Siiski on võimalik vaielda, kas suur keelte arvukus on ühiskonna jaoks pigem hüve või nuhtlus. Maailma keeleline mitmekesisus on hüve. Osates kõnelda erinevates keeltes, arendatakse erinevate väljendusviiside kasutamise oskust ning tehakse tutvust erinevate kultuuridega, mis laiendavad silmaringi. Teadusuuringud on tõestanud, et rohkem kui ühte keelt kõnelevad inimesed kasutavad rohkem avastavat ehk divergentset mõtlemist, on loovamad ja suhtlustundlikumad. Sellest saab järeldada, et maailma keeleline mitmekesisus on ühs oluline loomingulisemate ja sotsiaalsemate inimeste põhjus. On samuti ka tegureid, mis väidavad, et maailma keeleline mitmekesisus on nuhtlus. Kui terve maailm kasutaks aga omavahel suhtlemiseks ainult ühte keelt, ei oleks vaja veeta aastaid koolis võõrkeeli õppides, seda aega saaks kasutada teiste oluliste oskuste arendamiseks. Ühtlasi
Valu ja mugavus Parasiitide vältimine. Vastikus Ressursside varumine. Ahnus ja kadedus Kiskjate vältimine. Hirm Paaritumine. Sugutung Partneri hoidmine. Armumine ja armukadedus 5. Näoväljenduste kodeerimisel kasutatava süsteemi üksik ühik action unit vastab ühele nähtavale näoväljenduse elemendile. 6. Ajurünnakul kasutatav põhimõte, et ideede genereerimise faasis neid ei kritiseerita, on kooskõlas uurimustega, mille kohaselt negatiivsed emotsioonid kahjustavad divergentset mõtlemist. 7. Emotsionaalsete elamuste 2-mõõtmelist ruumi võib kirjeldada valentsi-ärgastuse ja lähenemis-eemaldumise dimensioonipaaride abil. Esimesest dimensioonipaarist moodustatud teljestik asub teise suhtes 45-kraadise nurga all. 8. Emotsioone ja motivatsiooni reguleerides suureneb aktiivsus ajukoores ja eriti selle prefrontaalses piirkonnas. Seevastu amügdalas või ventraalses striatumis aktiivsus väheneb. 9
IV teema eksam: töömälu ja mõtlemine 1. Kasuta eestikeelseid võõrsõnu lünkades. Teadmised ja kogemused parandavad enamasti konvergentse mõtlemise kvaliteeti, kuid divergentset mõtlemist nõudvates ülesannetes võivad esile kutsuda fikseerumist. 2. Algoritm on reegel, mis garanteerib sobivale ülesandele kohaldades alati õige lahenduse. Selliste reeglite kasutamine on iseloomulik süstemaatilisele mõtlemisele. Heuristik on reegel, mis võimaldab jõuda õige lahenduseni tuttavas ülesandes, kuigi ei garanteeri seda. Selliste reeglite kasutamine on iseloomulik heuristilisele mõtlemisele. 3
seoseid, mida teised ei taju. • Kas loovus on isiksuseomadus? • Kas loovus on tegevus või tulemus? Mis on loovus? Loovust rakendatakse kahel juhul: esiteks siis, kui tehakse midagi rahulolust, mis on loominguline protsess ja tulemuseks on mingi looming. Mis on loovus? Teisel juhul ollakse loovad rahulolematusest ehk inimene tajub kusagil probleemi või olukorda, mida on vaja muutma hakata. Kuidas aju töötab? Loovmõtlemine hõlmab nii divergentset kui konvergentset mõtlemist, kuid inimese aju ei suuda neid ühel ajal kasutada. Ideaalne on, et divergentse mõtlemise tulemusena luuakse suur hulk ideid ja konvergentne mõtlemine aitab neid hinnata ja teha sobilik valik. Mis on innovatsioon? Protsess, mille tulemusena muudetakse idee või leiutis tooteks või teenuseks, mis loob väärtust ning mille eest klient on nõus maksma, ongi innovatsioon. Innovatsioon eeldab inkrementaalset (pisitasa
