väävelvesinik? Kuidas nad seal muunduvad? 24. Mis on fotokeemiline sudu? Millised komponendid on vajalikud sudu tekkeks? 25. Illustreerige sudu tekke mehhanisme keemiliste võrranditega. Milles seisneb sudu kahjulik mõju? 26. Happevihmade teke ning mõju keskkonnale. 27. Kasvuhoonegaasid ning globaalne soojenemine. 28. Osoonikihi teke. Selle lagunemine antropogeensete mõjude toimel. hape on prootoni doonor; alus on prootoni aktseptor. Happe ja aluse dissotsiatsioonikonstandid Erinevate hapete sama kontsentratsiooniga lahused võivad olla erineva pH-ga. Sellest võib järeldada, et H3O+ -ioonide kontsentratsioon on erinev ja mõned happed (nõrgad happed) deprotoneeruvad osaliselt. Nõrga happe lahuses on konjugeeritud hape ja alus tasakaalus. Äädikhape vesilahuse tasakaalu reaktsioon (6) on: CH3COOH(aq) + H2O(aq) H3O+ (aq) + CH3COO- (aq) (6) ja tasakaalukonstant on: = 3 + 3 - 3 2 Kuna vaatleme lahjasid lahuseid ja vesi lahustina
· Autoprotolüüs · H2O + H2O H3O+ + OH- · NH3 + NH3 NH4+ + NH2- Hapete ja aluste tugevus · Tugevus sõltub dissotsieerunud molekulide hulgast, see aga sõltub solvendist Keemiline tasakaal · Le Chatelier printsiip- kui mingi välismõju (temp., rõhk, konts.) rikub keemilist tasakaalu, siis kulgevad süsteemis selle mõju tagajärgi vähendavad reaktsioonid, mis viivad süsteemi uude tasakaaluolekusse. · Tasakaalukonstant Vee ioonkorrutis Happe ja aluse dissotsiatsioonikonstandid Dissotsiatsioonikonstandid konjugeeritud happe-alus paarile Vesinikioonide kontsentratsioon nõrkade hapete lahustes Vesinikioonide kontsentratsioon nõrkade aluste lahustes Iseseisev töö ja kordamine · Aktiivsus- (a, mol/dm3).ioonide näiv, efektiivne kontsentratsioon, mis iseloomustab lahuse tegelikke omadusi ja on väiksem (või võrdne) arvutuslikust · ai = iCMi kus i iooni aktiivsustegur;CMi vastava iooni molaarne kontsentratsioon mol/dm3
Selleks pipeteerisin 20 ml ettevalmistatud Cola-jooki 100 ml-see keeduklaasi eelnevalt 3 korda selle sama joogiga loputatud pipetiga. Määrasin pH ja hakkasin tiitrima NaOH lahusega 0,5 ml kaupa, määrates iga kord saavutatud pH. Saadud andmetest arvutatasin emj., korrutades pH 100-ga, E ja E/V. Tiitrisin kuni teise ekvivalentpunktini. Ka3 on väike, seega ei ole tarvis kolmandat H3PO4 prootoni tiitrida. E ja E/V järgi tegin graafiku, millest sain teada fosforhappe dissotsiatsioonikonstandid. Tulemused: Tiitrimise andmed: E(mV) Jrk nr VNAOH pH pH*10 E V E/V 0 1 0 2.27 227 5 0.5 10 2 0.5 2.32 232 4 0.5 8 3 1 2.36 236 5 0.5 10 4 1.5 2.41 241 7 0.5 14 5 2 2.48 248 3 0.5 6
