loovast mateeriast. Täiseas huvitus Moliere üha enam teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest. Moliere asutas teatritrupi L'Illustre Theatre, mida paraku ei saatnud edu. Seejuures õppis aga Moliere tundma eri seisusi, rahva tavasid ja kombeid. Et saada etendusteks uut ja sisukamat repertuaari, hakkas Moliere ise näidendeid kirjutama. Moliere sai loa esineda ka kuningalossis ning pälvis kuninga Louis XIV heakskiidu. Kahtlemata on olnud Molière'ist paremaid näitlejaid, lavastajaid, draamakirjanikke, näitkunstiõpetajaid, teatrikriitikuid, kuid mitte ühes isikus. Moliere'i tunnustasid isegi tolleaegsed karmid kriitikud. Moliere naeruvääristas oma komöödiates üldinimlikke ja sotsiaalseid pahesid. Moliere'i köitsid inimlik lihtsus ja loomulikkus silmakirjalikkuse, peenutsemise ja eputamise asemel. Samas pidi Moliere arvestama kuninga maitset, mistõttu on teda nimetatud orjastatud geeniuseks.
,,Mida arvan Tsehhovi novellide tegelastest?" Anton Tsehhov oli 19.sajandi lõpu ja 20.sajandi alguse üks nimekamaid novellimeistreid ja draamakirjanikke. Kooli ajal hakkas teda huvitama teater. Tal oli hea näitlemis- ja improviseerimisoskus. Ta õppis arstiteadust ja samal ajal tegi kaastööd huumoriajakirjaga. Vahepeal käis ta reisil Kaug-Idas, e aidata sealseid inimesi ja õppida paremini tundma sealset piirkonda. Kui ta sealt naases, ostis ta endale mõisa ja avas seal haigete vastuvõtu ning lisaks sellele rajas ta ka kooli. Tsehhovi novellid on väga lihtsa süzeega. Ta suudab edasi anda elu katkematut voolu. Ta
Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik. Ta suri 17. veebruaril 1673. aastal. Kirik keelas sellel ajal näitlejate matmise pühitsetud mulda. Louis XIV käsul maeti Moliere siiski St. Jospehi kalmistule. Molière elukäik, tohutu elu- ja teatrikogemus ning mitmekülgne looming tegid temast maailma universaalseima teatrimehe, kes avaldas mõju kogu Euroopa lavakunstile, aidates seega kujundada uusaja teatri palet. Kahtlemata on olnud Moliere'ist paremaid näitlejaid, lavastajaid, draamakirjanikke, näitkunstiõpetajaid, teatrikriitikuid, kuid mitte ühes isikus. Looming Moliere naeruvääristas oma komöödiates üldinimlikke ja sotsiaalseid pahesid. Moliere'i köitsid inimlik lihtsus ja loomulikkus silmakirjalikkuse, peenutsemise ja eputamise asemel. Silmakirjalikkus, vagatsemine, eputamine ja peenutsemine olid talle võõrad, teda köitsid inimlik lihtsus ja loomulikkus. Samas pidi Moliere arvestama kuninga maitset, mistõttu on teda nimetatud orjastatud geeniuseks
sisuga (traagilise konflikti, traagilise lõpplahendusega) näidend tragöödiakirjanikke W. Shakespeare („Hamlet“, „Romeo ja Julia“) August Kitzberg („Libahunt“) Draama Sõna draama kasutatakse üldmõistena näidendi kohta dramaatika žanrina tähendab draama tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidendit, mis võib sisaldada nii traagilist kui ka koomilist elementi draamakirjanikke A. Tšehhov („Kolm õde“, „Kirsiaed“) E. Vilde („Tabamata ime“) Andrus Kivirähk („Aabitsa kukk“)
veiderdajad ja komödiandid. Võlavangla- põlatud komödiantidega rändtrupp. laienes Moliére'i silmaring, õppis tundma eri seisusi, rahva tavasid ja kombeid ning kuulis elavat rahvakeelt. I näidend-,,Arutu". Molière elukäik, tohutu elu- ja teatrikogemus ning mitmekülgne looming tegid temast maailma universaalseima teatrimehe, kes avaldas mõju kogu Euroopa lavakunstile, aidates seega kujundada uusaja teatri palet. Kahtlemata on olnud Molière'ist paremaid näitlejaid, lavastajaid, draamakirjanikke, näitkunstiõpetajaid, teatrikriitikuid, kuid mitte ühes isikus. Naeruvääristas üldinimlikke (nt ahnus) ja sotsiaalseid pahesid, intriigid, elav kõne. Valgustus 18.saj Vastuseis absolutismile. Materialism ja ratsionalism. Demokraatlikud ideed. Prantsusmaa. Inglismaa, Saksamaa Inimese harimine ja inimene ise, inimmõistuse tähtsustamine, loogiline mõtlemine. Loodus- ja täpisseaduste saavutused.Entsüklopeediad. Romaanid. Teater ja draama. Luuleareng aeglustus. Iroonia.
