Minu teadmised ja oskused on väga nõrgad. Aga ma õpin ja arenen, selleks ma kooli tulingi. Seadusandlusega me koolis tutvusime ja arutasime. KUTSEOSKUSED JA TEGEVUSED: * Koostab ainekava või tegevuskava ja õpetaja töökava Iga kuu koostab õpetaja lasteaias koos paarilisega kuu tegevuskava. *Õpikeskkonna kujundamine Töötades õpetaja abina kujundan laste mängutuba. *Jälgib õpperühmas toimuvat ja reageerib sellele paindlikult *Ennetab ja lahendab distsipliiniprobleeme Lapsed harjuvad üksteisega, harjuvad reeglitega. Suureks mureks on meil löömine . Koostöös lapsevanematega oleme rahulikult olukorraga toime tulnud. Meil rühmas on rahunemise ja mõtlemise tool. Kui asi jõuab selleni, et laps peab toolile istuma siis selgitame lapsele olukorda. *Õppimise juhendamine Olen selles töös õpetaja käepikendus. *Laste motiveerimine Olen viimasel ajal saanud lastele rääkida unejuttu. Räägin ka
motiveerivas · Kaasab õpikeskkonna kujundamisse õppekeskkonnas. õppijad ja lastevanemad ning rakendab meeskonnatöö põhimõtteid. · Teadmiste, · Jälgib õpperühmas toimuvat ja väärtushinnangute ja reageerib sellele paindlikult, ennetab praktiliste oskuste ning lahendab distsipliiniprobleeme. omandamine ning · Märkab õppija individuaalset eripära, arendamine toimub hariduslikke erivajadusi ja isiksuse õppija, kodu ja kooli probleeme ning reageerib sobivalt. koostöö tulemusena. · Kohandab ja/või koostab õppevara. · Kasutab õppe juhendamisel info- ja · Õppekeskkond toetab
Ennast analüüsides mõtle sellele, mis ja miks läks hästi; mis valmistas raskusi, mida ning miks teeksid edaspidi teisiti, kuidas näed enda arengut ühe tegevuse piires. NB! Püüa alati ka oma väiteid põhjendada (Miks ma nii arvan?), seostada teooriaga ning täienduspäevadel õpituga (maht enamvähem üks A4). Tegevus tervikuna läks hästi, lapsed tahtsid liikuda ja olid rõõmsameelsed. Arvan, et kõik püstitatud tegevuseeesmärgid said täidetud, sest ei esinenud distsipliiniprobleeme ning lapsed õppisid sooritama harjutusi koos palliga ning teadsid erinevaid kõnnivorme ning hüplemisvorme. Kuna harjutused ja tegevused vaheldusid kiiresti, siis ei tekkinud lastel ka tüdimust. Kuna mõni harjutus valmistas raskusi, siis järgmiseks korraks planeeriksin mõne sarnase harjutuse, ainult veidi kergema raskusastmega või jätkasin rohkem aega harjutamiseks ja abistaksin rohkem. Enamusele meeldis väga tegevuse lõpetav osa, kus sai palliga kaaslase selga masseerida
Süvenev (pikk) ärakuulamiseks, info saamiseks Õpetaja ja õpilaste (klassi) vahelised suhted - õpetaja head suhted õpilastega mõjutavad positiivselt nii õpilaste õpisoovi kui õpitulemusi - halvad suhted aga vähendavad õpilaste õpisoovi ja õpitulemusi õpetaja ja õpilaste suhete kvaliteet on võtmemõisteks kõigi õpetajapoolse käitumise aspektide jaoks. Nendel õpetajatel, kes suudavad tagada positiivsed suhted õpilastega, on vähem õpilaste distsipliiniprobleeme ja reeglite rikkumisi võrreldes õpetajatega, kes positiivseid suhteid ei saavuta. Õpetaja mitteverbaalne suhtlemine: - Kuidas sa klassis õpilasi vaatad. - Millise hääletooniga sa räägid (Suhtlemistasandid) - Milliseid zeste sa teed jms. Õpetaja verbaalne suhtlemine - Kuidas sa annad tagasisidet (hinnanguvabalt või hinnanguga isiksusele; KEHTESTAMISTEHNIKAD) - Kuidas sa väljendad mõistmist - (ümbersõnastamistehnikad) jms
äärmuslike olukordi, et iseennast ja piire tunnetada. Piiririkkumiste taga peitub tihti vajadus kindluse ja selguse järele. Kui lapsed rikuvad reegleid, peab probleemile kohe tähelepanu pöörama. See võib olla märk sellest, et olemasolevaid piire on vaja varieerida ja laiendada (Rogge 2002). 5 3. DISTSIPLIINIPROBLEEMID KOOLIS Iga õpetaja peab koolis lahendama mingisuguseid distsipliiniprobleeme. Nii õpilaste kui õpetajate jaoks on esmatähtis klassis kontrolli hoidmine. Väärtushinnangute muutudes on samuti muutunud suhtumine mitmetesse distsipliini ja korra tagamise võtetesse. Korra tagamise võtteid saab katse-eksituse meetodil ise arendada, kuid neid võib ka õppida varasemate kogemuste põhjal (Watson 2003). Minu arvates on kõige sagedasemad probleemid koolis järgmised: kord klassis,
