pikselit)MPEG1: . , Video CD, Layer 3 (MP3) . MPEG2: , . ATSC, DVB ISDB, , Dish Network, , ( ) DVD. MPEG4: MPEG1 / «», 3D , DRM. ( MPEG2).MPEG II: 720*480, 30 kaadrit/s. 2Mbit/s; CIF: 352*288, 15 30kaadrit/s, 384kbit/sQCIF: 176*144, 10kaadrit/s, 28,8kbit/s. Raadioliidesed sidevõrku: (WPAN), (WLAN), (WMAN). Bluetooth (WPAN) 1/. (FHSS), (DSSS). , , , . (WCDMA 3G), , ( ), . DSSS , (= ), PJS l. FHSS(S/N=18db),DSSS(12db). , . . . (WPAN) -- , «» . (, , , , ...). Bluetooth, , . PAN: 1. 2. . 3. PAN . 4. (100 ) 5. 8 . WLAN) -- . ; . WiFi WiMAX. IEEE 802.11a Kasutab 5GHz sagedusala, võimaldab andmekiirust kuni 54Mb/s. Laviala 5 30m.IEEE 802.11b Kasutab 2,4GHz sagedusala ja võimaldab andmeedastuskiirust kuni 11Mb/s. 13 kanalit. Code Divison Multiple Accsess.
1). , , ..) DFE, 3. , . OFDM DSSS FHSS . , () " ", (), .
.................................. /kuupäev/ ............................................................................................ /juhendaja allkiri/ 1. WLAN raadiovõrgu lühikirjeldus Wireless Local Area Network ehk juhtmeta kohtvõrk põhineb raadiosidel litsentsivabadel sagedustel 2.4GHz juures ning hajutatud spektriga järjestatud modulatsiooniviisil (DSSS). DSSS tagab kiire ning suhteliselt häireteta andmevahetuse väikeste ühikvõimsuste juures. Samas tekivad raadiolingi kasutuselevõtuga uued ohud, seda eriti andmeturvalisuse juures, kuna võrgus suhtlejate pealtkuulamiseks ei pea kurjategija enam füüsiliselt samas kohas viibima. WLAN pakub kuni 11Mbps andmeedastuskiirust väikeste vahemaade taha.Sobiva võimenduse olemasolul võib raadiovõrgu leviala suurendada kümnete kilomeetrite taha.
Side kaugus lisavõimendusega küündib isegi 50 - 70 km. Lisavõimendita suudavad suundantennidega raadiokaardid tagada side kuni 12 km kaugusele, ringsuunadiagrammiga antenni korral kuni 6 km. Toaantennid tagavad sidekauguse 250 m ja on mõeldud majasisesteks rakendusteks. Oluline on siin otseraadionähtavuse tingimus. 3 Tabel 1. IEEE 802.11 standardid IEEE 802.11 DSSS.FHSS IEEE 802.11a OFDM kasutusala Wireless Ethernet (LAN) Wireless ATM sagedusala 2,4 GHz 5 GHz kiirus 1-2Mb/s 20-25Mb/s Tabel 2. Edastuskiirused standardi IEEE 802.11b järgi edastuskiirus Koodsõna pikkus modulatsioon sümb.edastuskiiru Bitti/sümbol s
Igal Interneti masinal on oma ühene IP-aadress. Nende aadresside keskregister asub Class 1 -100 mW (20 dBm) ~100 meters||||Class 2 2.5 mW (4 dBm) ~10 meters||||Class 3 - 1 mW (0 dBm) ~1 meter USA-s, kust igal maal asuv aadressi ja nimteenuseid korraldav organisatsioon reserveerib oma maa jaoks aadresse. IP-aadress on 32-bitine st. 4-baidine arv, mis FHSS (signaal müra suhe) S/N=18dB ehk 100 korda kuid DSSS S/N=12dB (10 korda) ||||FHSS ühikalal võrke 39 kuid DSSS 54 jaguneb organistatsiooni võrguaadressiks(net) ja võrguseadmeaadressiks (host). Aadresside töötluse hõlbustamiseks on võetud kasutusele nn. punktnotatsioon, FHSS Muudetakse hüppeliselt sagedust (vastavalt koodile -> erinevatele sagedustele); DSSS - Muudetakse spektrit hajutavat koodi |||FHSS kasutab täna vaid Bluetooth
