looma surma laguneb lubitoes kergesti üksikosadeks, moodustades merepõhja setete olulise osa, nn karbiliiva. Okasnahksed jaotatakse: · meriliiliad (Crinozoa) · homalosoad (Homalozoa) · meritähed (Asterozoa) · meripungad (Blastoidea) · merisiilikud (Echinozoa) Kõiki okasnahkseid ühendab radiaalsümmeetriline ehitus. Meritähed ehk asteroiidid (Asteroidea) on okasnahksete hõimkonda kuuluvad tähte (enamasti viieharulist) meenutavad organismid. Meritähtede keha on dorsoventraalselt lamendunud ja ehitusplaanilt on nad radiaalsümmeetrilised, enamasti viiekiirelised. Arvatakse, et meritähtede eellane oli bilateraalne organism. Enamik meritähti elab meredes. Ainus vähesoolasemat vett taluv liik, kes elab ka Läänemeres, on verev meritäht (Asterias rubens). Enamik meritähti on röövloomad, nad söövad näiteks limuseid ja vähke. Meritähtedel on väga suur regeneratsioonivõime. Merisiilikud (Echinoidea) on väikesed okkalised mere-elulised loomad, kes kuuluvad
roidenurga tõttu komataolised, mäletsejalistel on suhteliselt laiad, tervate servadega, hobusel kitsad, ühtlase laiusega ja vähearenenud nurgaga. 13. Rinnaku iseärasused. Veistel puudub rinnakupideme esileulatuv osa. Rinnakukeha koosneb karnivooridel 6, seal 4, mäletsejalistel ja hobustel 5st segmendist. Kiskjalistel on rinnakukeha kepikujuline, kassil ümar, koeral neljakandiline. Mäletsejaliste ja sea rinnak on lamendunud dorsoventraalselt, hobusel on terav ventraalhari ja rinnak meenutab laevakiilu. Mõõkjätkekõhr on veisel ja hobusel lehekujuliselt lai, kuid teistel loomaliikidel suhteliselt väike. Hobusel mõõkjätke luuosa tavaliselt puudub, luu ventraalne serv moodustab kõhrelise rinnakuharja(crista sterni) 14. Kuidas on tekkinud roiejätked? Ristijätke ja roiderudimendi kokkukasvamisel. 15. Nimmelülide iseärasused. Karnivooridel nimme skelett liikuv, leidub lisajätke.
Vähkidel on kaks paari tundlaid, teistel ainult 1 paar. 66. Enamus suurtest vähkidest on röövloomad või raipesööjad õige 67. Nimeta kümnejalalisi vähke, kes elavad Läänemeres. 1) hiina villkäppkrabi 2) läänemere krevett 3) põhjamere garneel 68. Kakandilised elavad maismaal; meres; magevees 69. Kakandilistel on lüliline keha; keha dorsoventraalselt lamenenud 70. Eesti suurim kakandiline on Saduria entomon merikilk, elab Läänemeres 71. Maismaal elavad kakandilised hingavad lõpustega 72. Vesikakand kasvatab kaotatud jala asemele uue jala õige 73. Kuidas eristada keldrikakandit mullakakandist? Mullakakand erineb keldrikakandist seljakilbikeste kuju ja viimase lüli poolest 74. Kakandite hulgas on liike, mis on inimtoiduks õige 75. Kõige suurem kakand on Bathynomus giganteus harilik hiidkakand, elab Vaikses ookeanis:
