Leidsid 12 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Donato Bramante". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
bramante, donato, santa, arhitekt, della, pietro, urbino, milanost, patroon, kardinal, kabel, vatikani, kooriruum, maalikunstnik, tollal, kandis, monte, luciano, ehitamisel, 1474, paiku, hertsog, 1482, 1486, kooriruumi, 1499, lahkuma, rooma, varasemast, tundis, paavst, julius, 1504, 1505, vinciga, kujulise, tsentraalehitised, lombardia, projektidKUNSTIAJALUGU Donato Bramante Kristin Vaher III DEK Donato Bramante Donato d'Angelo di Pascuccio 1444 11. märts 1514 Aastad Urbinos ja Milanos Urbino 1444-1474 Nooruses asus õppima maalikunsti Fra Cannavale käe all Tegutses Luciano Laurana abilisena Urbino lossi ehitamisel Milano 1474-1499 1476 võttis Hertsog Ludovico Sforza ta õukonnaarhitektiks 1482 1486 Santa Maria presso San Satiro kiriku kooriruum 1492 1499 Santa Maria delle Grazie kiriku kooriruum 1499 oli sunnitud Milanost lahkuma Santa Maria presso San Satiro kiriku kooriruum 1482 1486 Santa Maria delle Grazie kiriku kooriruum 1492 1499 Sant'Ambrogio klooster 14971498 Palazzo Caprini Aastad Roomas 1499 - 1514 Tutvus kardinal della Roverega, kellest peatselt sai paavst Julius II 1500-1504 Santa Maria della Pace klooster
Donato Bramante (14441514) ·Donato d'Angelo di Pascuccio ·Itaalia arhitekt ja maalikunstnik, kõrgrenessansi suurmeister ·Sündis Monte Asdruvaldos Urbino lähedal ·Õppis Fra Bartolommeo käe all maalikunsti ·Õppis Scirro Scirri ja teiste meistrite käe all arhitektuuri ·1476 1499 elas Milaanos ·Tähtsam töö Santa Maria delle Grazie kiriku kooriruum ·1500 suundus Rooma, maalis freskosid ja õppis antiikarhitektuuri ·Pidi rekonstrueerima Convent della Pace, tänu millele sai tuttavaks paavst Alexander VI ga ·Tutvus paavst Julius IIga ·Tempietto kabel San Pietro in Montorio kloosti õuel ·Aastal 1505 alustas Bramante Vatikani lossi ümberehitust, see jäi aga lõpetamata. Milaano, 14821486 Santa Maria presso San Satiro Milaano, 14921498 Santa Maria delle Grazie
lühiajaliselt taasloodud Itaalia Kuningriigi pealinn (1865-1871), Protorenessanss eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1446) poolt valmistatud kuppel, mis on veel siiluline, fassaad segu gootist ja renessansist, hoones toimusid ka linnakodanike koosolekud, latern-ehituskunstis ümmargune või hulknurkne tornikujuline ehitisosa, mille aknaavade kaudu valgustatakse allpool asuvaid ruume. Neid ehitatakse enamasti kuplitele, aga ka võlviavadele või kuplikujulistele katustele. 2. Giotto kampaniil - ehitamist alustatud 1334
jms) 2. korrus kergemailmelisem 3. korrus kandva funktsioonita õhuline Näit. Palazzo Medici-Riccandi Firenzes 4 15. saj. keskel muutus palazzode stiil elegantsemaks ja kergemaks. Kindlus taandus elurõõmsa lossi ees. Iseloomulik: - suuremad aknad - fassaadil palju antiikarhitektuurist päinevaid detaile. LEON BATTISTA ALBERTI (1404-1272) Arhitekt ja kunstiteoreetik, töötas välja uuse palazzotüübi: - iga korruse akende vahele paigutati pilastrid - pilastrid lõid fassaadil tasakaalu kandvate ja kantavate osade vahel - pilastrite ja akende vaheldumine elustas fassaadi, nende rütm muutis ehitise harmooniliseks ja pidulikuks. Näit. Palazzo Rucellai Firenzes Järjekindlast antiikarhitektuuri eeskujude elustamisest annavad tunnistust ka Alberti kirikuehitised
korrus- massiivne ja raskepärane, kannab ülemisi korruseid, (kaubalaod jms) korrus– kergemailmelisem korrus– kandva funktsioonita– õhuline Näit. Palazzo Medici-Riccandi Firenzes ● 15. saj. keskel muutus palazzode stiil elegantsemaks ja kergemaks. Kindlus taandus elurõõmsa lossi ees. Iseloomulik: suuremad aknad fassaadil palju antiikarhitektuurist päinevaid detaile. ● LEON BATTISTA ALBERTI (1404-1272) ● Arhitekt ja kunstiteoreetik, töötas välja uuse palazzotüübi: iga korruse akende vahele paigutati pilastrid pilastrid lõid fassaadil tasakaalu kandvate ja kantavate osade vahel pilastrite ja akende vaheldumine elustas fassaadi, nende rütm muutis ehitise harmooniliseks ja pidulikuks. ● Näit. Palazzo Rucellai Firenzes 7
