DOPING Doping on Maailma Antidopingu Agentuuri poolt kehtestatud dopinguainete nimekirja kuuluvate keelatud ainete ja meetodite kasutamine. Maailma Antidopingu Agentuur (inglise keeles lühendatult WADA) asutati 1999. aastal. Maailma antidopingu koodeks jõustus 1. jaanuaril 2004. Esimest korda ajaloos kehtivad ühtsed antidopingut reguleerivad seadused ja sätted kõigile sportlastele kõikidel spordialadel. Maailmas on olemas vaid üks rahvusvaheliselt tunnustatud keelatud ainete nimekiri. Keelatud ainete nimekiri määrab kindlaks need keelatud ained ja
vastupidavust. Sel ajajärgul kasutati põhiliselt erguteid, mida anti lisaks sportlastele ka traavivõistlustel hobustele ja võidujooksudel koertele. 20. sajandil omandas dopingu mõiste hoopis laiema tähenduse ning seda on aastate vältel püütud korduvalt defineerida. Üldkasutatavaks ja lihtsaimaks loetakse Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) sõnastust: Doping on Rahvusvahelise Olümpiakomitee meditsiinikomisjoni poolt kehtestatud dopinguainete nimekirja kuuluvate keelatud ainete ja meetodite kasutamine. Sportlastel on keelatud kasutada ning arstidel, treeneritel ja teistel isikutel määrata ning sundida kasutama dopinguaineid või keelatud meetodeid, mis on määratud ROK-I või rahvusvaheliste spordialade föderatsioonide (liitude) poolt. Eestis teostab dopingukontrolli Eesti Antidopingu Keskus ja rahvusvahelised organisatsioonid, kes omavad vastavaid volitusi. Isikuid, kes kasutasid, õhutasid või sundisid
Sellest lähtuvalt tekivad meditsiinilised kõrvaltoimed, mis on kas ajutised (akuutsed kahjustused) või pikaajalised (hilisemad kahjustused). Pärast jalgratturi Knut Janseni surma 1960. aasta olümpiamängel Roomas, võttis Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) vastu otsuse keelata farmatseutilised ained. Üldkasutatavaks loetakse Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) sõnastust: Doping on Rahvusvahelise Olümpiakomitee meditsiinikomisjoni poolt kehtestatud dopinguainete nimekirja kuuluvate keelatud ainete ja meetodite kasutamine. Sportlastel on keelatud kasutada ning arstidel, treeneritel ja teistel isikutel määrata ning sundida kasutama dopinguaineid või keelatud meetodeid, mis on määratud ROK-I või rahvusvaheliste spordialade föderatsioonide (liitude) poolt. (2) 4 2. Keelatud ained Esimest korda ajaloos kehtivad ühtsed antidopingut reguleerivad seadused ja sätted
manustatuna ebatavalises koguses või ebatavalisel viisil, kindla eesmärgiga kunstlikult või ebaausalt mõjutada esinemistulemust nende indiviidide puhul, kes osalevad võistlusspordis. Doping võib olla keemiline aine (sagedamini anaboolne steroid vms), mis on vastavate spordiorganisatsioonide reeglites keelatud ainete nimekirja kantud ning mille kontsentratsioon sportlase organismis ei tohi ületada teatud piiri. Dopinguainete nimekirja võivad kuuluda ka tegelikku dopingut maskeerivad ained. Veredoping on sportlase vere hemoglobiinisisalduse tõstmine vereülekande teel, kui seda ei tehta ravieesmärgil. Geenidoping on geenmanipulatsioon, mille tõttu on sportlasel paremini arenenud lihased vm organid. Geenidoping võib olla ka kaasasündinud genoommutatsioon. KEELATUD AINETE KLASSID SPORDIS a) stimulaatorid b) narkootikumid c) anaboolse toimega ained d) diureetikumid
paremate tulemuste saamiseks. Dopingu kasutamine on vastuolus ausa mängu põhimõttega, kuna seab võistleja konkurentidega võrreldes eelisolukorda. Doping aitab kaasa tulemuse saavutamisele. Mida parema tulemuse sportlane saavutab, seda suurem summa talle arvele tilgub. Sport on muutunud raha teenimise allikaks. On öeldud, et sellest hetkest, mil mängu tuleb raha, kaob ka eetika. See on peamine põhjus, miks kasutatakse dopingut. Dopinguainete kasutamine on ohtlik sportlase tervisele, pilab spordi ideid ning viib ebavõrdse võistluseni dopingut manustavate ja nii-öelda puhaste sportlaste vahel. Dopingukasutamine on rangelt keelatud. Sportlane loetakse dopingut kasutanuks kui tema keha kudedest või vedelikest leitakse keelatud aineid või kui ta kasutab või on kasutanud keelatud aineid või võtteid .Iga sportlane kannab isiklikku vastutust selle eest, et tema organismi kudedes ja vedelikes ei leiduks keelatuks kuulutatud aineid
