemendina on alumiinium organismile kahjulik, põhjustades elutegevuse häireid ja haigestumist Alumiiniumist tekib vaimuhaigus, mis on tuntud Alzheimeri tõve nime all. Al sulamid Vase ja alumiiniumi sulamit nimetatakse duralumiiniumiks. Selleks et anda duralumiiniumile tugevust ja sitkust tuleb duralumiiniumit karastada ja vanandada. Vanandamine võib olla kas loomulik või kunstlik . Vanandamisprotsessis toimub tugevuse ja sitkuse suurenemine. Duralumiiniumi kasutamine Konstruktsiooni materjalina Lennukitööstuses Masina ja aparaaditööstuses ehituses Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Duralumiinium http://et.wikipedia.org/wiki/Alumiinium http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/alumiinium_liisaojakoiv.htm https://sites.google
Miks? 10) Täida lüngad / lõpeta laused! 12.6Miks eelistatakse sageli sulameid puhastele metallidele? Alumiiniumi tootmise peamine tooraine on boksiit, mille põhikoostisaine on 12.7Miks kasutatakse lennukiehituses pigem alumiiniumisulameid (nt ............................................... duralumiiniumit), kuid mitte puhast alumiiniumit? Raua tootmise peamised toorained on punane ja pruun rauamaak 12.8Miks kasutatakse laevade valmistamiseks just alumiiniumi-, mitte näitaks (põhikoostis ........... nimetusega ..................................................) ning must rauamaak ehk magnetiit (põhikoostis .......... nimetusega ..............................)
View Attempt 1 of 3 Title: Praktikum nr 7. Duralumiiniumi termotöötlus Started: Saturday 9 October 2010 13:32 Submitted: Saturday 9 October 2010 13:52 Time spent: 00:20:02 Total score: 90/100 = 90% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Millistest kriteeriumitest lähtudes võiks liigitada duralumiiniumit? Student Response A. Duralumiinium on termotöödeldav materjal B. Duralumiinium on survetöödeldav materjal C. Duralumiinium on valusulam D. Duralumiinium ei ole vanandatav sulam Score: 4/4 2. Milliste lisanditega alumiiniumisulamid on termotöödeldavad (tekib tardlahus)? Student Response A. Cu
View Attempt 1 of 3 Title: Praktikum nr 7. Duralumiiniumi termotöötlus Started: Monday 14 March 2011 16:17 Submitted: Monday 14 March 2011 16:25 Time spent: 00:07:49 Total 100/100 = 100% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: score: 100 1. Millistest kriteeriumitest lähtudes võiks liigitada duralumiiniumit? Student Response A. Duralumiinium on termotöödeldav materjal B. Duralumiinium on survetöödeldav materjal C. Duralumiinium on valusulam D. Duralumiinium ei ole vanandatav sulam Score: 4/4 2. Milliste lisanditega alumiiniumisulamid on termotöödeldavad (tekib tardlahus)? Student Response A. Cu
terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; · oksüdeerimise korral tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksiidi kiht; · fosfaatimisel tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); · kuumkatmisel kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimisel valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; · konserveerimisel kaetakse metalli pind mingi õli- või rasvataolise aine kihiga. 4. KORROSIOONITÕRJE Igal aastal hävineb korrosiooni tõttu ca 10% maailma terasetoodangust. Seetõttu pööratakse korrosioonitõrjele suurt tähelepanu. Põhimõtteliselt on elektrokeemilise korrosiooni pidurdamiseks kaks meetodit: · korrosiooniahela katkestamine
tehiskaaslastes, autotööstuses, ehitustegevuses, taara ja pakkematerjalide valmistamisel. Alumiiniumsulamid ei anna löögil ega hõõrdumisel sädemeid, seetõttu neid kasutatakse kergesüttivatematerjalide ja lähteainete valmistamise tsehhides Tuntumaks alumiiniumsulamiks on duralumiinium (95 % Al, 3-4 % Cu, 0,5-1,5 % Mg, 0,5% Mn, Si jt),mis on oma omadustelt tugev, kerge, korrosioonikindel ja terase omadustega lähedane materjal. Duralumiiniumit kasutatakse lennukites, tiiburlaevades, kaatrites, allveelaevade keredes ja mujal. Silumiin (85 % Al, 10-12 % Si) on happekindel, hästi valatav ja korrosioonikindel sulam ning seda kasutatakse masinatööstuses, mootorikolbide, käigukastide ja seadmete valmistamiseks. Magnaalium (Al, 10-30 % Mg) on väga korrosioonikindel sulam, millest valmistatakse konservipurke, karastusjookide purke, purgikaase, angaare, ehitusdetaile. 4
aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; • oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; • fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); • kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; • galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; • plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; • lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; • konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. 27. Tardkivim liigid ja kasutuskohad Tardkivimid on magma tardumisel tekkinud kivimid, liigitatakse süva-, purskekivimiteks, sõmerateks ja tsementeerunud Põhiline tardkivimid Graniit (peamine eestis esinev tardkivim, kristalne, siia