E/V 1.0 3.0 5.0 7.0 9.0 11.0 13.0 15.0 17.0 0.0 2.0 4.0 6.0 8.0 10.0 12.0 14.0 16.0 18.0 NaOH V, ml Graafikute põhjal võib järeldada, et esimene ekvivalentpunkt on 5,5 ml ning teine ekvivalentpunkt 12,5 ml NaOH lisamisel, sest seal on kõige suuremad tõusud. Vastavalt Skoog 2017 Appendix3 fosforhappe dissotsiatsioonikonstandid on 25oC juures järgmised: K1 =7,11·10-3 K2 = 6,32 ·10-8 K3 = 4,5·10-13 Valemid: 1) Ioonmeeter: pHalg ¿ 3,0 H +¿=10-3,0=0,001(vesinikioonide kontsentratsioon ) +¿ pH H , seega C ¿ ¿-log C ¿ H +¿ C¿ ¿ ¿2 , kus Ka1 =7,11·10-3 ¿ ¿ Chape =¿ ( 0,001 )2 C ( H 3 PO 4 )= -3 =0,14 ·10-3 7,11 ·10
ekvivalentpunktini. Ka3 on väike, seega ei ole tarvis kolmandat prootonit tiitrida H3PO4-s. Tee graafikud E/V ja E/ V ja leia H 3PO4 kontsentratsioon Cola-joogis. Arvuta Ka1 ja Ka2 graafiku põhjal ning võrdle tulemusi kirjanduse andmetega. Töövahendid: · Ph-meeter · klaaselektrood · kalomelelektrood · magnetsegaja · bürett Reaktiivid: · 0,01 M NaOH lahus · pH 4,01 puhverlahus · pH 9,18 puhverlahus · Cola-jook Leia H3PO4 dissotsiatsioonikonstandid Cola-joogis. Tabel 1. V E V E (Na (pH (Na (pH V, E, V/ V, E, V/ OH pH *10 OH pH *10 ml mV E ml mV E ), 0), ), 0),
· Mõõta Cola-joogi pH ning tiitrida 0,5 ml kaupa NaOH lahusega. Igakordsel NaOH lisamisel märgita büreti näit V ml-s ja pH. Arvutada E (mV), korrutada pH 100-ga, arvutada V (ml), E ja E/V. Tiitrida tuleb teise ekvivalentpunktini. Töövahendid: · Ph-meeter · klaaselektrood · kalomelelektrood · magnetsegaja · bürett Reaktiivid: · 0,01 M NaOH lahus · pH 4,01 puhverlahus · pH 9,18 puhverlahus · Cola-jook Leia H3PO4 dissotsiatsioonikonstandid Cola-joogis. Katse tulemused: V (NaOH E (pH*100), E/V, büreti näit), pH V, mL E, mV mV mV/mL mL 0,0 2,20 220 0,5 2,25 225 0,5 5 10 1,0 2,30 230 0,5 5 10 1,5 2,35 235 0,5 5 10
K3 = 2,24*10-10*0,0136/0,0097 = 3,14*10-10 Fosforhappe ionisatsiooniprotsent Cola-joogis: HPO 4'2 - 0,00970 Ionisatsiooniprotsent = *100 % = 0,0136 *100 % = 71,32 % PO 4 - Kokkuvõte: Antud proovi pH oli 2,38, seega on tegu väga happelise joogiga. Fosforhappe kontsentratsioon joogis oli 0,0136 n. Dissaotsiatsioonikonstandid olid K1 = 4,68*10-6, K = 9,0*10-9 ja K3 = 3,14*10-10. Kirjandusest leitud forforhappe dissotsiatsioonikonstandid on vastavalt K 1 = 7,5*10-3, K2 = 6,2*10-8 ja K3 = 1,7*10-12. Seega on minu leitud esimesed kaks dissot. konstanti palju väiksemad ja kolmas suurem. Fosforhappe ionisatsiooniprotsent on 71,32%.
