F45.2 Hüpohondriline häire e. hüpohondria F45.3 Somatoformne vegetatiivne düsfunktsioon F45.30 kardiovaskulaarne düsfunktsioon F45.31 mao-sooletrakti ülaosa düsfunktsioon F45.32 mao-sooletrakti alaosa düsfunktsioon F45.33 respiratoorne düsfunktsioon F45.34 urogenitaalne düsfunktsioon F45.38 muu organi või organsüsteemi düsfunktsioon F45.4 Püsiv somatofromne valu F45.8 Muud täpsustatud somatoformsed häired F45.9 Muud täpsustamata somatoformsed häired F44.0 Dissotsiatiivne amneesia F44.1 Dissotsiatiivne fuuga F44.2 Dissotsiatiivne stuupor F44.3 Dissotsiatiivne transs F44.4 Dissotsiatiivsed motoorsed häired F44.5 Dissotsiatiivsed krambid F44.6 Dissotsiatiivne hüpesteesia ja anesteesia F44.7 Segatüüpi dissotsiatiivsed häired F44.8 Muud dissotsiatiivsed häired Peamised avaldumisvormid Somatisatsioonihäire. Mitmekesised, korduvad, varieeruvad füüsilised vaevused (6 või enam vähemalt 2-s elundsüsteemis) .
Traumaga seotud häired - Ei ole kaua tunnustatud kui päris häireid - Alates 2018 PTSD ametlik haigus - Traumahäireid ei loeta enam ärevushäirete alla DSM5: Trauma ja stressiga seotud häired - Traumajärgne stressihäire PTSD o Eelkooliealiste laste traumajärgne stressihäire alles nüüd defineeritud, laste jaoks mugandused toodud o Traumajärgsete stressihäirete dissotsiatiivne alatüüp - Akuutne/äge stressreaktsioon ADS - Kohanemishäire AD - Reaktiivne kiindumussuhte häire RAD - Liiase sotsiaalse soetuse häire DSED - Persistent coplex bereavement disorder RHK11: Spetsiifiliselt stressiga seotud häired - 2018 - Traumajärgne stressihäire PTSD - Kompleks traumajärgne stressihäire CPTSD o Lapsepõlvetrauma järgne, kogu elu trauma põhjal kujunenud - Kohanemishäire AD - Reaktiivne kiindumussuhte häire AD
Stressoorse elusituatsiooni tulemusena tekkinud emotsionaalse häire seisund *depressiivne, ärev-depressiivne, muude emotsionaalsete häiretega, käitumishäiretega *Aastas 5-10% *Üldarstide ja üldhaiglate patsiendid 15-30% *Täiskasvanute psühhiaatriline teenistus 10-20% *Noorukitel ja lapspatsientidel 20-40% Diferentsiaaldiagnostika *Bipolaarne meeleoluhäire *Skisoafektiivne häire *Orgaaniline meeleoluhäire somaatiline haigus, ravim või muu keemiline aine *Katatoonne skisofreenia, dissotsiatiivne stuupor, orgaaniline stuupor Bipolaarne häire - I tüüp 0,6-0,9 (1,6)% II tüüp 0,5% Kiiresti vahelduvate episoodidega BH ca 15% BH-ga haigetest Maania meeleolu püsiv kõrgenemine, püsiv ärrituvus, sümptomid üle 1 nädala. Vähemalt 3 järgnevaist: Kõrgenenud enesehinnang, suurusmõtted ; vähenenud unevajadus ; suurenenud jutukus ; mõttekäigu kiirenemine ; tähelepanu hajuvus ; aktiivsuse tõus, rahutus ; liigne rahuldustpakkuvate tegevuste harrastamine
hirmu ja psühhomotoorse rahutuse ning hallutsinatsioonidega Hämarolekuseisund - Sügav teadvushäire koos hallukatega - Inimene ei joo palju, tegutseb aga pärast ei mäleta Stuupor - Väliste stiimulite mittetajumine või reaktsioonide puudumine, aga lihastoonus on kõrgenemine nt katattoonne skisofreenia - Ei käsitleta tüüpilise teadvushäire seisundina - Vormid: orgaaniline, katatoonne, depressiivn, Dissotsiatiivne Tähelepanuhäired - Tähelepanu – võime keskenduda kindlale tegevusele - Tähelepanematus – võimetus koondada tähelepanu, osutatakse seda ebaolulistele ja asjakohatutele välistele stiimulitele Vormid: - Selektiivne tähelepanematus – ärevuse ja hirmu signaalide blokeerimine - Hüpervigiilsus – ülemäärane tähelepanu ja fokusseerimine kõikidele välistele ärritajatele - Hüperkineetilised häired ja tähelepanu puudulikkus