põhines IEEE 802.10 protokollil, kuid nüüdseks on selle asemel kasutusele võetud IEEE 802.1Q IEEE 802.11 standard IEEE 802.11 IEEE raadiokohtvõrgu (traadita kohtvõrgu) standardite perekond, millele pandi alus aastal 1997. Esimene praktikasse juurutatud standard 802.11b määrab ära andmekiiruse 1 kuni 11 Mbit/s vabas sagedusalas 2,4 GHz ning kasutab DSSS tehnoloogiat. WECA on sellele standardile vastavate toodete jaoks võtnud kasutusele kaubamärgi "Wi-Fi" ("Wireless Fidelity") IEEE 802.11 standard 2 IEEE 802.11a Üks kolmest Wi-Fi spetsifikatsioonist. Kasutab 5 GHz sagedusala ja võimaldab andmekiirust 54 Mbit/s. Seda spetsifikatsiooni kasutatakse peamiselt spetsiaalsetes ärisituatsioonides, mujal seda eriti ei kasutata. IEEE 802
tüüpi: Sagedushüplusega (FHSS) edastus näivalt juhuslikult muutuvatel sagedustel, kus vastuvõtja järgib saatesageduse hüppeid. Siin infosignaai ribalaius on võrdeline kanali ribalaiusega, kuid igal kanalil toimub edastus teatud aja kestel. Sageduste kasutamise järjekord on määratud pseudojuhusliku hajutatava koodiga. On olemas kiire ja aeglane, vastavalt sellest, kui kiirelt muutub sagedus bitti ülekandmis aja suhtes. Otsejadaga (DSSS) igale infobitile vastab edastatud signaalis mitu bitti, iga kasutajaga on seotud unikaalne hajutav kood. Siin hajutamine toimub pseudojuhusliku bittijada abil (müra taolisele). CDMA hajaspektersides kasutatav tihendusmeetod. Siin iga infobitt jagatakse k «pilguks» antud kasutajale omistatud koodi abil, mis on ortogonaalne teistele kasutajatele omistatud koodidele. Selle tihendusmeetodit kasutatakse DSSS hajaspektersides.
75. WLAN kaardi väljundisse ühendatakse antenn võimendusteguriga 7 dB, sumbuvus antennikaablis ja ühendustes on 4 dB. Milline on selle WLAN terminaali e.i.r.p., kui kaardi väljundvõimsus on 50 mW. Kogu v6imendus on 3dB ehk 2 korda, seega e.i.r.p=2*50mW=100mW 76. WLAN raadiokaardi väljundvõimsus on 10 mW. Milline on e.i.r.p., kui kasutatakse antenni võimendusteguriga 13 dB? 10mW*20=200mW 77. WLAN raadiovõrgus kasutatakse kahte signaalitöötluse võtet (DSSS ja FHSS). Võrrelge neid ja kirjeldage kasutust 78. X riigis kasutatakse GSM võrgu tarvis sagedusala 2,6 GHz kuni 2,7 GHz. Igale operaatorile eraldatakse 19 raadiokanalit. Leida maksimaalne operaatorite arv. 1 raadiokanal on 200kHz, 1 op saab 3,8MHz. Dupleksvahe v6tame 20MHz. Siis 2700-2600-20=80MHz. Yleslink on seega 40MHz. Arvestame iga operaatori vahele ka 1 tyhja raadiokanali, siis 40MHz/4MHz=10 operaatorit max. 79
(Enchanced Data rate for GSM Evolution, kuni 384kb/s) Bluetooth (IEEE 802.15) - levi kuni 10m, ribalaius 1Mb/s. Sagedusala 2,40- 2,48GHz. Ver 2.0 kuni 3Mb/s. IrDA(Infrared Data Association) - levi ca 1 meeter, ribalaius kuni 16Mb/s. Vajab otsenähtavust. Infapunakiirgus 802.11 PMD - physical medium dependent PLCP - physical layer convergence procedure FHSS - frequently hopping spread spectrum DSSS - direct sequence spread spectrum OFDM - orthogonal frequency-division muliplexing HR-DSSS - high-rate DSSS MIMO - multiple-input and multiple-output IEEE 802.11 Juhuvõrgu laad (ad-hoc) o BSS (Basic Service Set) Infrastruktuuri laad (infrastructure) o BSS o ESS (Extended Service Set) DS (Distribution System) Jagatud meedium Aja jaotamiseks kahe laadi operatsioone