Doping Referaat Juhendaja: Tallinn 2009 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................3 Mis on doping?.....................................................................3 Doping on ohtlik..................................................................3 Dopinguainete klassid..........................................................4 Keelatud ainete klassid........................................................4 Keelatud meetotid...............................................................7 Ainete klassid millel on kehtestatud kindlad piirangud 7 Vaikus meilgi......................................................................9 Veredoping..........................................................................9
vastupidavust. Sel ajajärgul kasutati põhiliselt erguteid, mida anti lisaks sportlastele ka traavivõistlustel hobustele ja võidujooksudel koertele. 20. sajandil omandas dopingu mõiste hoopis laiema tähenduse ning seda on aastate vältel püütud korduvalt defineerida. Üldkasutatavaks ja lihtsaimaks loetakse Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) sõnastust: Doping on Rahvusvahelise Olümpiakomitee meditsiinikomisjoni poolt kehtestatud dopinguainete nimekirja kuuluvate keelatud ainete ja meetodite kasutamine. Sportlastel on keelatud kasutada ning arstidel, treeneritel ja teistel isikutel määrata ning sundida kasutama dopinguaineid või keelatud meetodeid, mis on määratud ROK-I või rahvusvaheliste spordialade föderatsioonide (liitude) poolt. (http://www.fitness.ee/? act=article&articleID=192) Eestis teostab dopingukontrolli Eesti Antidopingu Keskus ning rahvusvahelised organisatsioonid, kes omavad vastavaid volitusi
................................................................... 8 Doping Doping on spordis reeglitevastane vahend, mida kasutatakse võistlustel paremate tulemuste saamiseks. Dopingu kasutamine on vastuolus ausa mängu põhimõttega, kuna seab võistleja konkurentidega võrreldes eelisolukorda. Doping võib olla keemiline aine, mis on vastavate spordiorganisatsioonide reeglites keelatud ainete nimekirja kantud ning mille kontsentratsioon sportlase organismis ei tohi ületada teatud piiri. Dopinguainete nimekirja võivad kuuluda ka tegelikku dopingut maskeerivad ained. Veredoping on sportlase vere hemoglobiinisisalduse tõstmine vereülekande teel, kui seda ei tehta ravieesmärgil. Geenidoping on geenmanipulatsioon, mille tõttu on sportlasel paremini arenenud lihased või teised organid. Geenidoping võib olla ka kaasasündinud genoommutatsioon. Ajalugu Sõna "doping" ilmus esmakordselt tõenäoliselt 1889. aastal ühes inglise sõnastikus, kuigi sõna ei ole sealt tulnud
igaühe enda otsustada. Kas ja kuidas kontrollitakse sportlaste kasvuhormooni taset pärast treeninguid ja/või võistlusi, pole küll minu otsustada, kuid loodan siiralt, et WADA töötab selle kallal hoolega, kuna siiani kasutatavad meetmed on tekitanud (ja teevad seda ilmselt ka edaspidi) liiga palju kahtlusi ja kõhklusi . Olen nõus sellega, et sünteetilise kasvuhormooni kasutamine on sportlaste hulgas keelustatud ja kuulub dopinguainete hulka ning see peaks siiski jääma kasutusele kasvuhäirete raviks, kus antud ainest on tõesti kasu, kuid sportlaste testimist kasvuhormooni manustamisel peaks veel kindasti parandama.
sooritusi. Töö eesmärk on teada saada rohkem dopingu kohta Eestis, kui laialdaselt levinud see on ja kuidas selle vastu võideldakse. Mis on doping? Doping on spordis reeglitevastane vahend, mida kasutatakse võistlustel oma soorituse võimendamiseks. Doping võib olla keemiline aine (sagedamini anaboolne steroid vms), mis on vastavate spordiorganisatsioonide reeglites keelatud ainete nimekirja kantud ning mille kontsentratsioon sportlase organismis ei tohi ületada teatud piiri. Dopinguainete nimekirja võivad kuuluda ka tegelikku dopingut maskeerivad ained. Sõna "doping" ilmus esmakordselt tõenäoliselt 1889. aastal ühes inglise sõnastikus. Terminiga nimetati oopiumi ja teiste narkootikumite segu, mida kasutati hobuste ergutamiseks. Dopingu kasutamine on keelatud, sest see annab võistlejale teiste üle ebaausa eelise. Tänapäeva spordis kasutatakse dopingut laialdaselt ja teadlikult. Sageli ei kasutata dopingut