rahvineerimise teel. Alumiiniumit tähistatakse A999 kõige puhtam, A98, A97 jne. Alumiiniumi tihedus 2,7g/cm2 kohta, sulamistemp 660 C. Masinaehituses kasutatakse peamiselt alumiiniumi sulameid. Alumiiniumi sulamid jagunevad survega töödeldavadeks ja vasksulamiteks. Survega töödeldavadel aluminium sulamitel on kõige rohkem levinud duralumiinium. Duralumiiniumi sulam on alumiiniumi sulam vase ja alumiiniumiga. Selleks et anda dur alumiiniumile tugevust ja sitkust tuleb duralumiiniumit karastada ja vanandada. Vanandamine võib olla kas loomulik või kunstlik Vanandamis protsessis toimub tugevuse ja sitkuse suurenemine. Vasesulamitest on kõige levinumad silumiinid.Silumiinildeks nimetatakse alumiiniumi ja räni sulamit.Tähis on tal Al, Al 8. Liugelaagri materjaliks kasutatakse viimasel ajal alumiiniumi sulameid. Neid sulameid nim aluminium laagri sulamiteks, mis saadakse aluminium basil kui sinna lisatakse tina, pliid, vaske, antimony ja niklit. Võrreldes
➢ oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; ➢ fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht). ➢ kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga. ➢ galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht. ➢ plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit. ➢ plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega. ➢ lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav. ➢ konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. 101. Gaas ehk keemilise korrosiooni tõrje. ➢ Gaaskorrosioonil kattub metalli pind korrosiooniproduktide kihiga (oksiidid), mis takistab oksüdeerija lähenemist metalli pinnale, seega korrosiooniprotsess aeglustub.
Oksüdeerimine metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksüüdi kiht. Fosfaatimine metalli pinnale tekib fosforhappesooldast moodustnud kiht. Kuumkatmine metalli pind kaetakse teise korrosioonikindlama sulametalliga. Galvaniseerimine sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne korrosioonikindlama metalli kiht. Plakeerimine kuumale metallile valtsitakse peale õhuke kaitsemetalli leht, näiteks duralumiiniumit plakeeritakse puhta alumiiniumlehega. Lakkimine ja värvimine metalli katmine vedela/pastataolise ainega, mille kuivamise tagajärjel tekib pinnale tahke kelmekiht. Konserveerimine metalli pind kaetakse õli või rasvataolise kihiga. 16. Tardkivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad Tardkivimid on tekkinud vedela magma hangumisel. Tardkivimeid võib jagada kaheks süvakivimiteks ja purskekivimiteks. Süvakivimid ehk intrusiivsed kivimid on tekkinud sügaval
terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; · oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; · fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht; · kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; · konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli kahjulikest välismõjudest. 13. Tardkivimid eriliigid, kasutuskohad Süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu juures. Nad on jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt
· oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; · fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); · kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit · plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; · konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. 4.1.2 Malmid Süsinikusisaldus malmides C >1,7% Tavaliselt sisaldavad malmid süsinikku 2...4% ja rohkem.Malmid jaotatakse valgeteks ja hallideks malmideks. Malme toodetakse
lisada niklit, kroomi või vaske; ·Oksüdeerimisepuhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; ·Fosfaatimisepuhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); ·Kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; ·Galvaniseerimiselsadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; ·Plakeerimisepuhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; ·Lakkimine javärvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; ·Konserveerimisepuhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli kahjulikest välismõjudest. Metallkatetel on veel lisaks elektrokeemiline toime. Kui kaks metalli asetada elektrolüüti, siis
· oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; · fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); · kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; · konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli kahjulikest välismõjudest. Metallkatetel on veel lisaks elektrokeemiline toime. Kui kaks metalli asetada
terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; · oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; · fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); · kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; · konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli kahjulikest välismõjudest. 11. Tardkivimid- eriliigid, koostis, kasutuskohad Efusiivsed ehk purskekivimid on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja
05.05.2014 · oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; · fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); · kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; · konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. 15. Tardkivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad- · Tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. · Intrusiivsed ehk süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu juures. Nad on jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt
Vanadatud Al-Cu-sulameid kasutatakse ehituskonstruktsioonides, lennukiehituses jm. Vask vähendab nendes sulamites korrosioonikindlust, mistõttu lehtmaterjali plakeeritakse korrosioonikindluse tõstmiseks õhukese puhta alumiiniumi kihiga. Tuntumaks alumiiniumsulamiks on duralumiinium (95 % Al, 3-4 % Cu, 0,5-1,5 % Mg, 0,5% Mn, Si jt), mis on oma omadustelt tugev, kerge, korrosioonikindel ja terase omadustega lähedane materjal. Duralumiiniumit kasutatakse lennukites, tiiburlaevades, kaatrites, allveelaevade keredes ja mujal. Duralumiinium, duraal, alumiiniumisulam, mis sisaldab 2,25,7% vaske ja 0,2%2,7% magneesiumi. Duralumiinium on deformeeritav ja termiliselt töödeldav. Karastamine suurendab tema plastsust, vanandamine tema tugevust (saavutatakse tõmbetugevus kuni 500MN/m2). Korrosioonikindluse suurendamiseks lisatakse sulamile 0,20,1% mangaani,
Alumiiniumisulamid jagunevad survega töödeldavateks ja valusulamiteks. Survega töödeldavad sulamid jagunevad kahte rühma termiliselt mittetöödeldavad ja termiliselt töödeldavad. Esimesse rühma kuuluvad sulamid mangaaniga(1...1,6%) ja magneesiumiga(2...2,8%). Vase ja alumiiniumi sulamit nimetatakse duralumiiniumiks. Duralumiinium on tugev ja sitke materjal. Sisaldab kuni 7% vaske ja kuni 1% magneesiumi, mangaani ja räni. Omaduste parandamiseks duralumiiniumit karastatakse ja vanandatakse. Vanandamine võib olla kas loomulik või kunstlik . Vanandamisprotsessis toimub tugevuse ja sitkuse suurenemine. Väga tugev on sulam, mille koostises on 1,7% vaske, 2,3% magneesiumi ja 0,5% räni. Seda sulamit karastatakse 465...475ºC juures ja vanandatakse 24 tundi 120...140ºC juures. Heade mehaaniliste omadustega on sulam, mis koosneb vasest 4,3%, magneesiumist 1,5%, mangaanist 0,6% ja ränist 0,75%. Valusulamitest on kõige levinumad silumiinid.
Alumiiniumisulamid jagunevad survega töödeldavateks ja valusulamiteks. Survega töödeldavad sulamid jagunevad kahte rühma termiliselt mittetöödeldavad ja termiliselt töödeldavad. Esimesse rühma kuuluvad sulamid mangaaniga(1...1,6%) ja magneesiumiga(2...2,8%). Vase ja alumiiniumi sulamit nimetatakse duralumiiniumiks. Duralumiinium on tugev ja sitke materjal. Sisaldab kuni 7% vaske ja kuni 1% magneesiumi, mangaani ja räni. Omaduste parandamiseks duralumiiniumit karastatakse ja vanandatakse. Vanandamine võib olla kas loomulik või kunstlik . Vanandamisprotsessis toimub tugevuse ja sitkuse suurenemine. Väga tugev on sulam, mille koostises on 1,7% vaske, 2,3% magneesiumi ja 0,5% räni. Seda sulamit karastatakse 465...475ºC juures ja vanandatakse 24 tundi 120...140ºC juures. Heade mehaaniliste omadustega on sulam, mis koosneb vasest 4,3%, magneesiumist 1,5%, mangaanist 0,6% ja ränist 0,75%. Valusulamitest on kõige levinumad silumiinid.
aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske · Oksüdeerimine - metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksiidi kiht · Fosfaatimine - metalli pinnale tekitatakse fosforhappesoolade kiht (must kiht) · Kuumkatmine - metall kaetakse mõne teise sulametalliga · Galvaniseerimine - metalli pinnale sadestatakse galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht · Plakeerimine - kuumale metallile valtsitakse õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakteeritakse sageli puhta alumiiniumilehega. · Lakkimine ja värvimine - kõige lihtsam, odavam ja ehitusel enim kasutatav 18 · Konserveerimine - metalli pind kaetakse mingi õli või rasvataolise aine kihiga. Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli kahjulikest välismõjudest. Metallkatetel on veel lisaks elektrokeemiline toime. Kui kaks metalli
annaabi.ee 