Jagada uuritav lahus kahte katseklaasi. Ühte lisada 2-3 tilka indikaatorit fenoolftaleiini, teise 1-2 tilka metüülpunast. Loksutada. Hinnata lahuse pH (millisest väärtusest suurem või väiksem või millises vahemikus) lähtudes indikaatori pöördealast. Tulemused vormistada tabelina. Kirjutada nende soolade hüdrolüüsivõrrandid. Arvutada Na2CO3, Na2SO3 ja CH3COONH4 hüdrolüüsimäärad ja lahuse pH eeldades, et lahused on 0,1M (dissotsiatsioonikonstandid (K) vt. tabelist Lisa 2). Milline neist sooladest on enam hüdrolüüsunud? Sool Fenoolftaleiin(ff) Metüülpunane(mp) pH hinnang Hüdrolüüsub Al2(SO4)3 Värvitu Punane pH 7,0 Jah NaCl Värvitu Oranz pH 7,0 Ei Na2CO3 Lilla Kollakas-oranz pH 7,0 Jah
Keemiline tasakaal, tasakaalukonstant (termodünaamiline kontsentratsiooniline)- Le Chatelier printsiip- kui mingi välismõju (temp, rõhk, konts.) rikub keemilist tasakaalu, siis kulgevad süsteemis selle mõju tagajärgi vähendavad reaktsioonid, mis viivad süsteemi uude tasakaaluolekusse. wW + xX yY + zZ Tasakaalukonstant K= Vee ioonkorrutis valemi tuletamine- 2H2O = H3O+ + OH- K= K[H2O]2= Kw= [H3O+][OH-] -logKw=-log[H3O+]-log[OH-] pKw = pH + pOH Nõrkade hapete ja aluste dissotsiatsioonikonstandid- Mida suuremad on dissotsiatsioonikonstantide Kh ja Ka väärtused, seda tugevama happe või alusega on tegemist Nõrkade hapete ja aluste vesilahuste pH arvutamine Standardlahused neutralisatsiooni tiitrimisel, protolüütilisel tiitrimisel neutr: titrandiks Tugevad happed ja alused: HCl, HClO4, H2SO4 NaOH, KOH Happe-aluseliste indikaatorite toimemehhanism- - happe-aluselised indikaatorid on nõrgad orgaanilised happed või alused, milledega toimuvad sisemised
1.1 Kirjeldage aminohapete happelis-aluselisi omadusi. Sõltuvalt pH-st esinevad eri kujul, millest on tingitud nende rollid kas prootonite doonor või prootonite aktseptor. pH > 7 (nt.alaniin) esineb happena ehk prootoni doonorina (annab H+ ära) pH < 7 esineb alusena ehk protonite aktseptorina (liidab H+) 1.2 Mida näitavad aminohapete dissotsiatsioonikonstandid? Näitavad elektrolüüdi tugevust, teiste sõnadega kas tegemist on nõrga või tugeva happega. Ning samas näitab kui kergesti aminohappe annab ära/liidab ioone. Määratakse tiitrimise abil. 1.3 Mis on aminohappe isolektriline punkt ja kuidas seda eksperimentaalselt määratakse? Aminohape isoelektriline punkt (pI) – punkt, mille juures on aminohappe elektriliselt neutraalne ning
Üliõpilase nimi:_________________________ Õpperühm:____________________________ Kuupäev:____________________________ LABORATOORNE TÖÖ 3 Elektrolüütide lahused, pH mõõtmine, hüdrolüüs Töövahendid Koonilised kolvid (250 mL), mõõtkolvid (100 mL), bürett, pipett (10 mL), keeduklaas (50 mL), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk Reaktiivid 0,05...0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus, ligikaudu 0,01M NH3 ⋅ H2O lahus, 2M soolhappe, etaanhappe ja ammoniaakhüdraadi lahused, küllastatud KCl lahus, SbCl3 lahus, konts. sool- või lämmastikhape Indikaatorid: Universaalindikaatorpaber – pH hinnanguks võtta lahust klaaspulgaga ning kanda seda indikaatorpaberile. Võrrelda tekkivat värvust värviskaalaga pakendil. Fenoolftaleiin (ff) – pöördeala (värvuse ...
Ioonile [AgI3]2- Käsiraamatutes kasutatakse ebapüsivuskonstantide asemel nende negatiivseid logaritme pK = - log K Nii on kompleksile [Ag(NH3)2]+ pK1-2 = 7,24 ja kompleksile [AgI3]2- pK1-3 = 13,68. Ebapüsivuskonstandi pöördväärtust nimetatakse püsivuskonstandiks. Nii on ioonile [Ag(NH3)2]+ üldine püsivuskonstant: Kompleksioonide ebapüsivuskonstandid on nende suhtelise püsivuse mõõdupuu, nii nagu iseloomustavad nõrkade elektrolüütide dissotsiatsioonikonstandid nende suhtelist tugevust. Kahe samatüübilise kompleksiooni nagu [Cu(NH3)4]2+ pK1-4 = 12,03 (K1-4 = 9.3·10-13) ja [HgI4]2- pK1-4 = 29,83 (K1-4 = 1,5·10-30) Ebapüsivuskonstantide väärtuste võrdlemisel on näha, et [HgI4]2- on palju püsivam, sest ebapüsivuskonstant on väiksem. See tähendab, et tasakaaluolekus on lahuses nende ioonide kontsentratsioonid, millised moodustuvad [HgI4]2- dissotsiatsioonil, palju väiksemad kui [Cu(NH3)4]2+ korral.
