Caput- pea fovea- auk Gingiva- ige Cerebrum- suur aju hiatus- lahtine koht Lingula- keeleke Collum- kael humerus- õlavarre luu Papilla- näsa Columna- sammas incisura- sisselõige Protuberantia- mügar Corpus- keha mandibula- alalõug Pulpa- säsi Cranium- kolju maxilla- ülemine lõualuu Clavicula- rangluu Dorsum- selg membrum- jäse Fascia- sidekirme Encephalon- peaaju olecranon- küünarnukk Fibula- pindluu os, mitm. ossa- luu, luud periosteum- luuümbris Squama- soomus skeleton- skelett radius- kodarluu Nucha- kuklatagune substantia- aine scapula- abaluu Tonsilla- mandel thorax- rinnakorv tuber- köber Tibia- sääreluu
corpus keha protuberantia mügar cortex koor crista hari radix juur curvatura kõverik ramus haru recessus sopis discus ketas regio piirkond dorsum selg retinaculum hoideside ductus juha rima pilu eminentia kõrgend segmentum segment facies pind septa, septum vahesein fascia sidekirme spatium ruum
collum kael plica kurd corpus keha processus (proc.) jätke cortex koor protuberantia mügar crista hari curvatura kõverik radix juur ramus haru discus ketas recessus sopis dorsum selg regio piirkond ductus juha retinaculum hoideside rima pilu eminentia kõrgend segmentum segment facies pind septa, septum vahesein
KAEL COLLUM säär CRUS päriskael COLLUM jalg PES kuklatagune NUCHA kand TARSUS pöid METATARSUS KERE TRUNCUS varbad DIGITI PEDIS rind PECTUS jala tald PLANTA PEDIS kõht ABDOMEN jala selg DORSUM PEDIS kube INGUEN selg DORSUM ülakõht epigastrium nimme LUMBUS keskkõht mesogastrium tuhar CLUNIS allkõht hypogastrium ÜLAJÄSE MEMBRUM SUPERIUS koljuõõs e. kraniaalne õõnsus cavum õlavööde cranii vaba ülajäse: lülisambakanal e. vertebraalkanal canalis
päriskael COLLUM reis FEMUR kuklatagune NUCHA säär CRUS jalg PES KERE TRUNCUS kand TARSUS rind PECTUS pöid METATARSUS kõht ABDOMEN varbad DIGITI PEDIS kube INGUEN jala tald PLANTA PEDIS selg DORSUM jala selg DORSUM PEDIS nimme LUMBUS tuhar CLUNIS ülakõht epigastrium keskkõht mesogastrium ÜLAJÄSE MEMBRUM SUPERIUS allkõht hypogastrium õlavööde vaba ülajäse: koljuõõs e. kraniaalne õõnsus cavum õlavars BRACHIUM cranii
Peopesa-palma Pihkmine-palmaris Tagumine-posterior Saba – cauda Kõhtmine-ventralis Kael – cervix, collum Selgmine-dorsalis Tuhar – clunis Keskmine-medialis Tuharad, istmik- nates Külgmine-lateralis Säär – crus Sõrm, varvas – digitus Sirutus-extensio Nimetissõrm- index Painutus-flexio Pöial-pollex Selg, dorsum Arter-arteria Rind-pectus Lihas-musculus Rindkere-thorax Lihased-musculi Ülakõht – epigastrium Närv-nervus Alakõht- hypogastrium Närvid-nervi Sisikond-viscera Veen-vena Nägu- facies Veenid-veni Nina-nasus Sõõre-naris Otsmikuluu- os frontale
omaduste kujundamise kaudu ajas Kõnetrakti osad: huuled (labia), hambad (dentes), hambasombud (alveoli), kõva suulagi ja selle osad (pre-, medio- ja post-palatum), pehme suulagi (velum) ja selle osad, kurgunibu (uvula), neel, kurk, keel ja selle osad tipp, selg ja juur (apex, dorsum, radix). Resonaatorid: suuõõs, ninaõõs, neel ja huultetagune. Neelu-, suu- ja ninaõõs moodustavad kõnetrakti. Aktiivsed artikulatoorsed organid: hääldamisel liigutatakse keelt, huuli ja pehmet suulage. Ülejäänud passiivsed. Huuled: labialiseeritud vokaalid, labiaalkonsonandid Keeletipp, selg ja juur: konsonandid ja vokaalid Liikumisega õõnte omadused muutuvad ja häälikud saavad just neile iseloomulikud akustilised tunnused.