Eestlasi ühendasid ajalehed ja ajakirjad ning ilukirjandus. Bernard Kangro eestvedamisel loodi 1950. aastal Lundis kõige olulisem Eesti kirjastus Eesti Kirjanike Kooperatiiv.Kangro toimetas ka keskset kirjandusajakirja "Tulimuld"(1950-1993).Teinesilmapaistevajakirioli " Mana"(1957-1999).Seda iseloomustabvabameelsus jaauroridolidealtnooremad. "Mana" esimenepeatoimetajaoli Ivar Grünthal. Pagulaskirjanduse ilme jäi sõjajärgsetel aastatel traditsiooniliseks. Suur osa proosa ja draamakirjanikke jätkas endistviisi realistlikkus laadis, luules valitses uusromantiline värss. Muutused tulid kirjanike hilisemates töödes ja nooremate autorite loomingus. Pagulaskultuur saavutas kõrgpunkti 50., 60. aastatel. Luule Eksiilis rõhutati rahvusliku traditsiooni alalhoidmist, mis omakorda aitas säilitada kirjandusklassikas levinud vorme ning hoiakuid. Pagulase enesetunnetusel on luules 3 eristuvat avaldusviisi: ·lihtsalt kirjeldada oma seisundit ·end lohutada ·kuulutada vastuhakku
Dostojevskit peetakse süngeks või tusameelseks kirjanikuks. Ometi ei kuuluta ta lootusetust vaid otsib koos tegelastega pimedusest väljapääsu. Oma teostes näitab ta inimesi nende egoismis ja võimujanus, aga ka inimese armastuse ja hingessuurust. Dostojevski mitmekülgne looming on tugevalt mõjutanud 20.sajandi kunsti ja teaduse, sh filosoofia arengut ning muidugi ilukirjandust 3. A.Tsehhov 19.sajandi lõpul ja 20. sajandi alguse nimekamaid novellimeistreid ja draamakirjanikke. On pärit karmide kasvastusmeetoditega perest. Gümnaasiumipäevil hakkas huvi tundma teatri vastu, varakult avaldus ka tema näitlemis-ja improviseerimisanne. Tsehhov soovis välja pääseda väikekodanlikust keskkonnast ja saada tõeliseks intelligendiks. Tsehhovi järgi jagunesid vene intelligendid kahte tüüpi. Esimesed olid hõivatud ühiskonnale vajaliku tööga, nad olid askeetlikud, ohvrimeelsed, hoolimatud oma eraelu ja tervise suhtes,
1. Sajandivahetuse draamakirjanikke (tabel; Shaw ,,Pygmalion"; sümbolism). Strindberg: 1849-1912; Rootsi. Põhiteosed- ,,Punane tuba", ,,Preili Julie", ,,Surmatants". Stiil- realistlik, naturalistlik, sümbolism, dramaturgiline, kõledad kulissid, dekoratsioonid kui sümbolid, psühholoogiline lähenemine. Teemad- inimisiksus ja perekonna probleemid, meeste ja naiste vahelised suhted (usaldamatus, võimuvõitlus perekonnas, psühholoogilised hälbed, hukatuslik kirg ja pahelised instinktid), sotsiaalne tõus ja langus. Strindberg peal oluliseks näitekirjanduse juures tegelikkust, tõetruudust, loomulikkust, anda võimalus publikule fantaseerimiseks, kaasaeg nõuab komöödiaid- tema ei taha vaid meelelahutust, vaid et teos kõneleks. Huvitus julmadest eluvõitlusteks. Muutis- konstrueeritud dialoogi vabadialoogiks, üks vaatus, üks ja sama lavapilt, dekoratsioone vähe, ei tohiks olla grimmi, valgustuse (alt) ära v...