Üldise probleemilahenduse skeem -Formuleeri probleem -Sõnasta nõuded, kriteeriumid -Leia võimalikud lahendid -Hinda ja vali parim Teosta Konvergentne e. koonduv mõtlemine. Probleemile ainsa korrektse lahenduse leidmine. Konvergentset ehk koonduvat mõtlemist rakendatakse ülesannete puhul, mis nõuavad ühe korrektse lahenduse tuletamist olemasolevate teadmiste ja loogilise arutlemise abil. Divergentne e. lahknev mõtlemine. Probleemile paljude erinevate lahenduste leidmine. Divergentset mõtlemist rakendataksegi nende ülesannete puhul, mis eeldavad paljude lahenduste võimalikkust ja isegi vajalikkust. Missugused järeldused võiks teha Guilfordi teooriast? Esiteks: divergentne mõtlemine, mille põhitunnuseks on voolavus, paindlikkus ja originaalsus, on loomingulist komponenti sisaldavate ülesannete lahendamise üheks tingimuseks. Teiseks: loovuse areng võib sõltuda divergentse mõtlemise võime omandamisest. Samas tekitab ameerika teadlase käsitlus ka rea küsimusi,
Konvergentne mõtlemine: probleemi lahendamisele suunatud info ja teadmiste süstematiseerimine, koondamine. Sellist mõtlemist kasutatakse probleemide lahendamisel, kus eeldatakse ühte ainuõiget lahendust. Divergentset mõtlemist käsitletatakse ühe loova mõtlemise komponendina Millistest etappidest probleemide Lahenduste hindamine – lahenduse ÕO10b lahendamine koosneb ning mida adekvaatsuse hindamine igas etapis tehakse? Ettevalmistus – probleemi mõistmine ja diagnoosimine Lahendusvariantide genereerimine-
Konvergentne mõtlemine - arutlus, mis viib ainsale, loogiliselt paratamatule ja korrektsele lahendusele või järeldusele. Näiteks matemaatikas loodame inimestelt rohkem konvergentset mõtlemist ja kirjanduses rohkme divergentset. Millistest etappidest probleemide Probleemi lahendamisel tuleb astuda kuus ÕO11 lahendamine koosneb ning mida igas põhisammu: etapis tehakse? a) Probleemi möönmine ja määratlemine. Mis on sümptomid? Millal need esimest korda ilmnesid? Mis toimus enne seda? Millised juhtumid illustreerivad seda
lahendamisel ahvide ühiskonnas. K. Sylva koos oma kolleegidega uuris põhjalikult mitmesugust probleemide lahendamist laste poolt. Vandenberg viitab asjaolule, et mida rohkem informatsiooni ülesanne sisaldas, seda enam võis see informatsioon kaasa aidata ülesande edukale lahendamisele. Pepler ja Ross on põhjalikult käsitlenud mängu mõju nii konvergentsete kui ka divergentsete ülesannete lahendamisele. Varasemad uurimused on analüüsinud kas divergentset mõtlemist (eelkõige esemete ja mängumaterjali alternatiivseid kasutusviise) või konvergentset mõtlemist (nt keppide ühendamisega seotud uurimused). Pepler ja Ross uurimuse tulemus sarnaneb Sylva jt ning Smith-Duttoni uurimuse tulemustele, mille järgi lapsed, kes mängisid materjaliga divergentsel viisil, olid paindlikumad ja lähenesid leidlikumalt oma ülesannete lahendamisele. Konvergentse ja divergentse mängu võrdlemine
teksti või mitte. Retsentseerijad ei hinda vaid tervikut ja argumenterivad, millised on artuikli tugevused ja nõrkused. Arvestatakse holistlilise tervikuga. Haridusringkondades arvestatakse sellega küll kuidas hinnatakse. Et hinnata õpitulemusi terviklikult, tuleb lähtuda kontseptsionaalsest struktuurist, mis võimaldab näha tervikut ja selle osade vahelisi seoseid. Konvergentne ja divergentne hindamine: Kavandamata väljundid Praktiliselt kõikijal kasutatakse divergentset hindamist. Ainult suletud küsimustes saab. (lk 193) Kui tegemist on suletud küsimused välistatakse paljud sisulise teadmised. Hindaminepeaks võimaldama rikkaliku õppimuskogemust, aga sageli ei võimalda. Hindamisel tuleb valida äärmiselt täpselt sõnastust, mis ei tekitaks kaheti arusaamise efekti. (lk 194) Üliõpilaste hindamine sisaldab kolme järku: Hindamiskriteeriumite püstitamist. Tõedusmaterjalide leidmist, mis aitab seatud standarditele saavutamist.