nunc obdurat nüüd karastab et tunc curat ja teinekord hellitab ludo mentis aciem, mänguga vaimu teravust, egestatem vaesust potestatem rikkust dissolvit ut glaciem. sulatab nagu jää. Sors immanis Loterii, hiiglaslik et inanis, ja mõttetu, rota tu volubilis, sina meelevaldne ratas, status malus, halb seis, vana salus tühine õnn semper dissolubilis, alati kaduv, obumbrata on varjatud et velata ja peidetud michi quoque niteris; minule ka sära; nunc per ludum nüüd läbi mängude dorsum nudum oma palja selja fero tui sceleris. toon sulle peksule. Sors salutis Õnne ja et virtutis heaolu loterii michi nunc contraria, on mulle nüüd vastupidine, est affectus antakse et detectus ja võetakse semper in angaria. alati kitsikuses. Hac in hora Sellel tunnil sine mora ilma viivituseta corde pulsum tangite; puudutage pillikeelte rütmi; quod per sortem kuna läbi loterii sternit fortem, purustatakse ka tugev mecum omnes plangite! nutke kõk koos minuga!
Krooniline ekseem erineb äge vormist peamiselt sellega, et sõltumatu kaua kestnud naha muutustes, ta võiks minna remissioonis ja saada oma normaalse vormi tagasi, enne järgmist retsidiivist. Ehk ta tuleb ja läheb ära, tihti ilma meditsiinilist sekkumist ja tavaliselt ei jätta pärast ennast haavad.(. . , 1980). · Mündikujuline ekseem (Eczema nummulare): loetakse kõige sage esinevaks ekseemi tüübiks. Esineb ainult ülejäsemes, peamiselt dorsum manus peale. Ta on sirgelt piiritletud vaskulaarne erüteem mis tõsiselt meenutab mündikujulised täpikesed umbes ühe krooni suurusel. Kõige sagedam eksogeene põhjus on külm õhk. Isegi pärast agressiivselt hormoon ravi pärast tihti retsidiiveerub talvel ajal. Aga sojal ajal allub väga hästi lipiid sisaldava kreemi ravile, nagu näiteks: Unguentum Physiogel, mis on võimalik ilma retseptita osta igas
Kehaosa, mis asub mediaantasapinnale lähemal nim.- MEDIAALNE (KESKMINE) Lad. keeles- MEDIALIS Kerest kaugemal asuvat osa nim.- DISTAALNE (KAUGMINE) Lad. keeles- DISTALIS 4. NIMETAGE, KUIDAS JAOTATAKSE ALAJÄSE (EESTI KUI LAD.KEELES)- ALAJÄSE- MEMBRUM INFERIUS jaguneb: VAAGNAVÖÖDE VABA ALAJÄSE: REIS- FEMUR, SÄÄR- CRUS, JALG- PES JALG jaguneb: KAND- TARSUS, PÖID- METATARSUS, VARBAD- DIGITI PEDIS, JALA TALD- PLANTA PEDIS, JALA SELG- DORSUM PEDIS 5. NIMETAGE, KUIDAS JAOTATAKSE KÄSI (EESTI KUI LAD. KEELES)- KÄSI- MANUS jaguneb: RANNE- CARPUS, KÄMMAL- METACARPUS, SÕRMED- DIGITI MANUS, KÄE SELG- DORSUM MANUS, KÄE PIHK- PALMA MANUS 6. NIMETAGE KUIDAS JAOTATAKSE KÕHUÕÕS (3) (EESTI KUI LAD. K.)- ÜLAKÕHT- EPIGASTRIUM, KESKKÕHT- MESOGASTRIUM, ALLKÕHT- HYPOGASTRIUM 7. SKELETI PILT JA PANNA EESTI JA LAD. KEELSED NIMETUSED JUURDE-
munajuha, emakas ja tupp; meestel peenis) MEDIAAN- EHK KESKPIDINE TASAND - tasand, mis jaotab inimese keskkohast vasakuks ja paremaks pooleks SAGITAALTASAND - kõik mediaantasandi suunalised tasandid FRONTAALTASAND - sagitaaltasandi suhtes ristsuunaline keha pikiteljega ja otsmikuga paralleelne tasand; jaotab keha eesmiseks ehk kõhtimiseks ehk ventraalseks (venter-kõht) ja tagumiseks ehk selgmiseks ehk dorsaalseks (dorsum-selg) osaks HORISONTAAL- EHK TRANSVERSAALTASAPIND - läbib keha horisontaalselt ja jaotab selle ülemiseks ehk kraniaalseks (cranium-kolju) ja alumiseks ehk kaudaalseks (cauda-saba) osaks Kehaosa, mis asub mediaantasapinnale lähemal nimetatakse keskmiseks ehk mediaalseks (MEDIALIS) Kehaosa, mis asub mediaantasapinnast kaugemal, nimetatakse külgmiseks ehk lateraalseks (LATERALIS) Kerele lähemal asuvat osa nimetatakse lähimiseks ehk proksimaalseks (PROXIMALIS)