andmekiirust kuni 9,6 kbit/s (praktikas kipub kiirus muidugi väiksem olema), 3G lubab ca 200 korda suuremat kiirust ja 4G kiirus peaks ulatuma kuni 20-40 Mbit/s, mis on 10-20 korda suurem ADSL'i kiirusest. 802.11 - IEEE raadiokohtvõrgu (traadita kohtvõrgu) standardite perekond, millele pandi alus aastal 1997. Esimene praktikasse juurutatud standard 802.11b määrab ära andmekiiruse 1 kuni 11 Mbit/s vabas sagedusalas 2,4 GHz ning kasutab DSSS tehnoloogiat. WECA on sellele standardile vastavate toodete jaoks võtnud kasutusele kaubamärgi "Wi-Fi" ("Wireless Fidelity"). 802.16 - IEEE traadita võrgu (raadiovõrgu) standardite komplekt aastast 2002, mis näeb ette andmekiirust kuni 70 Mbit/s 10-66 GHz sagedusalas ühenduskaugusega kuni 60 km. See on ühtlasi WiMax'i spetsifikatsiooni tehniline nimetus. 6 VÕRGUKIHI PROTOKOLLID Ipv4 IP protokolli neljas versioon, millel praegu põhineb Internet. IPv4 aadressid koosnevad neljast
* WLAN kaardi väljundisse ühendatakse antenn võimendusteguriga 7 dB, sumbuvus antennikaablis ja ühendustes on 4 dB. Milline on selle WLAN terminaali e.i.r.p., kui kaardi väljundvõimsus on 50 mW. Kogu v6imendus on 3dB ehk 2 korda, seega e.i.r.p=2*50mW=100mW * WLAN raadiokaardi väljundvõimsus on 10 mW. Milline on e.i.r.p., kui kasutatakse antenni võimendusteguriga 13 dB? 10mW*20=200mW * WLAN raadiovõrgus kasutatakse kahte signaalitöötluse võtet (DSSS ja FHSS). Võrrelge neid ja kirjeldage kasutust * X riigis kasutatakse GSM võrgu tarvis sagedusala 2,6 GHz kuni 2,7 GHz. Igale operaatorile eraldatakse 19 raadiokanalit. Leida maksimaalne operaatorite arv. 1 raadiokanal on 200kHz, 1 op saab 3,8MHz. Dupleksvahe v6tame 20MHz. Siis 2700260020=80MHz. Yleslink on seega 40MHz. Arvestame iga operaatori vahele ka 1 tyhja raadiokanali, siis 40MHz/4MHz=10 operaatorit max.
mobiiltelefonisusteemi Uhesonaga sidekanal jaotatakse ajaliselt kasutajate puhul kasutab tugijaam tagasisidet iga uksiku vahel. mobiiltelefoni Sagedusmultipleksimine saatevoimsuse reguleerimiseks. Seevastu sagedusmultipleksimine tahendab CDMA koosneb kahest tehnoloogiast olukorda kus koik -Direct sequence spread spectrum (DSSS CDMA) kasutajad saavad suhelda samaaegselt ,kuid nad -Frequency hopping (FH CDMA) teevad seda CDMA modulaator (DSSS)(saatjas): erinevatel sagedustel. Naiteks kasutaja A raagib Uhesonaga kasutaja andmetesse (user data) sagedusel lisatakse saatjas 48000 ja kasutaja B raagib sageduselt 52000. spreading code ehk hajutus kood. See jaotab
kaadri välja juhul, kui andmete edastamise ajal saabub tõkestussignaal mõnelt teiselt jaamalt, siis andmeedastus katkestatakse ja mingi juhusliku ajavahemiku möödudes tehakse uus katse 802.11 Raadiokohtvõrgu (traadita kohtvõrgu) standardite perekond, millele pandi alus aastal 1997. Esimene praktikasse juurutatud standard 802.11b määrab ära andmekiiruse 1 kuni 11Mbit/s vabas sagedusalas 2,4 GHz ning kasutab DSSS tehnoloogiat. WECA on sellele standardile vastavate toodete jaoks võtnud kasutusele kaubamärgi "Wi-Fi" ("Wireless Fidelity"). Kasutatakse ortogonaalset edastusmeetodit (OFDM) ning juba on valmis ka kaks uuemat standardit andmekiirustega 6 ja 54 Mbit/s. Esimene ehk IEEE 802.11a töötab 5 GHz sagedusalas ja on tahapoole ühilduv aeglasema standardiga 802.11b, IEEE 802.11g töötab samas sagedusalas ja on ühilduv standardiga 802.11b. 802.11 süsteem töötab kahes reziimis:
On olemas kahte tüüpi: – Sagedushüplusega (FHSS) – edastus näivalt juhuslikult muutuvatel sagedustel, kus vastuvõtja järgib saatesageduse hüppeid. Siin infosignaai ribalaius on võrdeline kanali ribalaiusega, kuid igal kanalil toimub edastus teatud aja kestel. Sageduste kasutamise järjekord on määratud pseudojuhusliku hajutatava koodiga. On olemas kiire ja aeglane, vastavalt sellest, kui kiirelt muutub sagedus bitti ülekandmis aja suhtes. – Otsejadaga (DSSS) – igale infobitile vastab edastatud signaalis mitu bitti, iga kasutajaga on seotud unikaalne hajutav kood. Siin hajutamine toimub pseudojuhusliku bittijada abil (müra taolisele). CDMA – hajaspektersides kasutatav tihendusmeetod. Siin iga infobitt jagatakse k «pilguks» antud kasutajale omistatud koodi abil, mis on ortogonaalne teistele kasutajatele omistatud koodidele. Selle tihendusmeetodit kasutatakse DSSS hajaspektersides.
porditavus üle kõigi seadmete). Tulemas on ka ülemaailmne uitühendus. Nagu loodeti 3G'st, nii võib 4G tegelikkuses luua globaalse võrgu, mida saab kasutada ükskõik kus nii maa peal kui maa kohal. IEEE 802.11 - IEEE raadiokohtvõrgu (traadita kohtvõrgu) standardite perekond, millele pandi alus aastal 1997. Esimene praktikasse juurutatud standard 802.11b määrab ära andmekiiruse 1 kuni 11 Mbit/s vabas sagedusalas 2,4 GHz ning kasutab DSSS tehnoloogiat. WECA on sellele standardile vastavate toodete jaoks võtnud kasutusele kaubamärgi "Wi-Fi" ("Wireless Fidelity"). Kasutatakse ortogonaalset edastusmeetodit (OFDM) ning juba on valmis ka kaks uuemat standardit andmekiirustega 6 ja 54 Mbit/s. Esimene ehk IEEE 802.11a töötab 5 GHz sagedusalas ja on tahapoole ühilduv aeglasema standardiga 802.11b, IEEE 802.11g töötab samas sagedusalas ja on ühilduv standardiga 802.11b. 802.11 süsteem töötab kahes reziimis:
ja GSM võrku kasutavas raadiokanalis. 115. Võrrelge sidevõrgu kanalikihi realisatsiooni, mis kasutab a) Ethernet võrgutehnoloogiat ja b) RS-232 tehnoloogiat, ühendus on juhtmepõhine 116. WCDMA standarditele vastavas 3G võrkudes on ühe sageduskanali (5 MHz) kohta bitikiirus 3.84 Mbit/s. Kas sellistes võrkudes on sagedusriba kasutus efektiivsem kui GSM võrkude puhul, miks? 117. WLAN raadiovõrgus kasutatakse kahte signaalitöötluse võtet (DSSS ja FHSS). Võrrelge neid ja kirjeldage kasutust. 118. Videovoo diskreetimissagedus on 6MHz. Kvantimisnivoosid vastavalt SD standardile. Leida 4:2:2 videovoo bitikiirus. 119. GSM-1800 sagedusalas eraldati operaatorite tarvis sagedused 1759,4 – 1784,8 / 1854,4 – 1979,8 MHz. Mitu raadiokanalit on kasutatavad? 120. Automaatne telefonivastaja saab toite läbi telefoniliini. Liini takistus on 1000 oomi. Leida võimsustarve automaatvastajas, kui seadme sisendtaksitus on 200 oomi. 121
m-jadal. 3. M-jadas on alati (2m-1-1) nulli ja 2m-1 ühte. 4. Igasuguse m-jada tsükliline nihe on ka m-jada. See on tingitud m-jada kui simplekskoodi lubatud koodsõna omadustest. 5. M-jadal on väga head autokorrelatsioonifunktsioonid. 6. M-jada spekter on ühtlane. 64. m-jada kasutusalad. Kasutatakse krüptograafias krüptimisalgoritmides, telekommunikatsioonis laiaribalistes modulatsioonitehnikates : otsejada (DSSS) ja sagedushüplusega (FHSS) modulatsiooniviisid. Lisaks veel mitmetes muudes valdkondades, nagu näiteks impulsskaja mõõtmises jne. 65. Paiskfunktsioonid . Mõni näide. (loeng 21, slaidid 24-26) Paiskefunktsiooniga krüpter: Paiskefunktsioon võtab sisendist info ja muudab selle fikseeritud pikkusega bitijada stringideks, millele vastab teatud lühem number (aadress). Seda numbrit võib ka edastada. Inglise keeles hash. On sarnane omapärase kontrollsummaga (CRC), kasutatakse koos