Hooned ei pürginud enam kõrgusesse, vaid oli rohkem üksikute osade tasakaalustamine. Palju oli sambaid ja suuri kaari. · Itaalia teerajajaks Firenze, Medicite perekond. Kujunes välja lõplikult palazzode süsteem. Alumine korrus oli teostatud rustikas suurtest tahumata kiviplokkidest, maalähedane. Ülemised korrused läksid aste- astmelt pehmemaks ja õhulisemaks. Palazzo Pitti, Medici, Strozzi. 15. saj keskel ilmus uus palazzode tüüp. Palazzo Ruccellai, mille teostas arhitekt ALBERTI (1404-1472). Rustikaalsus kadus ja kõigil kolmel korrusel oli antiigi vormikõne pilastrite näol (neljakandilised, poolikud sambad). Alberti üritas antiiki kõige järjekindlamalt jäljendada. San Francesko kirik Riminis, San Andrea kirik Mantognas. BRUNELLESCHI (1377-1446) projekteeris Firenze toomkiriku kupli ja väikesemaid hooneid antiikse portikusega (alumine toestik), leitud laste kodu, Capello Pazzi Santa Croce kiriku ümber. Hakkas ümber ehitama San Lorenzo kirikut.
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
vertikaalse suuna asemel kehtis horisontaalne. Hooneid kaunistati sammaste, pilastrite, lõvipeade ja paljude teiste antiikkaunistustega. Varareness takerdumine detailidesse, kõrgreness ajal iseloomulik püüdlus suurejoonelise terviku poole. TÄHTSAMAD ARHITEKTID: Vararenessanss: Filippo Brunelleschi (kuppel Firenzes. Leidlaste Kodu), Leon Batista Alberti (Sant Andrea kirik meenutas triumfikaart). Kõrgrenessanssi arhitektidest tuntuim on Donato Bramante (Tempieto Roomas). Andrea Palladio (Veneetsias, antiikarhit.matkimine, üle mitmekorruse ulatuvad sambad) Skulptuur eraldus arhitektuurist, eelistati ümarplastikat. Kujutati kangelasi nagu antiikajal. Tehti monumentaalskulptuuri. Kunstnike huvitas looduslähedus ja kujud olid toretsevad ning rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut. Suurim skulptor oli muidugi Michelangelo, kelle stiil erines teistest, sellel oli dramaatiline ja vägivaldne joon,
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam
poliitilises kontekstis; - maastikuarhitektuur esindab iseäralikke kultuure ajaloos (nn artefakte); - maastikuarhitektuuri ajaloo uurimiseks on maailmas välja töötatud meetodeid: omapärased allikad, uurimisküsimused, informatsioonid. Maastikuarhitektuuri ajalugu: hõlmab peamiste lähtepunktidena: - füüsilist paika: aed, park, ühiskond, - isikuid (maastikukujundaja, patroon, võimukas ametnik jne), - liikumist, kujundustraditsioone, koolkondi või stiile; rajab "fakte" (deskriptiivseid, objektiivseid): - mis kunagi oli, milline see välja nägi, - kus see oli - keskkondlikud kontekstimuutused (nt viljakast orust kuni kõrbeni), poliitilised kontekstimuutused (nt Mesopotaamiast tänapäeva Iraagini), - millal see kujundati (daatumid),
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
«Härrad kodanikud,» ütles näitleja, «ja austatud naiskodanikud, meil on au tema eminentsi härra kardinali juuresolekul ette kanda ja etendada üht väga ilusat moraliteed, mille nimi on «Neitsi Maria tark kohtuotsus». Mina mängin Jupiteri. Tema eminents on praegu siia saatmas Austria hertsogi auväärt suursaatkonda, mida aga praegusel silmapilgul Baudets' väraval kinni peab härra ülikooli rektor oma kõnega. Niipea kui kõr-geaulikum kardinal siia jõuab, alustame kohe.» Kindlasti ainult see,Jupiteri vahelesegamine päästis surmast neli õnnetut paleefoogti seersanti. Kui meil õnn oleks olnud seda väga tõepärast sündmust ise välja mõelda ja kui meil järelikult vastust tuleks anda madam kriitika ees, siis ei saaks meie vastu tarvitada seda klassikalist ütlust: Nec deus intersit K Muuseas oli Jupiteri kostüüm väga kena, ja kogu tähelepanu endale tõmmates oli see palju kaasa mõjunud rahva rahunemisele. Jupiter kandis
annaabi.ee 