kasvatamisele orienteeritud, siis iseseisvuse taastanud Eestis rõhutakse isikliku edu saavutamisele. Õpilastele antakse senisest suuremad "õigused" ning tihti osutuvad õpetajad märklaudadeks. Varem mõjutusvahenditena käsitletud karistused on nüüdseks keelatud. Madalad õpetajapalgad põhjustavad tööjõu voolu välismaale. Lõigukesi Tallinna Prantsuse Lütseumi direktori Lauri Leesi intervjuust Eesti Päevalehe ajakirjanikule Jaak Urmetile: Miks on koolides nii palju distsipliiniprobleeme? Miks on neid ühes koolis rohkem, teises vähem? Selles on süüdi õpetaja elukutse alaväärtustamine. Kui noor mees, kes on õppinud õpetajaks, saaks niisugust palka, et tagada oma perekonnale eksistents, siis tuleks ta kooli ega peaks otsima paremini tasustatud töökohta. Kui mul oleks klassi ette viia mõni suur tugev mees, siis mul ei oleks distsipliiniprobleeme, nad vaataksid talle otsa ja oleksid temast vaimustuses. Kui see eriala oleks väärtustatud, siis minu kui
õpetajaga? H. Gannaway (1976) uurimus näitas, et õpilased justkui sondeerivad kindlas järjekorras, mida võib ja mida ei või teha neile tundmatu õpetaja silma all. Tavaliselt on õpilaste esimeseks probleemiks, kas õpetaja suudab korda hoida. Seejärel, kas ta saab naljast aru ja lõpuks, kas ta mõistab õpilasi. 5. Millise kahe põhiprintsiibi järgimine aitab Weinsteini ja Mignano hinnangul vältida enamiku distsipliiniprobleeme klassis? Weinstein ja Mignano (1993) järgi on enamik distsipliiniprobleeme välditavad, kui 1) rakendatakse sobivaid ennetavaid meetmeid tööks klassiga; 2) korda ja distsipliini ei peeta õppimisest tähtsamaks. 6. Millised põhitegevusi hõlmab õpetaja ettevalmistustöö õppedistsipliini kindlustamiseks (soodsa õpikeskkonna kujundamiseks) klassis kursuse käsitluse järgi? 1) Õpetaja kui klassi juhi ja suunaja rollis selgusele jõudmine.
Kõrgema astme ülekanne vajalik suurem üldistusvõime (oskame käituda erinevates restoranides, metroodes) 13. Milles seisneb õpetaja ettevalmistav töö klassis distsipliini kindlustamiseks? Millal peaks õpetaja vajalikud otsused langetama ja miks? (14.2) Ettevalmistav töö distsipliini kujundamiseks (uues) klassis. Vajalik kord tööks klassiga õnnestub luua paremini, kui õpetaja arvestab C. Watkinsi ja A. Mignano formuleeritud põhimõtteid: 1) enamik distsipliiniprobleeme on välditavad, kui tunniks on korralikult ette valmistatud 2) klassis kujunev käitumiskord oleneb õpetaja arusaamisest distsiliinist ja õppimise korraldusest 3) distsipliin ei tohi saada tähtsamaks õppimisest 4) distsipliin varieerub ka ühe ja sama õpetaja tundides aineti ning klassiti 5) distsipliini kujundamisel ja tagamisel klassis saab toetuda pedagoogilistele uurimustele ja üldistustele. Samuti tuleb
Ajastamisvead(viivitamine reageerimisega, kuni algul tähtsusetu korrast ülesastumine võtab liiga suure ulatuse), Eksimused adressaadi valikul(teadmatus, kes põhjustas korrarikkumise; suutmatus märgata kõiki korrarikkujaid või isegi mõne asjasse mittesegatud õpilase süüdistamine), Ülereageerimine(õpilaste peale karjumine, hüsteeritsemine, kuigi olukord nõuab hoopis rahulikumat käitumist) 28. Õpetaja ettevalmistav töö klassis distsipliini kindlustamiseks Enamik distsipliiniprobleeme on välditavad, kui õpetajad rakendavad sobivaid ennetavaid meetmeid, valmistudes tööks klassiga. Õpetajate arusaamad distsipliinist ja kujutlused töö korraldamisest klassiga mõjutavad oluliselt nende käitumist klassi ja üksikõpilase suhtes. Kuigi kord on klassis vajalik, ei tohi see saada õppimisest tähtsamaks e kui õppematerjalist arusaamine ja selle omandamine on edukam distsipliini liberaliseerimisel, siis lähtuda ikkagi õppimise vajadusest.
