rea, mis peavad diskursust saatma ja viimaks fikseerib sellegi, kuidas märkide tähendus mõju avaldab kommunikatsioonis osalejatele. Huvitav oleks mõelda siin kohal kommunikatsiooniaktis kõrvalseisja rollile (näiteks mingit akti dokumenteeriv isik), et kuivõrd tema, kui isik kommunikatsioonis osaleb; see diskursus kindlasti, mis teda algselt üldse kõrvalseisja rolli pani ja teised kommunikatsioonis osalejad juhtrolli. 10. Diskursuse rakendamise tingimused: diskursiivsed kogukonnad. Püüdke leida näiteid, kuidas analüüsimaterjalides võiks diskursiivsete kogukondade mõiste olla uurimisvahendina rakendatav. Diskursiivne kogukond on miski, mis justkui omab infot vaid privilegeerituile, kasutades seega nii enda, omatava info kui ka selle diskursuse reklaamimiseks, ihaldamiseks oma suletud staatust ära. Nii võib üheks väga võimsaks diskursiivseks kogukonnas pidada kuulumist erinevatesse internetiportaalidesse (nagu facebook.com või twitter
(hoiakud, teadmised) formeerimisel, kus jälgitakse kaudselt grupiga seotud sotsiaalseid tegevusi, s.h. ka oma liikmete teksti ning kõnet (van Dijk 1998) Ideoloogilisus kõnes ja kirjas n Ideoloogilisus tekstis väljendub selle kaudu, kuidas erinevad grupid kasutavad keelt kui üldmõistetavat ning kuidas teatud väiteid esitatakse kui üldkehtivaid. n Diskursiivsed praktikad on ideoloogilised niikaua, kui nad sisaldavad tähistusi, mis toetavad võimusuhete säilimist või restruktureerimist. n Ideoloogia võib väljenduda: n eksplitsiitselt, nt. teatud kindlate teemade valiku, majanduslike ja poliitiliste strateegiate otsese väljendumise kaudu, n implitsiitselt teatud võtmesõnade kasutamise kaudu. Ideoloogia ülesanded ® Seletamine Pakub neid samu seletusi, mida poliitikas kasutatakse
ning tegutseda sellele vastavalt. Sotsioloogiline perspektiiv tähendab püüet integreerida indiviid sotsiaalsetesse praktikatesse, lähtudes seisukohast, et inimesed toimivad tegevussüsteemi raames intellektuaalsete ja füüsiliste tööriistade abil. Niisiis on sotsiokultuuriline kontekst kaasatud olulise komponendina inimese toimingutesse, varustamaks neid strukteeritavate ressurssidega, kuidas käituda ja ülesandest aru saada. Õppimine/areng tähendab, et inimene omandab diskursiivsed tööriistad ning ladustab need vaimsete struktuuridena osalemine teadmistes ja oskustes ning oskus rakendada need tulemuslikult uute sotsiaalsete praktikate ja tegevussüsteemide raames. Pedagoogiliste ideoloogide seisukoht, et õpetamise ja õppimise lähtepunktiks peab olema lapse perspektiiv, on küll meeldiv mõte, ent oluline on ka mõista, et isiklikud kogemused vastandatakse teadmistele ja nende omandamise viisile, mis ei pea olema tingimata seotud indiviidi argipäevaga. 7
mõtisklustes väga töökalt tegelnud magnetitega, mõtles kohe välja filosoofia, mis on kooskõlas asjaga, mis temal ülekaalus oli. LV Väga suur ning otsekui radikaalne erinevus inimvaimude vahel filosoofia ja teaduste suhtes on see; et ühed inimvaimud on tugevamad ja võimekamad märkama asjade erinevusi, teised märkama asjade sarnasusi. Püsivad ja teravad vaimud suudavad ju fikseerida mõtisklusi ja püsida ja jääda erinevuste kogu peenusesse, ülevad ja diskursiivsed inimvaimud aga tunnevad ära ning ka panevad kokku asjade kõige peenemaid ja üldisemaid sarnasusi; kumbki inimvaim libastub kergesti ülemäärasusse, haarates kas asjade astmeid või varje. LVI Leiduvad ühed inimvaimud, kes on andunud antiigi imetlemisele, teised uudsuse armastamisele ja kallistamisele; aga vähesed on sellise temperamendiga, et suudavad hoida mõõtu, puruks rebimata seda, mis antiiksed on õigesti postuleerinud, ega põlgamata seda, mis uued on õigesti sisse toonud
7. SLAIDSHOW Kirjandusajalugu variatiivsus / ajalooline muutumine palju teoseid / üks teos seaduspära ja eesmärk? seesmised või välimised reeglid? pidev või katkeline? kaanon / dekanoniseerimine Kirjanduslugu ja - bioloogia - ühiskond - kultuur etc Juri Tõnjanov 1. Uue konstruktiivse printsiibi tekkimine. 2. Printsiibi rakendumine. 3. Printsiibi levimine. 4. Printsiibi automatiseerumine. Michel Foucault - Diskursiivsed formatsioonid (hilisemates töödes dispositiivid) versus empiirilised sidususprintsiibid (nt periood, kultuur, kirjandus, autor) - Järgmisi formatsioonireegleid ei ole võimalik loogiliselt tuletada eelmistest ning muutustes pole mingit üldkehtivat loogikat. Kirjanduslikke traditsioone · Ida- ja Lõuna-Aasia (Hiina, Jaapan, India) · Lähis-Ida (islam) · Euroopa (kristlus) · Põhja-Ameerika · Ladina-Ameerika · Austraalia · Aafrika · Venemaa etc
