ülesannete täitmine Auditeerimine on raamatupidamisaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine auditeerimiseeskirjast lähtudes. Auditeerimise õigus on audiitoril. Audiitorkogu on seadusega loodud avalik-õiguslik juriidiline isik ehk iseseisev, tegevuses juhindub õigus aktidest Audiitorkogu organite dokumentidest, rahvusvahelisest standardist ja heast audiitor tavast. Audiitorkogul võib olla vara Audiitorkogu vara moodustub: 1) audiitorite kohustuslikest liikmemaksudest; 2) distsiplinaarkaristusena laekuvatest trahvidest; 3) audiitorkogu vahendite paigutamisest saadavast tulust; 4) annetustest; 5) muudest laekumistest. Audiitorkogu ei või tagada teiste isikute kohustusi ega anda laenu. Audiitorkogu pädevus 1) audiitorite kutsetegevuse koordineerimine, auditeerimiseeskirja ja metoodiliste soovituste väljatöötamine, avaldamine ning tutvustamine; 2) audiitorite nimekirja pidamine; 3) järelevalve audiitorite kutsetegevuse ja auditeerimiseeskirja täitmise üle;
distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuse täitmata jätmises või mittekohases täitmises. Distsiplinaarsüütegu on ka kohtuniku vääritu tegu.Distsiplinaarkaristused on: 1) noomitus; 2) rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses; 3) ametipalga vähendamine; 4) ametist tagandamine. Kui pensionil olev kohtunik ei täida vaikimiskohustust või nõupidamissaladuse hoidmise kohustust, võib distsiplinaarkaristusena vähendada tema kohtunikupensioni kuni 25%. Pensioni ei või vähendada kauemaks kui üheks aastaks. Ühe ja sama süüteo eest võib kohtunikule määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse. Sama teo eest määratud kriminaalkaristus või karistus väärteo eest ei välista distsiplinaarkaristuse määramist. Distsiplinaarkaristust määrates tuleb arvestada distsiplinaarsüüteo laadi, raskust ja tagajärgi ning kohtuniku isikuomadusi ja muid süüteo asjaolusid
distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuse täitmata jätmises või mittekohases täitmises. Distsiplinaarsüütegu on ka kohtuniku vääritu tegu. Distsiplinaarkaristused on: 1) noomitus; 2) rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses; 3) ametipalga vähendamine; 4) ametist tagandamine. Kui pensionil olev kohtunik ei täida vaikimiskohustust või nõupidamissaladuse hoidmise kohustust, võib distsiplinaarkaristusena vähendada tema kohtunikupensioni kuni 25%. Pensioni ei või vähendada kauemaks kui üheks aastaks. Ühe ja sama süüteo eest võib kohtunikule määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse. Sama teo eest määratud kriminaalkaristus või karistus väärteo eest ei välista distsiplinaarkaristuse määramist. Distsiplinaarkaristust määrates tuleb arvestada distsiplinaarsüüteo laadi, raskust ja tagajärgi ning kohtuniku isikuomadusi ja muid süüteo asjaolusid
27. DISTSIPLINAARKARISTUSED, LIIGID, MÄÄRAMISE KORD JA VORMISTAMINE Distsiplinaarsüüteod on niisugused süüteod, millele järgneb distsiplinaarkaristus, on töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse järgi:1.Töötajapoolne kohustuste süüline rikkumine, samuti tööl joobnuna viibimine 2.Süüline tegu, mille tõttu töötaja kaotas tööandja usalduse 3.Töötaja poolt toime pandud vääritu tegu Distsiplinaarkaristusena võib rakendada järgmisi karistusi: 1.Noomitus 2.Rahatrahv, mis ei ületa töötaja kümnekordset keskmist päevapalka 3.Töölt kõrvaldamist palga maksmise peatamisega mitte üle 10 järjestikuse tööpäeva 4.Töölepingu lõpetamine Distsiplinaarkaristuse määramise õigus kuulub tööandjale, samuti tema selleks volitatud esindajale. Tööandjal on õigus nõuda süüdlaselt kirjalikku seletust süüteo kohta.