Õpilaste eneseregulatsiooni arendamine õpetaja üheks eesmärgiks on aidata õpilastel saada iseseisvateks ja iseennast usaldavateks õppuriteks. 3.Ettevalmistav töö distsipliini kujundamiseks (uues) klassis. Õpetaja kui klassi juht ja suunaja. Üldpõhimõtted klassikeskkonna ettevalmistamiseks õppetööks. Klassi käitumiskorra kavandamine. Klassi käitumiskorra juurutamine ja distsipliini alalhoidmine klassis. Enamik distsipliiniprobleeme on välditavad, kui õpetajad rakendavad sobivaid ennetavaid meetmeid, valmistudes tööks klassiga. Õpetajate arusaamad distsipliinist ja kujutlused töö korraldamisest klassiga mõjutavad oluliselt nende käitumist klassi ja üksikõpilase suhtes. Kuigi kord on klassis vajalik, ei tohi see saada õppimisest tähtsamaks e kui õppematerjalist arusaamine ja selle omandamine on edukam distsipliini liberaliseerimisel, siis lähtuda ikkagi õppimise vajadusest.
... Vanemad on teadlikud (laps on kodus): (1) vanemate soovil (jäeti laps koju), praktiline või emotsionaalne põhjus; (2) lapse enda soovil (laps keeldub kooli minemast), separatsiooniängistus, sotsiaalne ängistus, teatud foobia (seotud suhetega, persoonidega) või teised põhjused. Koolihirm 10 · koolis on olnud varem meeldiv · antisotsiaalset käitumist pole · distsipliiniprobleeme pole · koolihirm makseerub kõhuvaluks · väldib kooli, sest tahab olla kodus Järk järgult tuuakse füüsiliselt indiviid lähemale koolile, et koolihirmu probleemi lahendada. Füüsilise distantsi vähendamine hirmu objektiga. Popitegemine · koolis on ebameeldiv · ilmneb antisotsiaalne käitumine · probleemid distsipliiniga · aeg ajalt on koolis, muu aja veedab sõpradega Kodust ära jooksmine
põhjendada oma nõudeid. Lisaks neile omadustele on hea õpetaja reeglite rakendamisel järjekindel, õpilastele eeskujuks ja näeb oma põhilise kasvatusülesandena õpilaste eneseregulatsioonivõime arendamist. Ettevalmistav töö distsipliini kujundamiseks (uues) klassis. Vajalik kord tööks klassiga õnnestub luua paremini, kui õpetaja arvestab C. Watkinsi ja A. Mignano formuleeritud põhimõtteid: 1) enamik distsipliiniprobleeme on välditavad, kui tunniks on korralikult ette valmistatud 2) klassis kujunev käitumiskord oleneb õpetaja arusaamisest distsiliinist ja õppimise korraldusest 3) distsipliin ei tohi saada tähtsamaks õppimisest 4) distsipliin varieerub ka ühe ja sama õpetaja tundides aineti ning klassiti 5) distsipliini kujundamisel ja tagamisel klassis saab toetuda pedagoogilistele uurimustele ja üldistustele. Samuti tuleb valmistumisel tööks klassiga jõuda selgusele, millise üldise hoiaku ja
1. Vanemate soovil - Praktiline põhjus - Emotsionaalne põhjus 2. Lapse enda soovil - Sotsiaalne ängistus - Teatud hirm - Depressioon - Separatsiooniängistus Koolist keelduv käitumine Popitegemine Koolis on olnud varem meeldiv Koolis on ebameeldiv Antisotsiaalset käitumist pole Antisotsiaalne käitumine Distsipliiniprobleeme pole Probleemid distsipliini, agressiivsusega. Võib olla andekas laps Ahistust ei ilmne Koolihirm maskeerub kõhuvaluks, iivelduseks füüs jms Kodus kaitstud ja hellitaud Statistika: 12 Koolist põhjuseta puudumine 5-9kl 40% tavakool 5-9kl 89% kasvatuse eritingimusi vajavad õpilased Põhjuseta puudumisel ja koolist üldse puudumisel on erinevad põhjused
iseseisvateks ja iseennast usaldavateks õppuriteks. Ettevalmistav töö distsipliini kujundamiseks uues klassis. Õpetaja kui klassi juht ja suunaja. Üldpõhimõtted klassikeskkonna ettevalmistamiseks õppetöös. Klassi käitumiskorra juurutamine ja distsipliini alalhoidmine klassis. Üldpõhimõtteid distsipliini kindlustamiseks õppe- ja kasvatustöös on püütud leida erineval viisil ja otstarbel. Enamik distsipliiniprobleeme on välditavad, kui õpetajad rakendavad sobivaid ennetavaid meetmeid, valmistudes tööks klassiga. Õpetajate arusaamad distsipliinist ja kujutlused töö korraldamisest klassiga mõjutavad oluliselt nende käitumist klassi ja üksikõpilase suhtes. Kuigi kord on klassis vajalik, ei tohi see saada õppimisest tähtsamaks e kui õppematerjalist arusaamine ja selle omandamine on edukam distsipliini liberaliseerimisel, siis lähtuda ikkagi õppimise vajadusest
annaabi.ee 
