Mis tagab arengu jätkusuutlikkuse Paljudele Riigikogu liikmetele tuletas see mõte meelde tulevikukomisjoni moodustamise ideed. X Riigikogu tegevuse alguses arutleti elavalt nn tulevikukomisjoni moodustamise üle, eeskujuks samasugune Soome parlamendi komisjon. Paraku realiseerus tulevikukomisjoni idee Euroopa Liidu asjade komisjonina, mis tänu oma erilisele staatusele alaliste komisjonide hulgas on kindlasti samm õiges suunas. Ometi on meil lisaks diskussioonile Eesti positsioonide üle Euroopa Liidu asjus vaja ka pidevat diskussiooni Eesti tuleviku asjus, sealhulgas regulaarseid analüüse eri arengukavade ja strateegiate koostamise vajalikkuse ja nende arengukavade täitmise kohta. X Riigikogu tegevuse üks oluline tulemus oli Eesti Arengufondi seaduse vastuvõtmine. Eelkõige on rõhutatud arengufondi tähtsust riskikapitali fondina kõrge riskiastmega innovatiivsete ja atraktiivsete arendusprojektide rahastamiseks. Peale selle peaks fond
Teaduspõhine majandus Majanduse kolm arenguetappi: 1) ressursipõhine majanduskasv lähtub eelkõige tootmissisendite arvukusest(palju viljakat maad, rikkalikud maavarad, rohke tööjõud) 2) investeeringupõhine edasiviivaks jõuks investeeringud uutesse tehnoloogiatesse 3) teadmistepõhine saab määravaks panustamine inimkapitali ja haridusse Teadmusühiskond ühiskond, kus teadmised ja oskused on tähtsaim ressurss ning eesmärkide saavutamine toetud teadmistele, analüüsile, diskussioonile ja koostöövõimele. Teadmistepõhist majandust iseloomustab toodete ja teenuste suur lisandväärtus, mis saavutatakse pideva uuendustegevuse kaudu. Inimkapital inimese oskused, kogemused ja teadmised, mis võimaldavad teha tööd ja teenida tulu. Lisaks haridusele ja kogemustele on inimkapitali komponendid tervis, ettevõtlikkus ja motiveeritu. Eesmärk on tööjõu efektiivsuse suurendamine ning see toimub peamiselt hariduse- ja tervishoiusüsteemi arendamise kaudu
Kui meie ideed ei suuda oma objekti täpselt kopeerida, mida tähendab siis sobivus selle objektiga? Mõned idealistid näivad ütlevat, et ideed on tõesed alati, kui nad on seda, mida me Jumala arvates peaksime selle objekti kohta mõtlema. Teised hoiavad koopia-vaatest lõpuni kinni ja räägivad, nagu oleks meie ideedes tõde proportsioonis sellega, kuidas need lähenevad Absoluudi igavese mõtlemisviisi koopiateks olekule. Nagu mõistate, kutsuvad need ideed üles pragmatistlikule diskussioonile. Kuid intellektualistide põhjapanev oletus on, et olemuselt tähendab tõde inertset staatilist suhet. Kui teil on olemas tõene idee ükskõik millest, on lugu sellega lõpetatud. Teil on see olemas; te teate; te olete teostanud oma mõtlemissaatuse. Te olete seal, kus mentaalselt peaksite olema; te olete kuuletunud oma kategoorilisele imperatiivile; ning teie ratsionaalse saatuse kõrg- [1703]hetkele ei tarvitse järgneda muud midagi. Epistemoloogiliselt olete stabiilses tasakaalus.
Teater ja ühiskond Teatri suhestumine ühiskonnaga on põnev teema, mis pakub kõneainet ning on avatud paljudele lähenemistele ja arvamustele. Ka mina teatrikülastajana ei leia enese jaoks diskussioonile missugune suhe valitseb nende kahe kultuurinähtuse vahel lõplikku ja ühest vastust, seda metatõde. Essees püüan avada ja analüüsida nimetatud relatsiooni semiootika kaudu, uurida, mil moel nad üksteist mõjutavad ning lisada juurde enda subjektiivsed mõtted. Antud essee jääb tänase Eesti konteksti. Arvan, et on olukordi (mida ma olen ka ise kogenud näiteks kellegagi mõnest lavastusest rääkides), mil mõnd lavastust tõlgendades, enese jaoks lahti mõtestades,
Mingi teooria sisu on kahekordselt määratletav: Loogiline sisu on kõigi lausete hulk, mis on antud teooriast tuletatavad; Selle informatiivne sisu on nende lausete hulk, mis ei ole selle teooriaga ühendatavad. Seega on iga teooria sedavõrd rikkam, mida enam ta pakub võimalusi kriitikaks ja falsifitseerimiseks. Tunnetus saavutatakse Popperi jaoks skeemis P1 ET VK P2 Probleemi (P1) püütakse seletada esialgse teooriaga (ET). See allutatakse omakorda diskussioonile või vigade kõrvaldamisele (VK), millest tuleneb järgnev probleem (P2). 15. Eksistentsialism M. Heidegger Eksistentsialism on olnud paljudele meie ajastu filosoofiaks. Suundumus üksikinimesele ja tolle konkreetsele situatsioonile. Ühine on õpetus hirmust (Angst) kui kohalolemise (Dasein) põhialusest, inimese üksindusest ja inimeseksolemise kõrvaldamatust traagikast. Eksistentsialism on üks markantsemaid irratsionalismi vorme. Siin on