tööalane koolitus (tööandja initsiatiiv, Täiskasvanute koolituse Seadus) tasemekoolitus ehk õppepuhkus(töövõtja initsiatiiv, Täiskasvanute Koolituse Seadus Korraline puhkus · ettevõtte poolt tasustamisele ei kuulu: palgata puhkus poolte kokkuleppel vanemapuhkus (rasedus- ja sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus, lapsendaja puhkus, täiendav palgata puhkus vabahariduskoolitus (Täiskasvanute Koolituse Seadus) töölt kõrvaldamine (distsiplinaarkaristusena) haiguspäevad (Ravikindlustusseadus) doonoripäevad · töö eritingimustes: valveaeg - osa puhkeajast, mil töötaja peab olema tööandjale kättesaadav erakorraliste tööülesannete täitmiseks Tööseisak- töötaja süül tekkinud seisaku eest tasu ei maksta, muudel juhtudel makstakse tasu mitte vähem kui töölepingus kokku lepitud palgamäär töötamine öisel ajal -lisatasu ei saa olla väiksem kui 20% tunnitariifist Ületunnitöö s.o
4) rikkumine on oluliselt kahjustanud ametiasutuse mainet; 13 5) rikkumine on tekitanud ametiasutuse teistele ametnikele, töötajatele või kolmandate isikute huvidele või avalikule huvile olulise kahju. § 94. Teenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo eest (1) Ametniku võib teenistusest vabastada käesoleva seaduse § 70 punktis 3 sätestatud distsiplinaarkaristusena käesoleva seaduse § 75 lõikes 4 sätestatud tingimusel. […] Maksukorralduse seadus § 26. Maksusaladuse kaitse (1) Maksuhaldur, tema ametnikud ja töötajad on kohustatud hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet, sealhulgas kõiki andmekandjaid (otsused, aktid, teated ja muud dokumendid) maksukohustuslase kohta, teavet andmekandjate olemasolu kohta, äri- ja pangasaladust, mida nad
Kui töötaja pärast koondamist saab teada, et tema asemele võeti keegi teine, on tal õigus nõuda kuue kuu jooksul enda tööle tagasi võtmist. DISTSIPLINAARSÜÜTEOD on Niisugused süüteod, millele järgneb distsiplinaarkaristus, on töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse järgi:1.Töötajapoolme kohustuste süüline rikkumine, samuti tööl joobnuna viibimine 2.Süüline tegu, mille tõttu töötaja kaotas tööandja usalduse 3.Töötaja poolt toime pandud vääritu tegu DISTSIPLINAARKARISTUSENA võib rakendada järgmisi karistusi: 1.Noomitus 2.Rahatrahv, mis ei ületa töötaja kümnekordset keskmist päevapalka 3.Töölt kõrvaldamist palga maksmise peatamisega mitte üle 10 järjestikuse tööpäeva 4.Töölepingu lõpetamine DISTSIPLINAARKARISTUSE MÄÄRAMISE ÕIGUS kuulub tööandjale, samuti tema selleks volitatud esindajale. Tööandjal on õigus nõuda süüdlaselt kirjalikku seletust süüteo kohta
Veelgi enam, on kohustuslik, et enne tagandamise otsust peab sellele andma oma hinnangu eksperdikomisjon.*62 Samuti peab peaprokuröril olema võimalus õiglaseks ärakuulamiseks tagandamisprotsessis. Eesti seadused peaprokuröri tagasikutsumise kohta eraldi reegleid ette ei näe, see on võimalik üksnes läbi distsiplinaarmenetluse. Distsiplinaarmenetluses on peaprokurörile ette nähtud võimalus olla ära kuu- latud (ProkS § 33 lg 2). Riigi peaprokuröri teenistusest vabastamise distsiplinaarkaristusena otsustab Vaba- riigi Valitsus justiitsministri ettepanekul, olles ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse (ProkS § 42). Distsiplinaarkaristuse määramise, sh teenistusest vabastamise võib riigi peaprokurör vaidlustada halduskohtus. Kokkuvõtvalt saab asuda seisukohale, et peaprokuröri tagandamise protseduur Eestis vastab rahvusvahelistele standarditele. 5. Prokuratuuri aruandekohustus