soe sektor kitsenenud , soe ohk maapinnalt ules tostetud ja on kujunenud oklusioonifront. Lopuks on kogu soe ohk sunnitud maapinnalt korgemale tousma ja seal isoleeritult pöörlema. Kuna niiskuse ja energia juurdevool tsuklonisse on katkenud, haabub tsuklon pikkamööda ja polaarfront taastub endisel kujul.. eestit mojutavad lainetsuklonid tekivad koige sagedamini pohja atlandi kohal ja liiguvad uldises laanevoolus euroopa kohale. · Iseloomustada konvergentset ja divergentset ohuliikumist, nende seos tsuklonite ja antitsuklonitega konvergentse ohuliikumise korral toimub ohuvoolude koondumine. Koonduv ohk on sunnitud mööda jugavoolu telge maapinna poole laskuma. Maapinna lahedal tekib antitsuklonaalne keeris ja korgrohkkond, milles ohk valgub keskmest eemale(e. divergents). Õhu tousmisel kujuneb maapinnalahedases kihis valja tsuklonaalne keeris ja madalrohkkond. Niipea kui tsuklonaalne ohukeeris on moodustunud, kujunevad frondid ja
pingsa kontrollimise asemel suunata rõhuasetus mõtlemisprotsessile, uurimisele, reflektsioonile ja alternatiivide arutamisele (Robinson, Shore & Enerson, 2006 järgi viidanud Sepp, s.a.). Kujundamaks loovat mõtlemist, on vaja lastel võimaldada kogemusi saada mitmesugustes valdkondades ja tingimustes. Arendada tuleks nii oskust seoste, sarnasuste ja loogiliste järelduse tegemise oskust ehk konvergentset mõtlemist kui samavõrd divergentset mõtlemist oskust leida assotsiatsioone, lõimida eri valdkondi ning luua uusi kujundeid. Oluline on ka probleemide leidmise ja sõnastamise oskus, mida kõige paremini toetab avastus- või uurimusliku õppe metoodika. (samas) Kokkuvõtvalt, hetkel on Eestis põhiline moodus andekate toetamiseks individuaalne õppekava koos sinna juurde kuuluvate eri meetoditega, millest üks olulisemaid on õppetöö diferentseerimine. Diferentseerimise eesmärk on võimaldada andekatele ülesandeid, mis
intelligentsuse avaldust (tegelikult saab küll, aga pöördvõrdeliselt – MAILI mõte). Samuti sõltub nimetatud korrelatsioon testide sooritamise tingimustest. Aja peale testi puhul on intelligentsuse ja loomingulisuse, kui test sisaldas konvergentset mõtlemist eeldavaid ül-d, näitajate korrelatsioon kõrge ja väheneb nullini, kui kreatiivsustest on sooritatud sundimatutes oludes ja sisaldas põhiliselt divergentset mõtlemist eeldavaid ülesandeid. Kahtluse alla on seatud, et kas TORRANCE’i testiga loomingulisteks osutunud isikud on seda ka tegelikus elus. 5 D.W. MacKinnoni (1962) uurimused on vast kõige tõesemad praktilise loomingulisuse mõiste avamiseks, kus mitmesugused tööalade esindajad iseloomustasid töökaaslasi loomingulisuse astme alusel
Kaladest: beluuga x sterlet- bester; sebra x hobune sebroid. Liigiteke. Liigiteke geograagilise eraldatusega- allopatriline liigiteke. Ökoloogiline liigiteke- sümpatriline liigiteke. üldised liigitekke suundumused. Sümbiontne liigiteke: kahe liigi kooselus tekib uus liik (nt samblikud); Hübriidne liigiteke: uus liik tekib hübridisatsiooni tekkega- erinevad tsitrused (algseid tsitruseliike oli 3- a vaat kui palju tänapäeval on). Divergentne liigiteke- 1.) geograafiline eraldatus. Divergentset liigiteket aktsepteerivad nii botaanikud kui ka zooloogid. Tekkepunktid: 1.) kõigepealt peab kujunema geograafiline isolaat (väljaränne v leivla liigendumine). 2.) geneetilised protsessid- erinevad mutatsioonid ja erinevad rekombinatsioonid, erinev isendite arv. 3.) looduslik valik isolaadis (erinevad tingimused kui algses populatsioonis). 4.) ristumusbarjääri teke (isolaatide kokkupuutel enam ei ristu- olemas uus liik). Meri tint ja peipsi tint. Põlvkondade vältel tuleb vaadata. 2
Looming ei saa tekki- Kujundamaks loovat mõtlemist, on vaja lastel võimaldada kogemusi saada da tühjale kohale, selle mitmesugustes valdkondades ja tingimustes. Arendada tuleks nii seoste ja avaldumiseks on vaja teadmisi ja erioskusi sarnasuste leidmise kui ka loogiliste järelduse tegemise oskust ehk konver- ning oskust oma tege- gentset mõtlemist, kuid samavõrd ka divergentset mõtlemist – oskust leida vust planeerida ning assotsiatsioone, lõimida eri valdkondi ning luua uusi kujundeid. Oluline arengut hinnata. on ka probleemide leidmise ja sõnastamise oskus, mida kõige paremini toetab uurimusliku õppe metoodika. Looming ei saa tekkida nii-öelda tühjale kohale, selle avaldumiseks on vaja teatavat põhiteadmiste ja eri-
annaabi.ee 