*mõtete blokeerumine või äravõtmine KÕNE JA KEELEHÄIRED -afaasia (raskusi sõnade väljaütlemise või arusaamisega) -ehholaalia (teatud sõnade kontrollimatu kordamine) -neoligismid (hakkab rääkima oma sõnadega omas keeles) -mutism (inimesel on rääkismväime olemas, aga ei ole suuteline rääkima) ENESEKONTSEPTSIOON -kehatunnetus (nt söömishäired) - olemasolu (nt depersonalisatsioon) - doppelgänger (näen enda teisikut, end kõrvalt) - isiksuse mitmesus (dissotsiatiivne identiteedihäire) *hüpohondria – liialdatud mure haiguse pärast *nartsissism – liialdatud mure välimuse pärast *keha sallimatus *kehakujutise moondumine MUUTUSED AFEKTIS (meeleolus - on see meil kõrgem, madalam – võib olla reaalsus või ka põhjendamatu) -anhedoonia (meeleolu ei ole piisavalt langenud, et saaks diagnoosida depressiooni, kuid siiski langenud) -mania (meeleolu on langenud nii, et midagi ei lähe korda) *ajastus, kestus ja kohasus *tuimenemine, lamenemine -ärevus
erinev suhtlemisstiil, hirmud ning agressiivne käitumine viitavad kõik sellele. Kas nõustud minuga? Lisaks selgus raamatu teises pooles, et lisaks kõigele läbielatule oli Sheila kogenud seksuaalset väärkohtlemist. Teatavasti ei ole seksuaalsel väärkohtlemisel mingeid kindlaid, ainult kuritarvitamisele iseloomulikke sümptomeid. Sageli seostuvad seksuaalse kuritarvitamisega posttraumaatiline stresshäire, depressioon, enesehävituslik käitumine, ärevushäire, dissotsiatiivne häire ja söömishäired. Sümptomiteks võivad olla sotsiaalne eraldumine, usaldamatus teiste inimest suhtes, halvad suhted eakaaslastega, madal enesehinnang, vääritusetunne, kiindumussuhte häired. Kõiki eelpool mainitud sümptomeid võib seostada ka Sheilaga, mis omakorda põhjendab taaskord, et väikse lapse agressiivse ja normist totaalselt erineva käitumise tagant tuleb otsida põhjuseid keskkonnast, teda ümbritsenud täiskasvanutelt ja nende käitumiselt.
rahutuse ning hallutsinatsioonidega (vt.deliiriumisündroom; alkoholvõõrutusdeliirium) ** Hämarolekuseisund (twilight state) - sügav teadvusehäire koos hallutsinatsioonidega (nt patoloogiline alkoholjoove) ** Stuupor (stupor) - väliste stiimulite mittetajumine ja/või reaktsioonide puudumine neile (nt katatoonne skisofreenia). Stuuporit ei käsitleta tüüpilise teadvusehäire seisundina. - orgaaniline stuupor - katatoonne stuupor (katatoonne skisofreenia) - depressiivne stuupor - dissotsiatiivne stuupor Tähelepanuhäired (disturbances of attention) Tähelepanu (attention) on võime fokuseeruda ühele kindlale tegevusele. 1)Tähelepanematus (distractibility): võimetus koondada tähelepanu; tähelepanu osutatakse ebaolulistele ja asjakohatutele välistele stiimulitele. 2)Selektiivne tähelepanematus (näiteks selliste signaalide blokeerimine, mis põhjustavad ärevust ja hirmu.) 3)Hüpervigiilsus (hypervigilance): ülemäärane tähelepanu ja fokuseerumine kõikidele
järgneb kriitiline uni Tähelepanu orienteeritus ajas, ruumis, kohas Mäluhäired: 1) amneesia mälukaotus, ette või taha poole ulatuv 2) Deja vu tundub, et oleme selles olukorras juba olnud; mälujäljed toovad esile sarnased toimunud olukorrad 3) konfabulatsioon lünkade täitmine; hästi ei mäletata, aga täidetakse lüngad millegi harjumuspärasega 4) perseveratsioon jäetakse teatud sõnadesse kinni, ei suudeta teemat edasi viia 5) dissotsiatiivne fuuga teadvuseprobleemid; ei taju ära kus on, kestab mõne aja Ajatunnetus deorienteeritus: ajas, vanuses, kronoloogia tunnetus; aja kvaliteedi tajumise häired Tajuhäired illusioon, hallutsinatsioon Mõtlemishäired: 1) ülekaalukas mõte ebarealistlik, aga vaidlustatav 2) luul segane, valedel alustel põhinev; pole võimalik vaidlustada 3) Folie a deux väljaarenenud luulu ideed võivad üle kanduda lähedastele 4) kiirenemine mõtteid palju