põhiliigid (pidulikkõne, kohtukõne, poliitiline kõne) 8. Mida tähendab hellenistlik ajastu Kreeka kultuuriloos? Hellenismi ajajärk 330- 146 eKr, Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreeklastele, Kreeka kultuur laienes Idamaadesse ja segunes sealse kultuuriga, rajati Kreeka polisetüüpi linnu ja sõjaväelinnakuid, hellenismi ajal levis Kreeka kunst kõigis Vahemere maades, suur tehnika areng (vesiveski) 9. Nimetage Vana- Kreeka tähtsamaid filosoofe, riigimehi, draamakirjanikke, ajaloolasi, matemaatikuid Sokrates kreeka filosoof, pööras tähelepanu sellele, kuidas inimene oma elus käituma peaks. Püüdis inimesi kasvatada enesetunnetamisele ja tõdede leidmisele. Platon kreeka filosoof, Sokratese kõige kuulsam õpilane. Rajas kooli nimega Akadeemia. Aristoteles kreeka filosoof, Platoni õpilane. Kirjuas loogikaõpetuse, mis valdavalt on jäänudki loogika üldkursuse aluseks. Solon Ateena riigimees filosoof ja luuletaja
Vägilasel kulub 10 aastat koju jõudmiseks. Eepose tegevus algab jumalate otsusega peale 7a. vangistust nümf Kalypso saarel, Odysseus vabastada ja koju lasta. Seal aga on ees tema naise Penelope palumata kosilased, kes ihaldavad saada Ithaka kuningaks. Eepos lõppeb ülbete kosilaste tapmisega. Pärast pikki kannatusi kohtub Odysseus oma truu Penelopega, õiglus võidutseb. 9. Nimetage Vana-Kreeka tähtsamaid filosoofe, riigimehi, draamakirjanikke, ajaloolasi, matemaatikuid: Sokrates- kreeka filosoof, pööras tähelepanu sellele, kuidas inimene oma elus käituma peaks. Platon- filosoof, rajas kooli nimega Akadeemia, Sokratese õpilane Aristoteles- filosoof, Platoni õpilane. Kirjutas loogikaõpetuse, mis on jäänudki loogika üldkursuse aluseks. Solon- ateena riigimees, filosoof, luuletaja. Jaotas kodanikud 4 klassi, määras igaühe õigused ja kohustused.