Haigus põhjustab tugevat sügelemist, eriti õhtul ja öösel ning on väga nakkav. Kroonilisi diagnoosimata sügelisi nimetatakse kõnekeeles ka "seitsmeaastaseks sügelemiseks". 3 1. HAIGUSE OLEMUS JA NAKATUMINE Sügelised on parasitaarne nahahaigus, mille tekitajaks on silmaga vaevu nähtav (0,3-0,5 mm) pikk sügelislest Sarcoptes scabiei hominis. Lestal Sarcoptes scabiei hominis on ovoidne, dorsoventraalselt lamenenud keha. Emaslesta keha mõõtmed on 0,4 ja 0,3 mm, isaslestal 0,2 ja 0,15 mm. Fertiilne ehk paljunemisvõimeline emaparasiit tekitab päeva jooksul sarvkihti umbes 2 mm pikkuse käigu, kuhu muneb päevas 2-3 muna, produtseerides 4-6 nädalase eluea jooksul 40-60 muna. Arengutsükkel munast kuni uue muna tekkeni kastab 19 päeva. Emaslesta inimese naha pinnal liikumise kiiruseks on 2,5 mm/min ning päevas nahasse näritud käigu pikkuseks 0,5-5 mm
Tagakeha kümnenda lüli seljaplaadil asuvad lülistumata urujätked; isasputukatel arenenum. Kolmanda ja neljanda lüli vahel asuvad haisunäärmed. Isassuguordanid asuvad üheksanda ja kümnenda tagakeha lüli piiril; emastel seitsmenda ja kaheksanda lüli vahel. Nahktiivalised on kosmopoliidse eluviisiga, elades kõikjal maailmas. Tuntumaid esindajaid on harilik kõrvahark. Selts: Kevikulised (Plecoptera) Pikkus ulatub 3mm-5cm. Värvus mustad, pruunid toonid. Keha dorsoventraalselt lamenenud. Pea kolmnurkne. Hästi arenenud liitsilmad; laubal ka kolm/kaks täppsilma. Tundlad pikad, niitjad; koosnevad 50-100 lülist. Suised mandunud (valmikud ei toitu); on ka erandeid, kes joovad vett või söövad vetikaid nende suised on mälumistüüpi. Eriti arenenud eesrindmik; kesk- ja tagarindmik väiksemad. Kesk- ja tagarindmikule kinnituvad kummalegi üks paar kilejaid tiibu. Paljudel liikidel tiivad lühenenud. Esitiivad alati pikad ja kitsad, tagatiivad kolmnurksed ja laiemad
Toes koosneb täielikult kõhrest, kiired ujujad, areneneud meeleelundid (küljejooneelund), nahahambad, puudub ujupõis. Pikk ja terav nokis. Lõpusepilud avanevad eraldi, varjatud nahakurdudega. Eesmine lõpusepilu taandunud hingatsiks. Üle keha nahahambad N: haid, raid 8 Haid – käävjas keha, heterotserkne sabauim, palju teravaid hambaid, enamasti röövkalad N: saaghai Raid – keha dorsoventraalselt lamendunud, saba piitsjalt peenike, suured peaga liitunud rinnauimed, väikesed hambad. N Mõrtsukhai, tömpnina-hallhai, liivhai, vaalhai, koerhai, harilik saagrai/hai ehk saagkala KLASS KIIRUIMSED rohkesti luid, ujupõis, uimi toetavad luulised või sarvjad kiired, nahas tõelised soomused, puudub hingats, lõpusepilude vaheseinad taandunud, südames arterioossibul N ogalik, ronikala Kehakuju tüübid:• Süstjas ehk torpeedokujuline (tuun, makrell, mõõkkala, heeringas, kilu)•
b) suletud vereringe, veri ringleb ainult soontes .-ÕIGE 202.Väheharjasusside veri a) on värvitu ; c) muutub õhu käes siniseks ; b) on punane ; d) sisaldab hemoglobiini .-ÕIGE 203. Enamusel hulkharjasussidel on eristatavad pea ja silmad a) õige ÕIGE ; b) vale . 204. Hulkharjasussidel on a) igal kehalülil iminapad ; b) igal kehalülil külgmised jätked, millele kinnituvad harjastekimbud ÕIGE ; c) keha dorsoventraalselt lamenenud ; d) väline segmentatsioon ei vasta sisemisele . 205. Hulkharjasussid elavad a) magevees ; b) meres ÕIGE ; c) maismaal . 206. Hulkharjasussid hingavad a) kopsudega ; b) lõpustega ÕIGE 207. Nimeta inimtoiduks kõlbavaid hulkharjasusse: 1) Eunice viridis, 2)Eunice fucata paloolo ussid 208. Väheharjasussid kuuluvad a) Ph. Annelida -ÕIGE; b) Ph. Nematoda ; c) Cl. Hirudinea . 209
