asjaoludest Juhatusele. 4. ÕIGUSED Hotellijuhil on õigus: 4.1. Esindada oma pädevuse piires Hotelli huve kõigis riigiorganeis, kohalikes omavalitsustes, suhetes teiste äriühingutega ja organisatsioonidega ning üksikisikutega. 4.2. Sõlmida ja lõpetada töölepinguid Hotelli töötajatega, kinnitada töötajate ametijuhendid ning kohaldada distsiplinaarkaristusi. 4.3. Käsutada eelarve piires Hotelli vara ja vahendeid, tagamaks Hotelli vara korrasoleku. 4.4. Sõlmida Hotelli majandustegevuse korraldamiseks vajalikke lepinguid ja kokkulepped iseseisvalt või anda volikirju Hotelli töötajatele selliste tehingute tegemiseks. Hotelli tegevdirektori volitused tehingute sõlmimiseks on määratletud Juhatuse otsusega. 5. VASTUTUS 5.1. Hotelli tegevdirektor vastutab käesoleva ametijuhendiga temale pandud
korras. Ebaseadusliku käsu või korralduse täitmine ei vabasta Kaitseliidu liiget vastutusest. Teenistuskohustuse täitmisel toimepandud distsiplinaarsüüteo eest kannab Kaitseliidu tegevliige tegevteenistuses olevale kaitseväelasele laienevat distsiplinaarvastutust kaitseväe distsiplinaarseaduses (RT I 1997, 95/96, 1575) sätestatud ulatuses ja korras. Kaitseliidu kodukorraga võib kehtestada, et kaitseväe distsiplinaarseaduses sätestatud distsiplinaarkaristusi ei kohaldata Kaitseliidu liikmetele täies ulatuses. Kaitseliidu pealikud on pädevad kohaldama alluvatele ergutusi teenistuskohustuse püüdliku täitmise ja teenistusalaste edusammude eest ning distsiplinaarkaristusi nende poolt toimepandud distsiplinaarsüütegude eest kaitseväe distsiplinaarseaduses ning Kaitseliidu kodukorras sätestatud ulatuses ja korras. Kaitseliidu liige kannab isiklikku ja varalist vastutust temale Kaitseliidu poolt
riigiarhivaari asetäitja Riigiarhiivi direktori, Filmiarhiivi direktori, Ajalooarhiivi ja Riigiarhiivi osakonnajuhatajad, maa-arhivaarid ning arendusbüroo, haldusbüroo ja digitaalarhiivi büroo ametnikud, arhiivinõunikud ja teised väljaspool struktuuriüksusi asuvad teenistujad; 9. kohaldab tema poolt ametisse nimetatud teenistujatele ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi, saadab teenistujaid välislähetusse ning viib läbi talle vahetult alluvate teenistujatega iga-aastased vestlused; 10. kinnitab Rahvusarhiivi sisekorraeeskirja, asjaajamiskorra, raamatupidamise sise-eeskirja, tema poolt ametisse nimetatud teenistujate ametijuhendid, struktuuriüksuste põhimäärused ning teised Rahvusarhiivi juhtimiseks ja tegevuse korraldamiseks vajalikud õigusaktid; 11
Toimub regulaarselt Ei toimu regulaarselt, vaid 0 5 10 15 20 25 30 35 vajadusel Enamik notareid pidas koosolekuid pigem vastavalt vajadusele. Kas ja milliseid distsiplinaarkaristusi rakendate? Palgast mahaarvamine Vallandamine Käskkiri Hoiatus
Toimub regulaarselt Ei toimu regulaarselt, vaid 0 5 10 15 20 25 30 35 vajadusel Enamik notareid pidas koosolekuid pigem vastavalt vajadusele. Kas ja milliseid distsiplinaarkaristusi rakendate? Palgast mahaarvamine Vallandamine Käskkiri Hoiatus
Euroopas on võimalik AÜ-le panna vastutust täies ulatuses. Kui kahju on tekitatud, siis trahvisumma on arvestatav. On olemas üks probleem Euroopas võib olla olukord, kus AÜ ei ole juriidiline isik. On olemas just nagu juriidilised isikud. Nt IG Metall ei ole juriidilise isik, vaid on seltsing, seetõttu on talle keeruline trahvi määrata. Kui töötajad osalevad sellises streigis, mis ei ole seaduslik, siis on võimlaik kohaldada distsiplinaarkaristusi (nt lahti lasta). USA-s distsiplinaarsanktsioone ei ole, kuid on kahjunõuded. Individuaalset streiki Eestis ei ole. Õiguslike vaidluste lahendamine Vaidluste liigid - USA-s on rõhk suunatud pigem kohtuvälistele vaidluste lahendamisele. USA puhul kehtib ka põhimõte, et kui ei lahenda vaidlust kohtuväliselt, siis oled juba poolenisti läbi kukkunud. Euroopas lahendatakse vaidlused pigem kohtu kaudu. Vaidlusi lahendavad organid