11 Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 Konfliktid pole mitte ainult grupisiseste suhete loomulik osa, vaid nad on ühtaegu ka soovitavad, sest nende tõhusa lahendamisega kaasnevad mitmesugused kasud. Ilma konfliktideta võib grupiliikmetel igav hakata, sest lahkarvamused tekitavad grupiliikmetes huvi ja uudishimu ning panevad aluse aktiivsele diskussioonile. Konfliktid ajendavad grupiliikmeid määratlema teemasid spetsiifilisemalt, otsima hoolikamalt lahendusstrateegiaid ja pingutama enam lahenduste elluviimisel. Konflikt võib ajendada suuremat pühendumist, kokkukuuluvust, suhtlemist ja koostööd ning see võib taaselustada seiskunud gruppe. Oma rahulolematuse väljendamise ja lahendamise kaudu saavad grupiliikmed hinnata oma uskumusi, väärtusi ja arusaamu. Seetõttu võivad
inimesed seisavad püsti. * Informeeriva kõne puhul valitakse ruum, kus oleksid lauad, et saaks teha märkmeid. Kui eesmärk on ka kuulajaid aktiveerida, tekitada diskussiooni, tuleb traditsioonilisest ruumikujundusest loobuda ja eelistada kergesti teisaldatavat mööblit. * Veenmiskõne puhul mõeldakse, kuidas näitvahendite või reklaamplakatite abil kuulajaid mõjustada. Inimesed istuvad ridades, sest nii keskenduvad nad kõnelejale, mitte omavahelisele suhtlusele ja diskussioonile. 5.8. Ruumi korraldamine Mööbli paigutus Plussid Miinuscd Toolide ja/või Ruumi mahub rohkem Osalejatel pole üksteisega laudade read inimesi. silmsidet. Rühmatoo keeruline, Kõik näevad lektorit ja ei soodusta diskussiooni. esitletavaid materjale. Kõneleja ei saa osalejate vahel ringi liikuda
Kaks teemat, millega Dilthey järgnevale ajale kõige suuremat mõju avaldas.Esiteks inimese ajaloolisuse tematiseerimine.See on kõige nähtavam Heideggeri „Olemises ja ajas“(1927).Sellest Heideggeri teosest kuni Gadameri „Tõe ja meetodini“(1960) jäi ajaloolisus saksa filosoofia põhiteemaks. Teiseks pani Dilthey oma teesiga vaimuteaduste tunnetusteoreetilisest autonoomsusest aluse kuni tänapäevani vältavale diskussioonile humanitaar- ja sotsiaalteaduste eripära üle. HEIDEGGER Inimese olemine on DASEIN — ennast reflekteeriv olemine, olev, kes suhtub oma olemisse. Olemine (EKSISTENTS) seega paratamatult hermeneutiline — elades mõistame paratamatult nii või teisiti olla. Olemist on võimalik käsitleda: A. Vorhandenheit – ebapäristine, mõnest filosoofilisest või ideoloogilisest ideaalettekujutusest lähtuv või teadvustamata suhe olemisse.B
need on oodatud. Õpetaja eelistused õpilaste küsitlemisel kalduvad sõltuma tunni etapist. Klassidiskussioon. Diskussioon on arvamuste vahetamine õpilaste ja õpetaja vahel. Meetod sobib hästi õpitu kinnistamiseks ja üldistamiseks. Diskussiooni puhul on initsiatiiv küsimuste esitamisel ja vastamisel üle läinud õpetajalt õpilastele. Diskussiooni käivitamiseks sõnastab õpetaja teema, seab arutluse piirid ja loob tingimused ühisarutluseks. Pedagoogilised nõuded diskussioonile. Diskussiooni võib alustada küsimuste esitamisest ja vastamisest laiendades seda järk järgult klassile. Alguses esitab õpetaja küsimusi ja õpilased vastavad. Järgnevalt saavutatakse olukord, kus ka õpilased küsivad küsimusi juba õpetajalt. Seejärel püüab õpetaja õpilased niikaugele viia, et õpilased esitavad küsimusi juba üksteisele. Nüüd on õpetajal õige aeg tagasi tõmbuda, lastes küsimuste esitamise ja nendele vastamise järk-järgult üle kasvada võrdväärseks