b) suletud vereringe, veri ringleb ainult soontes .-ÕIGE 202.Väheharjasusside veri a) on värvitu ; c) muutub õhu käes siniseks ; b) on punane ; d) sisaldab hemoglobiini .-ÕIGE 203. Enamusel hulkharjasussidel on eristatavad pea ja silmad a) õige ÕIGE ; b) vale . 204. Hulkharjasussidel on a) igal kehalülil iminapad ; b) igal kehalülil külgmised jätked, millele kinnituvad harjastekimbud ÕIGE ; c) keha dorsoventraalselt lamenenud ; d) väline segmentatsioon ei vasta sisemisele . 205. Hulkharjasussid elavad a) magevees ; b) meres ÕIGE ; c) maismaal . 206. Hulkharjasussid hingavad a) kopsudega ; b) lõpustega ÕIGE 207. Nimeta inimtoiduks kõlbavaid hulkharjasusse: 1) Eunice viridis, 2)Eunice fucata paloolo ussid 208. Väheharjasussid kuuluvad a) Ph. Annelida -ÕIGE; b) Ph. Nematoda ; c) Cl. Hirudinea . 209
16.3.3. Klass kõhrkalad Toes koosneb täielikult kõhrest, kiired ujujad, areneneud meeleelundid (küljejooneelund), nahahambad, puudub ujupõis. Pikk ja terav nokis. Lõpusepilud avanevad eraldi, varjatud nahakurdudega. Eesmine lõpusepilu taandunud hingatsiks. Üle keha nahahambad N: haid, raid Haid käävjas keha, heterotserkne sabauim, palju teravaid hambaid, enamasti röövkalad N: saaghai Raid keha dorsoventraalselt lamendunud, sba piitsjalt peenike, suured peaga liitunud rinnauimed, väikesed hambad. 16.3.4. Klass kiiruimsed 1. rohkesti luid 2. uimi toetavad luulised või sarvjad kiired 3. nahas tõelised soomused, puudub hingats 4. lõpusepilude vaheseinad taandunud 5. südames arterioossibul Keha käävjas, külgedelt lamendunud, paarilised ninaavad, silmad suured, küljejoon, lõpuseid katavad lõpusekaaned
ELUVIIS/KOHT Vastsed röövtoidulised vees: taolistiivalistel 1 põlvkond aastas; eristiivalistel areng kuni 5 aastat. Alahuulest moodustunud püünismask. Paarumine ainulaadne Isastel tagakeha II lüli alaküljel lisasuguorgan, kuhu viiakse sperma enne paarumist; paarumisel haarab isane emase kaelast v peast; emane kõverdab oma tagakeha isase lisasuguorganite juurde ja võtab sperma vastu. 7. O. Plecoptera – kevikulised Eestis 20 (30) liiki MORFOLOOGIA 3.5 – 40 mm Keha dorsoventraalselt lamendunud; õhukesed kehakatted; tagakehal 1 paar urujätkeid. ELUVIIS/KOHT vastsed vee-elulised vooluveekogudes, kestuvad 20-30x; valmikud ei toitu. Vastsed kehakujult sarnased valmikutega; on röövtoidulised (sääskede, kihulaste ühepäevikuliste vastsed); hingamine läbi kehapinna 8. O. Saltatoria (Orthoptera) – sihktiivalised Eestis 39 liiki MORFOLOOGIA 2 – 200 mm Haukamissuised hüpognaatsed; keha pikenenud ja külgedelt kokku surutud; 2 paari tiibu; III