järgneb kriitiline uni Tähelepanu – orienteeritus ajas, ruumis, kohas Mäluhäired: 1) amneesia – mälukaotus, ette või taha poole ulatuv 2) Deja vu – tundub, et oleme selles olukorras juba olnud; mälujäljed toovad esile sarnased toimunud olukorrad 3) konfabulatsioon – lünkade täitmine; hästi ei mäletata, aga täidetakse lüngad millegi harjumuspärasega 4) perseveratsioon – jäetakse teatud sõnadesse kinni, ei suudeta teemat edasi viia 5) dissotsiatiivne fuuga – teadvuseprobleemid; ei taju ära kus on, kestab mõne aja Ajatunnetus – deorienteeritus: ajas, vanuses, kronoloogia tunnetus; aja kvaliteedi tajumise häired Tajuhäired – illusioon, hallutsinatsioon Mõtlemishäired: 1) ülekaalukas mõte – ebarealistlik, aga vaidlustatav 2) luul – segane, valedel alustel põhinev; pole võimalik vaidlustada 3) Folie a deux – väljaarenenud luulu ideed võivad üle kanduda lähedastele 4) kiirenemine – mõtteid palju
jooksul muutuda. Tavaliselt on väga raske hinnata, millises ulatuses teatud funktsioonide kaotus võiks olla tahtlikult kontrollitav. Kuigi neid häireid klassifitseeriti varem mitmesugust tüüpi hüsteeriana, tundub praegusel ajal kasulikum hoiduda hüsteeria mõistest, niipalju kui see on võimalik, kuna sel on palju tähendusi. Huvitavamaks sellest häirete klassist on kindlasti isiksuse mitmesus (dissotsiatiivne isiksusehäire, isiksuse lõhestumine). Väga harva ette tulev häire ning on vaieldav, millises ulatuses on see kultuurile iseloomulik. Oluline tunnus on kahe või enama selgelt väljendunud isiksuse ilmne olemasolu ühes indiviidis, kusjuures korraga esineb vaid üks neist. Iga isiksus on täielik, omades individuaalset mälu, käitumist ja eelistusi, mis võivad olla märkimisväärses vastuolus algse isiksusega. Kahe isiksuse koosesinemisel domineerib tavaliselt neist üks, kuid
- Võimetus taastada ajukahjustustele eelnenud mälestusi - Ajaliselt piiratud retrograadne amneesia – mälestused enne traumat on mõjutatud erinevalt sõltuvalt sellest kui palju aega neist on möödunud (nt ei mäleta minuteid enne kui autoõnnetus vm oli) Lapsepõlve amneesia – esimeste aastate kogemuse unustamine. Võimalikud põhjused: - Erinevad ajuosad küpsevad erineva kiirusega - Hipokampuse neurogenees häirib püsivamate mälujälgede tekkimist Dissotsiatiivne fuuga – mälukaotus (viimase aja tähtsamate sündmuste osas) - Ei ole tingitud orgaanilisest ajukahjustusest - Lisandub mingi näiliselt sihipärane liikumine kodust või töökohast eemale, kuid säilib enese eest hoolitsemine - Võib olla uue identiteedi omandamine - Matk võib olla seotud varem tuntud ja emotsionaalselt tähtsa paigaga. - Võimalik põhjus mediaalse oimusagara mälusüsteemide allasurumine Amneesia teooria Konsolideerimise teooria
toimunud. Uuringute kohaselt vähenevad sümptomid pooltel, isegi kuni kahel kolmandikul ohvritest pärast kuritarvitamise lõppemist. Umbes 10-24% sümptomid ei kao ja isegi süvenevad. Viieaastase jälgimise järel on veel praegu pooltel ohvritest depressiooni ja u 40%-l madal enesehinnang. Sageli seostuvad seksuaalse kuritarvitamisega posttraumaatiline stressihäire, depressioon, enesehävituslik käitumine, ärevushäire, dissotsiatiivne häire ja söömishäired. Alati diagnoosilised kriteeriumid ei täitu ja esineb vaid mõni häirele iseloomulik sümptom. Tavaliselt kuritarvitamisega seotud sümptomid on esitatud tabelis 12. Tabel 12. Seksuaalse kuritarvitamisega seotud sümptomid. · Sotsiaalne eraldumine. · Usaldamatus teiste inimeste suhtes. · Halvad suhted eakaaslastega. · Madal enesehinnang, vääritustunne. · Lapse ja vanema vahelise kiindumussuhte häired.
sinisel uinutitabletil on kiirem mõju kui oranžil platseebo efektiivsus sõltub ka doosist Kuidas seletatakse? Kaks peamist hüpoteesi: klassikalise tingimise teooria ja oodatava reaktsiooni teooria. 1. Klassikalise tingimine: raviefekt on tingimatu stiimul, ravi meetod – tablett on tingitud stiimul 2. oodatava reaktsiooni teooria: patsient eeldab, et tal hakkab parem, ta raporteerib paranemist. Võibolla isegi tunneb ennast paremini Dissotsiatiivne identiteedihäire - ? 9 Keha rütmid: Tsirkadiaansed Infradiaadsed ultradiaadsed Une-ärkveloleku tsükkel – seotud teiste tsirkadiaadsete rütmidega suprakiasmaatilised tuumad hüpotalamuses seotud optilise närviga seotud hüpofüüsi ja teoste hüpotalamuse osadega
annaabi.ee 