Hellenistlik kunst arendas edasi kreeka kunsti peateemat inimese teemat kunstis. Toimus suur tehnika areng. Enim arenes sõja- ja ehitustehnika. Juhtivaks hoonetüübiks sammastega ümbritsetud siseõuega eramaja. Suurim tehnikasaavutus oli vesiveski. Hellenistlike kuningriikide pealinnades tekkisid teaduslikud keskused ja raamatukogud. Hellenistliku kultuuri mõju ulatus Rooma riigist Indiani. 9. Nimetage Vana Kreeka olulisemaid filosoofe, riigimehi, draamakirjanikke, ajaloolasi, matemaatikuid. Sokrates kr filosoof. Pööras tähelepanu sellele, kuidas inimene oma elus käituma peaks. Tema nime kohtame enamikus Platoni dialoogivormis kirjutatud teostes. Püüdis inimesi kasvatada enesetunnetamisele ja tõdede leidmisele. Platon kr filosoof. Sokratese kõige kuulsam õpilane. Rajas kooli nimega Akadeemia. Erinevatel aegadel tegutses Akadeemias erinevad koolkonnad. Arendas ideedeõpetust. Ülimaks ideeks on hüve. Tema tööd on kirjutatud
Näidendi lõpus üleloomulikkus: Don Juan peidab ennast teenritega. Käis kalmistul enne ja mõnitas Gonzalo kivist kuju. Nüüd ongi kivist külaline aktsioonis.. tulebki õhtusöögile. Tundub siin pigem põrgusaadikuna. Algkõlad feminismile on olemas. Zorillal on näidend ,,Don Juan Tenorio", tema näidendis kahetseb Don Juan patte ja armub tõeliselt. Pool sajandit vahe ja siis 1665.aastal Moliere´i ,,Don Juan" 02.11.10 Pedro Calderon de la Barca (1600-1681)- üks suurimaid hispaania draamakirjanikke. Peale näidendite on kirjutanud ka palju autosakramentaale ja muusikalisi komöödiaid (midagi opereti taolist) Täidetud on tema üldine katoliiklik maailmavaade. Üldine eksistentsiaalne kallak. Shakespeare on Lope de Vegaga kaasaegne, aga Calderon on hilisem. Kus Lope de Vega lõpetab, seal Calderon alustab. Auteema läbib hispaania kuldajastu teatrit. 1635 oli ta juba nii kuulus, et tema näidendiga avati Madridi Paleeteater. ,,El Principe konstante"
Mihkel Veske (1843-1890) - paremiku oma kogutud regivärssidest avaldas antoloogias ,,Eesti rahvalaulud"(I-II, 1879-1883). kesksel kohal loomingus priius- ja isamaalaulud, Veske luule tugevamaid külgi on selle vormilised ja keelelised aspektid, leidlik riimikasutus, kujundirikas keel. Ado Reinvald (1847-1922) - Juhan Kunderi luuletused näitavad meile, et nende autor on rahvusliku liikumise ajastu luulemalle paljudest teistest vähem edukalt järginud 22. Teisi 19. sajandi teise poole draamakirjanikke (J. Kunder jt). Eriti hoogsalt hakkas "Vanemuise" teatrielu käima August Wiera ajal (1878-1903), eesti algupärandid olid Wiera teatris omajagu kavas, kuid Jannseni, A.Karotomi, J.Parve, M.J.Eiseni näitlused ja naljandused ei küüni kuigi kõrgele. Koidula järel kujunes arvestatavamaks näiteirjanikuks Juhan Kunder (1852-1888), 1874. kirjutatud ja aasta hiljem "Vanemuises" lavastatud "Mulgi mõistus ja tartlase tarkus" (trükis 1881), "Muru
Prantsuse lavakunstile oli Moliére'i lahkumine raske kaotus. Louis XIV korraldusel ühendati Moliére'i teater kahe teise trupiga Prantsusmaa rahvusteatriks, Comédie Francaise'iks. Molière elukäik, tohutu elu ja teatrikogemus ning mitmekülgne looming tegid temast maailma universaalseima teatrimehe, kes avaldas mõju kogu Euroopa lavakunstile, aidates seega kujundada uusaja teatri palet. Kahtlemata on olnud Molière'ist paremaid näitlejaid, lavastajaid, draamakirjanikke, näitkunstiõpetajaid, teatrikriitikuid, kuid mitte ühes isikus. Teda tunnustas isegi karm klassitsismiteoreetik Nicolas Boileau. Louis XIV olevat oma valitsusaja hilisemas järgus, juba 18. sajandil, kord Boileau'lt küsinud, keda ta peab oma aja parimaks kirjanikuks. Boileau vastanud kõhklemata, et Molière'i. Looming Molière kirjutas ja lavastas komöödiaid, kus ta naeruvääristas üldinimlikke (nt ahnus) ja sotsiaalseid pahesid.
annaabi.ee 