K c . (13) 1 Viimane võrrand on Ostwaldi lahjendusseaduse matemaatiline avaldis. Väikestel väärtustel 1- 1 ja dissotsiatsioonimäär kasvab. K c . Siit nähtub, et lahuse lahjendamisel elektrolüüdi Mõningate hapete ja aluste dissotsiatsioonikonstandid vesilahustes 25 oC juures Elektrolüüt Dissotsiatsioonikonstant KI KII KIII Divesiniksulfiidhape H2S 610-8 110-14 Etaanhape CH3COOH 1,7510-5 Fosforhape H3PO4 7,5210-3 6,3110-8 1,2610-12 Hüpokloorishape HClO 5,0110-8
autoprotolüüs. · Autoprotolüüsi tasakaal püstitub väga kiiresti, kuid on nihutatud vasakule (KW = 10-14). + - · Autoprotolüüsi tasakaalu tõttu on H3O ja OH ioonide kontsentratsioonid vees alati omavahel seotud. 17. Keemiline tasakaal, tasakaalukonstant (termodünaamiline ja kontsentratsiooniline). 18. Vee ioonkorrutis (valemi tuletamine) 19. Nõrkade hapete ja aluste dissotsiatsioonikonstandid 20. Nõrkade hapete ja aluste vesilahuste pH arvutamine Tseki need slaididelt välja 21. Standardlahused neutralisatsiooni- (protolüütilisel-) tiitrimisel. Tugevad happed ja alused HCl, HClO4, H2SO4 NaOH, KOH Protolüüsimeetodiga saab kvantitatiivselt määrata happeid ja aluseid, samuti ka mitmeid sooli, mis reageerivad hapete või alustega stöhhomeetrilises vahekorras. Nii saab näiteks ammooniumsooli tiitrida alustega, karbonaate hepetega jne.
substraati sisaldav kompleks on juures üks substraati sisaldav kompleks ESI on juures). Näiline K M on inhibiitorist samamoodi mõjutatud kui piirkiirus. pole aga inhibiitorist mõjutatud. MM võrrandi teljestiku algtõus jääb samaks, see faas jääb inhibiitorist mõjutamata. Sega tüüpi inhibitsioon Sisaldab mõlemat tüüpi. Inhibiitor seostub nii vabale ensüümile kui ka kompleksile (erinevate tugevustega). Nende skeemide kohaselt on konstandid tõelised dissotsiatsioonikonstandid tupikreaktsioonid, edasi ei reageeri. Kiiruse sõltuvus substraadi kontsist üldkuju on sama, aga K-sid tuleb juurde. V max on madalam, Vmaxi mõjutab ebakonkurentne osa Kiu. KM on suurem tänu konkurentsele komponendile Kic ja väiksem tänu ebakonkurentsele 30 komponendile Kiu. Vmax/KM on väiksem tänu suuremale Michaelise konstandile konkurentse inhibitsiooni elemendi tõttu
K= c. (13) 1- 17 Viimane võrrand on Ostwaldi lahjendusseaduse matemaatiline avaldis. K Väikestel väärtustel 1- 1 ja . Siit nähtub, et lahuse lahjendamisel c elektrolüüdi dissotsiatsioonimäär kasvab. Mõningate hapete ja aluste dissotsiatsioonikonstandid vesilahustes 25 o C juures Elektrolüüt Dissotsiatsioonikonstant KI K II K III Divesiniksulfiidhape H 2 S 610 -8 110 -14 Etaanhape CH 3 COOH 1,7510 -5 Fosforhape H 3 PO 4 7,5210 -3 6,3110 -8 1,2610 -12 Hüpokloorishape HClO 5,0110 -8
annaabi.ee 