vihmauss Lumbricus terrestris, harilik mullauss Allolobophora caliginosa, mudatuplane Tubifex tubifex. Liikide arv: 136 Uurija: Bioloogiadoktor Tarmo Timm (EMÜ) Kirjandus:Timm T. 1999. Eesti rõngusside (Annelida) määraja. A Guide to the Estonian Annelida. Looduseuurija käsiraamatud 1. - Eesti Loodusuurijate Seltsi väljaanne. TeadusteAkadeemia Kirjastus, Tartu-Tallinn. 208 lk. Alamklass: Kaanid Hirudinea Lülide arv kehas ei ületa 33. Dorsoventraalselt (selja-kõhu suunas) veidi lamendunud kummaski keha otsas üks iminapp. Väline liigestus ei vasta sisemisele lülide jaotusele. Suu asub eesiminapa põhjas ja on osal kaaniliikidest varustatud lõugadega. Kehaõõs redutseerunud ning elundite vahel paikneb parenhüüm. Seedesüsteemi ruumikam osa on pugu. Raigasid mitu, munasarju tavaliselt üks paar. Kookonisse munetud munadest arenevad vastsed, kes kookoni vedelikus ringi ujuvad, läbinud metamorfoosi väljuvad kookonist. Liikide arv:21
Ta asetseb mediaantasandis nägemiskühmude ja nelikkeha vahel, olles pealt kaetud otsaju hemisfääride aboraalsete osade poolt. Organit katab väljastpoolt aju õrnkestast moodustunud kihn, mis seostub organisisese põrgastikuga ja jagab pineaalkeha ebamääraselt eraldunud sagarikeks. Pineaalkeha pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs on kiilluu türgi sadula augus paiknev mugulakujuline dorsoventraalselt lamestunud organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Hüpofüüs koosneb eessagarast, tagasagarast, vaheosast ja köbruosast. Eessagar asetseb seal oraalselt, mäletsejalistel ventraalselt ja hobusel ümbritseb ta loogakujuliselt tagasagarat Tagasagara parenhüm koosneb neurogliiakiududest, nende vahel asetsevatest gliirakkudest, pituitsüütidest, erineva suurusega neurosekretoorsetest veresoontest ja närvikiududest.
Ta asetseb mediaantasandis nägemiskühmude ja nelikkeha vahel, olles pealt kaetud otsaju hemisfääride aboraalsete osade poolt. Organit katab väljastpoolt aju õrnkestast moodustunud kihn, mis seostub organisisese põrgastikuga ja jagab pineaalkeha ebamääraselt eraldunud sagarikeks. Pineaalkeha pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs on kiilluu türgi sadula augus paiknev mugulakujuline dorsoventraalselt lamestunud organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Hüpofüüs koosneb eessagarast, tagasagarast, vaheosast ja köbruosast. Eessagar asetseb seal oraalselt, mäletsejalistel ventraalselt ja hobusel ümbritseb ta loogakujuliselt tagasagarat Tagasagara parenhüm koosneb neurogliiakiududest, nende vahel asetsevatest gliirakkudest, pituitsüütidest, erineva suurusega neurosekretoorsetest veresoontest ja närvikiududest.
Ta asetseb mediaantasandis nägemiskühmude ja nelikkeha vahel, olles pealt kaetud otsaju hemisfääride aboraalsete osade poolt. Organit katab väljastpoolt aju õrnkestast moodustunud kihn, mis seostub organisisese põrgastikuga ja jagab pineaalkeha ebamääraselt eraldunud sagarikeks. Pineaalkeha pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs on kiilluu türgi sadula augus paiknev mugulakujuline dorsoventraalselt lamestunud organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Hüpofüüs koosneb eessagarast, tagasagarast, vaheosast ja köbruosast. Eessagar asetseb seal oraalselt, mäletsejalistel ventraalselt ja hobusel ümbritseb ta loogakujuliselt tagasagarat Tagasagara parenhüm koosneb neurogliiakiududest, nende vahel asetsevatest gliirakkudest, pituitsüütidest, erineva suurusega neurosekretoorsetest veresoontest ja närvikiududest.
annaabi.ee 