haiguste põhjustatud väsimuse puhul · Kuid ka näiteks öiste vahetuste ajal, näiteks meditsiinis · Kasutusele tulnud nn eluviisiravimina, kuid metüülfenidaadist vähem levinud · Suurendab monoamiinide vabanemist; mõjustab glutamaadi, GABA, oreksiinide ja histamiini toimet; DAT Ki 4 M · Kõrvaltoimed: peavalu, iiveldus, nahanähud, ängistuse süvenemine · Mõju sportlikele saavutustele ebaselge, kuid 2004. aastast dopinguainete nimekirjas; kasutusel sõjavägedes Cognitive enhancers as lifestyle drugs · Metüülfenidaadi- ("Ritalin") ja amfetamiinisooladepreparaatide ("Adderall") tarvitamine on levinud ADHD-diagnoosi sagenemisega - USA-s 4-7% kolledzhiõpilastest vastab DSM-IV diagnoosikriteeriumidele · Nii patsientidel kui ka tervetel paranevad nende ravimite toimel keskendumisvõime, töömälu ja otsustuste tegemise paindlikkus · Tarvitamisest ADHD ravimitena on välja kasvanud nende veelgi laialdasem levik
36 Adaptogeenid - ergutavad, peamiselt looduslikku päritolu ained. Need aitavad kaitsta organismi ümbritseva keskkonna kahjulike mõjutuste eest & parandavad elundite talitlust, soodustavad ainevahetust. · Suurendab monoamiinide vabanemist; mõjustab glutamaadi, GABA, oreksiinide & histamiini toimet; DATKi 4µM · Kõrvaltoimed: peavalu, iiveldus, nahanähud, ängistuse süvenemine ; mõju sportlikele saavutustele ebaselge, kuid 2004. aastast dopinguainete nimekirjas; kasutusel sõjavägedes Cognitive enhancers as lifestyle drugs nende kasutamine Metüülfenidaadi- ("Ritalin") & amfetamiinisooladepreparaatide ("Adderall") tarvitamine on levinud ADHD-diagnoosi sagenemisega - USA-s 4-7% kolledzhiõpilastest vastab DSM-IV diagnoosikriteeriumidele Nii patsientidel kui ka tervetel paranevad nende ravimite toimel keskendumisvõime, töömälu & otsustuste tegemise paindlikkus
Ületreeningu sündroom väsimustunne, unehäired, labiilne psüühika ja nn sportliku vormi langus. Sageli ka südamelöögi sageduse kasv, kehakaalu langus, valud südame- või maksa piirkonnas, peavalud; · Individuaalne lähenemine sportlasele, meeskonna aladel tuleb arvestada ka iga indiviidi eripäradega; · Tähelepanu pöörata rühile; · Järjepidev arstlik kontroll; · Korrapärane treening; · Treeningtunnil jälgida osalejate arvu; · Dopinguainete eiramine (stimulandid e. närviergutid, narkootilised valuvaigistid, anaboolsed steroidid, beeta-blokaatorid, diureetikumid, peptiidhormoonid ja nende analoogid). Dopingu meetodid: vere doping, farmakoloogilised, keemilised ja füüsikalised menetlused. Dopinguained, eeskätt stimulandid, põhjustavad organismi saavutusreservide mobiliseerimise kõrval ka elutähtsate reservide e. varujõu ärakulutamist.
järelikult on siin mingisugune koht (.) kas on eksitud arstieetika treenerieetika või mingi muu asja vastu (.) ja kui me esitlesime (.) ametkondadele terve=rea küsimusi selle hulgas olid politse=piirivalveamet ee ravimiamet e (.) tolli ja maksuamet (.) ee siis me saime ju sealt vastused et ee (.) no probleemi ei olegi üldse sellepärast et noh tolliamet ei ole ava avastanud mitte ühtegi ebaseaduslikku nii=öelda dopinguainete maaletoomist (.) politsei on edukalt uurinud ühe ujuujumistreeneri õigusi kaasuse ära ja see on karistada saanud (.) rohkem ei ole neid (.) noo tegelikult kõik need ee ametkondadest saadud andmed viitavad sellele et (.) kui sotsiaalminister kultuuriminister kogu vabariigi=valitsus tervikuna (.) ei suuda aduda selle probleemi suurust siis ää (.) tegelikult mitte midagi ei toimu (.) ja ma=ei ütleksin et tegelikult viisteist aastat tagasi (.) või natuke rohkem (
Parkinsoni tõbi. Aju liigtundlikkust dopamiinile peetakse üheks võimalikuks skisofreenia põhjuseks ja dopamiini antagonisti kloorpromasiiniga on katsetatud skisofreenia ravimist. Valuretseptorite neurotransmitterid kannavad nimetust endorfiinid (endogeensed morfiinid). Samalaadsed ained kujutavad endast ka analgeetikume (valuvaigisteid). Inimese virgeseisundit on võimalik stimuleerida noradrenaliini agonisti amfetamiiniga, mis kuulub dopinguainete loetellu. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 13 Refleksid Refleksid on organismi automaatsed reaktsioonid keskkonnast saabuvaile stiimulitele. Refleksid on jaotatavad tingimatuteks ja tingitud refleksideks. Tingimatut refleksi kirjeldas esimesena Rene Descartes, tingitud refleksi avastas Ivan Pavlov. Descartes esitas teoreetiliselt refleksikaare idee
annaabi.ee 