Käsitleb ka teaduse ja metafüüsika suhet. Jõuab järelduseni, et loodusteaduslikke väiteid on võimalik empiiriliselt falsifitseerida e ümber lükata, ent metafüüsilisi mitte. Sellest tulenevalt ütleb Popper, et mida rohkem on võimalusi teooria kriitikaks ja falsifitseerimiseks, seda rikkam ta on. Ta loob ka skeemi, kuidas saavutatakse tunnetus. P1(probleem)-ET(esialgne teooria)-VK(vigade kõrvaldamine)- P2. Probleemi proovitakse seletada esialgse teooriaga, mis aga allutatakse diskussioonile e vigade kõrvaldamisele, misjärel tuleb esile uus probleem. Kõik teooriad on seega ainult oletuslikud, ent selle protsessi käigus võivad sündida täiesti uued teooriad. Me mõistamegi oma kogemusi lähtuvalt teooriatest, seletustest. Popper on veendunud, et lõplikku teooriat ei saabu kunagi, ent leiab, et kõik liigub suurema tõelisuse suunas. Popper eristab kolme maailma: füüsikaline reaalsus (objektid,
Meremaal. * Popper uskus, et need teadused, mida on võimalik ümber lükata ja mida on võimalik kritiseerida on head teadused, kuid need asjad, mille puhul öeldakse, et see on absoluutne, on halvad. -) Seega on iga teooria sedavõrd rikkam, mida enam ta pakub võimalusi kriitikaks ja falsifitseerimiseks. * Tunnetus saavutatakse Popperi jaoks skeemis P1 ET VK P2. -) Probleemi (P1) püütakse seletada esialgse teooriaga (ET). See allutatakse omakorda diskussioonile või vigade kõrvaldamisele (VK), millest tuleneb järgnev probleem (P2). -) Igasugune teadus on seega oletuslik, kõik teooriad on hüpoteesid. Igasugusele tunnetusele eelneb oletus, igasugune kogemus on "teooriasse kastetud". -) Kunagi ei saavutata tõelist teooriat. Küll aga omandavad üha uued teooriad "tõele üha sarnasemaid jooni". * Popper uskus, et poliitilised lahendused sarnanevad teaduslikele lahendustele need ei
postitused on juba liiga pikad – enamik inimesi ei viitsi neid lugeda. Postitades tasub arvestada sellega, et internet on avalik ruum – sinna kirjutatut võib kasutada meedia ning lugeda väga erinevad võõrad ja tuttavad inimesed. Postituste toon ja sisu võiks olla selline, nagu kirjutaksid sõbrale – väga ametlik toon jäägu pigem pressiteadetesse. Kommentaaridele tuleks vastata ja olla avatud diskussioonile – kui seda mitte teha, ei toimu kahesuunalist kommunikatsiooni, mis on üks blogi eesmärkidest. Blogimine suurendab nähtavust otsingumootorites – kui keegi trükib sinna teie nime, organisatsiooni nime või mõne sõna, mida on blogis palju mainitud, satub teie blogi esimeste hulka, mida näiteks Google näitab. Blogimine on suurepärane viis selgitada oma seisukohti, täpsustada meedias ilmunud infot, tuua end lugejatele lähemale, suhelda nendega kahepoolselt
suurendamine õpitulemusi. Tempo ja ooteaeg peavad vastama küsimuste iseloomule ning eesmärgile. Konvergentsetele küsimustele lühem aeg, divergentsetele pikem aeg. Et küsimuste esitamine aitaks õppimisele kaasa ja motiveeriks, peaks õpil saama tagasisidet oma vastusele. Õpetaja nähvav suhtumine valesse vastusesse võtab isu veelkord üritada. Õpetaja toetav suhtumine innustab. Kooperatiivsete õppemeetodite põhiolemus ja jaotus. Klassidiskussioon. Ped nõuded diskussioonile. Võtted klassidiskussiooni käivitamiseks. Kooperatiivsetest õppemeetoditest saab rääkida vaid siis, kui koostööd teevad õpetaja ja õpilased või ka õpilased omavahel. Õpetaja ja õpilase koostööd eeldavad õpilaste küsitlemine ning vestlus. Õpilaste omavahelise koostöö valmidust kajastavad ajurünnak, klassidiskussioon ja mitmesugused rühmatöömeetodid. Töö edukus klassis oleneb seal valitsevatest rühmanormidest.
väljendajad. Pole juhus, et esimesed eesti poliitilised parteid moodustati just ajalehtede toimetuste juurde. Jannsen täitis ajalehti tehes õpetaja rolli, ta oli ajakirjanik-koolmeister nagu ta kaasaegsedki. Kui Carl Robert Jakobsonil avanes võimalus hakata välja andma oma ajalehte, kujunes temast rahvajuht, kes otsis talurahva olukorrale lahendusi mitte ainult hariduse kaudu, vaid ka ühiskondlike suhete (balti erikorra) kritiseerimise läbi. Jakobson õhutas rahvast avalikule diskussioonile. Ka tema järeltulijad mõistsid ajakirjanduse võimalusi rahva elu mõjutada, kuid nad ei suutnud jõuda kokkuleppele, mida see eesti rahva jaoks tähendaks. Karl Hellat Haapsalu ülemtalurahvakohtu esimees püüdis toimetajaid lepitada. Selleks kutsuti 1896-97 kokku toimetajate nõupidamised. Seal ei esindanud toimetajad mitte iseennast, vaid väljaannet. Tunnetati endid oma kutseala esindajatena. Esimene koosolek kujunes jututoaks, kus otsustati üksteisesse asjalikult suhtuda
annaabi.ee 