võib töötajale määrata distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarkaristuse vormistamiseks koostab tööandja vähemalt kahes eksemplaris krijaliku dokumendi. Distsiplinaarkaristus loetakse määratud päevast, mil töötaja andis allkirja dokumendile, millega tööandja vormistas karistuse. Distsiplinaarkaristus on kustunud, kui töötajale ei ole ühe aasta jooksul, arvates karistuse määramise päevast, märatud uut distsiplinaarkaristust. Töölepingu lõpetamine distsiplinaarkaristusena võib olla karistuseks töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel, töötaja suhtes usalduse kaotamisel, samuti töötaja vääritu teo või korruptiivse teo tõttu. 69 Vaidlused distsiplinaarkaristuse kohaldamise üle lahendatakse individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse alusel. Töötaja, kellele on määratud distsiplinaarkaristus, võib pöörduda ka kohtusse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil ta sai
Töödistsipliin e. töötajate distsiplinaarvastutus Niisugused süüteod, millele järgneb distsiplinaarkaristus, on töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse järgi: 1. Töötajapoolme kohustuste süüline rikkumine, samuti tööl joobnuna viibimine 2. Süüline tegu, mille tõttu töötaja kaotas tööandja usalduse 3. Töötaja poolt toime pandud vääritu tegu Distsiplinaarkaristusena võib rakendada järgmisi karistusi: 1. Noomitus 2. Rahatrahv, mis ei ületa töötaja kümnekordset keskmist päevapalka 3. Töölt kõrvaldamist palga maksmise peatamisega mitte üle 10 järjestikuse tööpäeva 4. Töölepingu lõpetamine Distsiplinaarkaristuse määramise õigus kuulub tööandjale, samuti tema selleks volitatud esindajale. Distsiplinaarkaristust võib määrata 6 kuu jooksul alates süüteo toimepanemise päevast, kuid sealjuures hiljemalt 1 kuu
- mittevastavus ametikohale (sobimatus); - paranematu tervislik töövóimetus; - ametniku oma soov; - koondamine; - ametikoha (asutuse) likvideerimine; - teenistuslepingu rikkumine teenistuja poolt (mittetäitmine); - teenistujakandidaadi poolt valeandmete esitamine konkursil; - teenistuseeskirjade räige rikkumine teenistuja poolt. Nn "ausal" vallandamisel (st kui pole distsiplinaarkaristusena), makstakse enamikes riikides väga erinevaid kompensatsioone. Näiteks: Hollandis riigiteenistuja staatusega töötajale: A: 1) esimesed 3 kuud - 93% viimasest palgast; 2) järgmised 9 kuud - 83% viimasest palgast; 3) järgmised 4 aastat - 73% viimasest palgast; 4) pärast 4 aastat - 70% viimasest palgast; 105 106 B: lepingulisele riigiteenistujale:
Seda karistust ei saa määrata töötajale, kelle kohta tööandjal on dokument, mis tõendab, et ta: o on rase, lapsinvaliid või alla kolmeaastase lapse ema, o kasvatab ilma emata lapsinvaliidi või alla kolmeaastast last, o on lapsinvaliidi eestkostja või hooldaja, o on kohustatud maksma tervisekahjustuse tekitamise või toitja surma põhjustamise korral väljamõistetud hüvist. Töölepingu lõpetamisel tuleb järgida töölepingu seaduse vastavaid sätteid. Töölepingu lõpetamine distsiplinaarkaristusena võib olla karistuseks töötajapoolsel töökohustuste 91 Õiguse alused rikkumisel, töötaja suhtes usalduse kaotamisel, samuti töötaja vääritu teo või korruptiivse teo tõttu. Töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel võib tööandja töölepingu lõpetada, kui süütegu häiris tööd ja töötajale on juba määratud distsiplinaarkaristus, mis ei ole veel kustunud, samuti
töötajalt ebaseaduslikult teise töö tegemist ja töötaja keeldub sellest ning ta ei saa jätkata ka lepingujärgse töö tegemist. Tööleping peatub samuti töötaja arestis viibimise ja vahi all viibimise ajaks. Töötaja töölt kõrvaldamise ajaks peatub tööleping olenemata sellest, kas töölt kõrvaldajaks oli tööandja või selleks volitatud riigiorgan või ametiisik. Tööandja võib töötaja kõrvaldada distsiplinaarkaristusena ja distsiplinaarasja menetluse ajaks, samuti juhul kui töötaja on alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes. Joobeseisundis töötaja kõrvaldatakse töölt selleks päevaks või vahetuseks. Kui töö nõuab erilist täpsust või on seotud suurema ohuallikaga, siis peab tööandja kõrvaldama töölt isegi alkoholi, narkootiliste või toksiliste ainete ning arstimite jääknähtudega töötaja, samuti arstimite mõju all oleva töötaja.
annaabi.ee 