KIILLUU ehk PÕHILUU (os sphenoidale) (peas) Kiilluu keha (corpus ossis sphendoidalis) külgedel asuvad suured tiivad (alae majores). Kiilluu ülemise pinna moodustab türgi sadul (sella turcica), mille keskel on hüpofüüsiauk (fossa hypophysialis). Hüpofüüsiauku piirab tagant sadulaselg (dorsum sellae). Väikeseid tiibu (alae minores) läbib nägemisnärvikanal (canalis opticus). Suuri ja väikseid tiibu eraldab ülemine silmakoopalõhe (fissura orbitalis superior). Suure tiiva ajumisel pinnal avaneb 3 mulku: Ümarmulk (foramen rotundum), ovaalmulk (foramen ovale), ogamulk (foramen spinosum). Näokojust ülalpool on silmakoobasminepind (facies orbitalis). Tiibjätkeid (processus pterygoidei) läbib tiibjätkekanal (canalis pterygoideus). Põhiluu-urge (kiilluu sees)
· pehmel suulael velaarid · kurgunibul uvulaarid · kõval suulael palataalid · hambasompudel alveolaarid · hammastel dentaalid · huultel labiaalid · keelehäälikud lingvaalid 15. Millised on suuõõne ja keele erinevad osad? Keel (lingua): · Keeletipp (apex linguae) apikaalid · Keelelaba (lamina linguae) laminaalid · Keeleselg (dorsum linguae) dorsaalid · Keelepära (radix linguae) radikaalid · Keeleküljed (latus : latera) - lateraalid Suuõõne erinevad osad: · Kurgunibu (uvula) · Pehme suulagi (velum) · Kõva suulagi (palatum durum) · Pehme ja kõva suulagi jagunevad taga-, kesk- ja eesosaks. · Kõva suulae eesosas on hambasombud e. alveoolid. 16. Missugused on kõne foneetilise transkribeerimise võimalused (SUT ja IPA)?
- kõval suulael palataalid - hambasompudel alveolaarid - hammastel dentaalid - huultel labiaalid - keelehäälikud lingvaalid. Suuõõne erinevad osad (kõri poolt huulte poole): kurgunibu (uvula), pehme suulagi (velum), kõva suulagi (palatum durum). Pehme ja kõva suulagi jagunevad taga-, kesk- ja eesosaks. Kõva suulae eesosas on hambasombud e. alveoolid. Suuõõne põhjas on keel. Keelel on neli peamist osa: keeletipp (apex), laba (corona), keeleselg (dorsum), keelepära (radix). Keeleselja võib omakorda jagada kolmeks: esiselg, keskselg, tagaselg. Vokaalid häälikud, mille hääldamisel õhuvool / hääl pääseb pidevalt ja takistuseta suu keskelt välja. Olulisim vokaalide kirjeldamisel on keele ja huulte asend. Vokaalidiagramm. - eesvokaalid keeletõus keele eesosas (i, ü, e, ö, ä) - tagavokaalid keeletõus keele tagaosas (u, õ, o, a) - keskvokaalid keeletõus ees- ja tagaosa vahel (õ)
Neelu-, suu- ja ninaõõs moodustavad kõnetrakti. Aktiivsed artikulatoorsed organid: hääldamisel liigutatakse keelt, huuli ja pehmet suulage. Ülejäänud passiivsed. Kõnetrakti osad: huuled (labia), hambad (dentes), hambasombud (alveoli), kõva suulagi ja selle osad (pre-, medio- ja post-palatum), pehme suulagi (velum) ja selle osad, kurgunibu (uvula), neel, kurk, keel ja selle osad tipp, selg ja juur (apex, dorsum, radix). 24. Eesti häälikusüsteem, häälikute kvaliteet ja kvantiteet; kategooriline taju; koartikulatsioon; Eesti häälikusüsteem: Eesti häälikusüsteem: Vokaalid: Eesvokaalid Tagavokaalid Kõrged vokaalid i ü u Keskkõrged vokaalid e ö õ o Madalad vokaalid Ä A
2. Parem ja vasak pool kehtib alati patsiendi kohta. Kui näiteks on vaja panna veenikanüül parempoolsele randmele, siis tuleb see paigutada patsiendi paremale käele, mis asub erakorralise meditsiini tehniku poolt vaadates vasakul. Tähtsamad anatoomilised nimetused: abdomen Kõht crus säär antebrachium käsivars digitus sõrm; varvas brachium õlavars dorsum selg caput Pea epigastrium kõhu ülaosa cerebellum väikeaju femur reis cerebrum Aju pelvis vaagen collum Kael pulmones kopsud cor Süda sternum rinnak costa Roie thorax rindkere Sõnaliited
annaabi.ee 