7) kohtumõistmine Riigivanema, ministrite, riigikohtunike, Kohtukoja liikmete, Riigikohtu ja Kohtukoja prokuröride ja nende abide teenistusalaste süütegude puhul; 8) kohtunike esitamine kinnitamiseks riigivanemale; 9) kohtute kodukorra kindlaksmääramine; 10) küsimused, mis üldiselt kuulusid kohtute üldkogu pädevusse 1938.a. Kohtute seadustikuga loodi Riigikohtu juurde lisaks nn distsiplinaarkamber, õigusega määrata kohtunikele ja kohtu-uurijatele distsiplinaarkaristusi. Iga kohtuinstantsi juures (va jaoskonnakohtud) töötas vastav prokurör koos oma abidega. Nii oli Riigikohtus ja Kohtukojas kummaski tegev prokurör ja kaks abiprokuröri, iga ringkonnakohtu juures prokurör ning kolm kuni kuus abi. Eeltoodud kohtusüsteem säilis kuni 1940.aasta viimaste kuudeni. 1. jaanuarist 1941.a. kehtestati Eestis Nõukogude kohtusüsteem. 1
7) kohtumõistmine Riigivanema, ministrite, riigikohtunike, Kohtukoja liikmete, Riigikohtu ja Kohtukoja prokuröride ja nende abide teenistusalaste süütegude puhul; 8) kohtunike esitamine kinnitamiseks riigivanemale; 9) kohtute kodukorra kindlaksmääramine; 10) küsimused, mis üldiselt kuulusid kohtute üldkogu pädevusse 1938.a. Kohtute seadustikuga loodi Riigikohtu juurde lisaks nn distsiplinaarkamber, õigusega määrata kohtunikele ja kohtu-uurijatele distsiplinaarkaristusi. Iga kohtuinstantsi juures (va jaoskonnakohtud) töötas vastav prokurör koos oma abidega. Nii oli Riigikohtus ja Kohtukojas kummaski tegev prokurör ja kaks abiprokuröri, iga ringkonnakohtu juures prokurör ning kolm kuni kuus abi. Eeltoodud kohtusüsteem säilis kuni 1940.aasta viimaste kuudeni. 1. jaanuarist 1941.a. kehtestati Eestis Nõukogude kohtusüsteem. 1
korraldada töökeskkonna riskianalüüsi; teavitada töötajaid ohuteguritest ning rakendatavatest abinõudest, korraldada töötajate tervise kontrollimist ja kanda kulud; määrata isikud, kes annavad ettevõttes esmaabi vajaduse korral; tutvustada töötajale nõudeid; garanteerida vahendid nende täitmiseks; kõrvaldada töölt joobes isik. Õigusi väga pole, võib nõuete eiramise korral määrata töötajatele distsiplinaarkaristusi. 52. Töötaja kohustused ja õigused töötervishoiu ja tööohutuse alal Kohustused on täita neid nõudeid, järgida töö- ja puhkeaja korraldust, läbida tervisekontroll, teavitada vigadest, keelatud viibida tööl joobeseisundis. Õigused on nõuda turvalisi töötingimusi; saada teavet; lahkuda tööl kui esineb tõsine oht; keelduda tööst, mis on ohtlik; nõuda arsti otsusega teisele tööle viimist, kui vaja; saada tervisekahjustuse eest hüvitist jm. 53
15. Majandusreformid 1940. aastal, mida Nõukogude okupatsioonivalitsus läbi viis, olid Nõukogude raha kehtestamine ja tööstuse, kaubanduse ja suuremate elumajade natsionaliseerimine. Kõik vabrikud, kus töötas üle 20 töölise ja kõik mehhaanikatöökojad, kus töötas üle 10 töölise, natsionaliseeriti 1940. aasta sügiseks. Riigistati ka poed, restoranid ja hotellid, ning kogu protsess viidi lõpule 1941. aasta juuniks. Töökohtadel rakendati rangeid distsiplinaarkaristusi. Ametiühingud muudeti valitsuse käepikenduseks. 16. 1941. a. (14)juuniküüditamine oli administratiivse omavoli akt, sest ohvritele ei antud võimalust endi kaitseks sõnagi öelda. Öösel piirati majad ja korterid sisse, inimesed aeti üles ja ette loeti väljasaatmise otsus. Siis anti aega (20 min. - 1h) lubatud asjad kokku panna ning valve all toimetati pered raudteejaamadesse, kus mehed eraldati ülejäänud pereliikmetest, sest mehi loeti arreteerituks, teisi aga väljasaadetuteks
22 või ei täida nõuetekohasel viisil oma tööülesandeid ja tekitab sellega TA-le materiaalset kahju. Materiaalne vastutus tuleneb töösuhetest (ja ainult!), teiste isikute suhtes ( täidavad tellimusi töövõtulepingute alusel) saab kohaldada tsiviilõiguslikku vastutust. Pole tähtis, kas on olnud distsiplinaarkaristusi eraldi. Nt noomitus + jäetakse preemiast ilma + peetakse palgast kinni. Selleks, et saaks kohaldada materiaalset vastutust: 1. peab olema otsene tegelik kahju, so vara (materiaalsete väärtuste) vähenemine, kaotsiminek, riisumine, puudujääk või ka liigsed väljamaksed need on summad, mida normaalse töökorralduse puhul TA ei oleks pidanud välja maksma (nt tasu TR kätteandmise viivitamise eest personalitöötaja süü). Otsene kahju muutub
tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastutust tsiviilõigusliku kohustuse rikkumise eest kohaldab kahjustatud pool, kahju tekitamise korral aga kannatanu. Nii kahjustatud poolel kui kannatanu võivad vajadusel pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Distsiplinaarõigusrikkumise (distsiplinaarsüüteod ja -üleastumised) all tuleb tänapäeval mõista avalikus teenistuses töötavate ametnike poolt ja muudel seadusega ettenähtud juhtudel süüteo toimepanemist. Distsiplinaarkaristusi kohaldab isik või ametiasutus (tööandja, kes on ametniku ametisse nimetanud) süüliselt käitunud ametniku suhtes juhindudes töötajate distsiplinaarvastutuse seadusest (TDVS). Kuni 31.03.2013. a. kehtib n-ö vana ATS, mille § 84 järgi on distsiplinaarsüütegudeks: 1) teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas teenistuses joobnuna viibimine; 2) ametiasutusele süüline varalise kahju tekitamine või
tegevuses täiesti iseseisvad, sest nende tegevuse üle võib teostada otstarbekuse kontrolli. Praktikas on teenistusliku järelevalve maht erinevate ametiasutuste puhul sätestatud erinevalt. Näiteks Rahandusministeeriumi põhimääruse järgi on ministril õigus tühistada ministeeriumi valitsusalas olevate ametite, inspektsioonide ja muude asutuste ning riigi ettevõtete otsuseid, informeerides sellest Vabariigi Valitsust. Minister võib määrata distsiplinaarkaristusi ministeeriumi valitsemisalas olevate institutsioonide juhtidele. Majandusministeeriumi põhimääruse kohaselt on ministeriumil õigus korraldada Majandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvates asutustes, ettevõtetes ja organisatsioonides vara ja rahaliste vahendite kasutamise järelevalvet ja kontrollida kulutuste otstarbekust. 2. Riiklik järelevalve Riiklikuks järelevalveks nimetatakse internset halduse kontrolli, mis seisneb asutuste, ametnike jt
............ juhatusele; 5.2.8. sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud kasvatajate ja abipersonaliga; 5.2.9. esindab laagrit oma pädevuse piirides; 5.2.10. vastutab laagris tuusiku alusel viibivate noorte tervise ning neile vajaliku esmase arstiabi andmise eest; 5.2.11. võtab vajadusel ühendust tuusiku alusel laagris viibiva noore lapsevanema või eestkostjaga; 5.2.12. korraldab kasvatajate ja abipersonali suhtes ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi; 5.2.13. täidab muid käesolevast põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid. 19 6. Laagri kasvatajate pädevus ja ülesanded 6.1. Laagri kasvataja: 6.1.1. järgib laagri juhataja poolt antud juhtnööre; 6.1.2. koostab laagri päevaplaani, mille kooskõlastab laagri juhatajaga; 6.1.3. korraldab vastavalt päevaplaanile laagrisse saabunud noorte tegevust; 6.1.4
tegevuses täiesti iseseisvad, sest nende tegevuse üle võib teostada otstarbekuse kontrolli. Praktikas on teenistusliku järelevalve maht erinevate ametiasutuste puhul sätestatud erinevalt. Näiteks Rahandusministeeriumi põhimääruse järgi on ministril õigus tühistada ministeeriumi valitsusalas olevate ametite, inspektsioonide ja muude asutuste ning riigi ettevõtete otsuseid, informeerides sellest Vabariigi Valitsust. Minister võib määrata distsiplinaarkaristusi ministeeriumi valitsemisalas olevate institutsioonide juhtidele. Majandusministeeriumi põhimääruse kohaselt on ministeriumil õigus korraldada Majandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvates asutustes, ettevõtetes ja organisatsioonides vara ja rahaliste vahendite kasutamise järelevalvet ja kontrollida kulutuste otstarbekust. 2. Riiklik järelevalve Riiklikuks järelevalveks nimetatakse internset halduse kontrolli, mis seisneb asutuste, ametnike jt
annaabi.ee 