11.Traadita kohtvõrgud, standard 802.11 Traadita võrkudest on kõige kauem olnud kasutuses traadita kohtvõrgud. Need võrgud on üles ehitatud standardi IEEE 802.11 esitatavatele nõuetele. 802.11 standard käsitleb OSI raammudeli jaotusele vastavate füüsilise ja lülikihi funktsioone. 802.11 on traadita tehnoloogiate põhistandard, millele tuginevad teised arendused. Kasutatav sagedus 2,4845 GHz. Edastuskiirus 1,2 Mb/s. Modulatsiooniviisideks on laiendatud spektriga modulatsioon (DSSS ja FHSS). Ettekirjutuste kohaselt 2,4 GHz sagedusalas ei tohi FHSS (Frequency Hopped Spread Spectrum) kasutamisel kasutada suuremat edastuskiirust kui 2Mb/s. Seetõttu suurema edastuskiirusega uuemate võrkude korral seda modulatsiooniviisi ei kasutatagi. 802.11 standardite põhjal võib otsustada, et traadita kohtvõrgud on alles oma arengutee alguses. Paljud standardite spetsifikatsioonid on ligikaudsed, sealhulgas ka edastuskiirus ja tegevuskaugus
11.Traadita kohtvõrgud, standard 802.11 Traadita võrkudest on kõige kauem olnud kasutuses traadita kohtvõrgud. Need võrgud on üles ehitatud standardi IEEE 802.11 esitatavatele nõuetele. 802.11 standard käsitleb OSI raammudeli jaotusele vastavate füüsilise ja lülikihi funktsioone. 802.11 on traadita tehnoloogiate põhistandard, millele tuginevad teised arendused. Kasutatav sagedus 2,4845 GHz. Edastuskiirus 1,2 Mb/s. Modulatsiooniviisideks on laiendatud spektriga modulatsioon (DSSS ja FHSS). Ettekirjutuste kohaselt 2,4 GHz sagedusalas ei tohi FHSS (Frequency Hopped Spread Spectrum) kasutamisel kasutada suuremat edastuskiirust kui 2Mb/s. Seetõttu suurema edastuskiirusega uuemate võrkude korral seda modulatsiooniviisi ei kasutatagi. 802.11 standardite põhjal võib otsustada, et traadita kohtvõrgud on alles oma arengutee alguses. Paljud standardite spetsifikatsioonid on ligikaudsed, sealhulgas ka edastuskiirus ja tegevuskaugus
Digital Signal Processing/Processor + Digital Sound Processor + Directory Synchronization Protocol [Lotus] DSPT Display Station Pass-Thru [IBM] DSQD Double Sided, Quad Density (diskette) DSR Data Set Ready + Device Status Register + Device Status Report DSS Decision Support System + Digital Signature Standard + Digital Spread Spectrum + Direct Station Selector DSSA Domain Specific Software Architecture DSSI Digital Standard Systems Interconnect [DEC] DSSS Direct-Sequencing Spread Spectrum DSSSL Document Style Semantics and Specifications Language DSTN Double Supertwisted Nematic DSU Data Service/Switching Unit + Digital Service Unit DSVD Digital Simultaneous Voice and Data DSW Data Status Word + Device Status Word DSX Digital Signals Cross-Connect D2T2 Dye Diffusion Thermal Transfer (printing) DTA Digital Terminal Adapter + Disk Transfer Area .DTA Data (file name extension) DTC Desktop Conferencing
annaabi.ee 