haldussüsteemi kujundamisele. Oma organisatsioonilise tõhususe poolest oli kirik kaugelt üle ilmalikust võimust. 20. Õigussiirded (legal transfer) õiguse ajaloolises arengus, s.h retseptsiooni mõiste ja liigid. Mehaanilised metafoorid (näeb õigust kui tehnilist vahendit) - laen, eksport, ringlus Orgaanilised metafoorid (näeb õigust kui midagi elusat) - õitseng, nakkus, siirdamine, juurdub, õitseb, on viljakas Diskursiivsed metafoorid – õigus kui kommunikatsioon, narratiiv, müüt Õigussiirete edukus sõltub sellest, kas ühiskond on valmis uuendusteks, kas tuntakse nende järele vajadust, millised on varasemad ajaloolised kogemused, ja seaduse rakendajatest. Õiguse uuendamise kaudu sotsiaalsete muudatuste saavutamine ei sõltu loomulikult ainult juristide valmisolekust uut seadust õigesti rakendada, vaid ka
määratlemine nende endi kaudu, väiteid ja nimetusi põhjendamata. Vaja oleks näidata kirjeldatava diskursuse ühisosa varasemate analoogsete diskursustega ja/või diskursuse detailidest johtuvat sisemist koherentsust. Erica Burman (2004) lisab veel kolm algajate diskursuseuurijate töödes esinevat tüüpilist probleemi, milleks on lühidalt kokkuvõetuna vasturääkimatu, monovokaalne tõlgendus tuleks välja tuua erinevad diskursiivsed representatsioonid, nende interaktsioon ja võitlus; dekontekstualiseeritus tekst ja analüüs olgu asetatud sotsiaalselt, ajalooliselt, kultuuriliselt ja poliitiliselt; oluline on uuritava objekti valiku põhjendus ja uurija seisukoha väljatoomine; probleemi (sisuka, sotsiaalselt olulise uurimisküsimuse), seega uurija kriitilise selektiivsuse puudumine. Diskursusanalüüsi näidistööriist: N. Faircloughi analüüsiskeem
ostavad. Kui Gramsci hegemoonia teooria lõi, siis ta ei pidanud seda negatiivseks. Töölisklass pigi saama hegemoonia: arvestama teiste ühiskonnagruppide huviga, sest muidu tal ei õnnestu seda võimu enda käes kaua hoida. Hegemoonia mõiste, mida me võime vastandada Althusser ideoloogia nägemusele. Michel Foucault (19261984) Võim tema loomingu üks kesksemaid teemasid. Teooria on väljakasvanud tema tööst · eristavate ja kontrollivate diskursused · diskursiivsed korrad Diskursus mistahes ühiskondlikult aktsepteeritud viis rääkida teatavatest asjadest teatavat moodi. Näiteks ülikooli diskursus erineb kollase ajakirjanduse diskurusest, sõjaväe diskursusest. Diskuruses, mida võim toetab ja mis on leidnud laialdase heakskiidu võivad ka oma sisemuselt olla eristavad ja kontrollivad. Foucault alustas oma tööd hullumeelsust kirjeldava diskursuse analüüsiga. Jätkas haigla institutsiooni ja vangla ist. Ajalooga
ei ole lihtsalt kirjeldavad, vaid need fromeerivad objekti. Kolm toimetasandit: Võimaldav Piirav Konstitueeriv Nt. Keel võimaldab meil rääkida, ta lubab meil rääkida. Keel piirab seda, mida me öelda saame, ta seab ka piirid. Keel paneb meid kui teatavat objekti kokku, konstrueerib meid rääkijatena. Kas midagi asub väljaspool diskursusi? Kas mingisugune ´mina´ asub diskursustest väljaspool? Foucaulti arvates ongi ´mina´ diskursuste tulemus. Diskursiivsed formatsioonid . Faucault toob küsimuse võimust. Kõikides diskursustes on olemas võimusuhted. Teadmine (valgustusajastul oli teadmisel vabastav mõju) Foucaulti ideede taga on suuresti Nietzche. Ta ei usalda objektiivset teadmist. Temas tekitab umbusku, et on olemas objektiivne teadmiste kogu, mis ootab avastamist, ta ei usalda neutraalsust teaduses. Ta ei ole nõus, et teadmine on midagi, mis on kasulik kogu inimkonnale. "Võim produtseerib teadmist
seaduste raames kaitstud. Kirik määratleb end kui usuühendus 20. Õigussiirded (legal transfer) õiguse ajaloolises arengus, s.h retseptsiooni mõiste ja liigid Õiguse ülekanne ehk siire Mehaanilised metafoorid (näeb õigust kui tehnilist vahendit) - laen, eksport, ringlus Orgaanilised metafoorid (näeb õigust kui midagi elusat) - õitseng, nakkus, siirdamine, juurdub, õitseb, on viljakas Diskursiivsed metafoorid – õigus kui kommunikatsioon, narratiiv, müüt Õigussiirde edukus Õigussiirete edukus sõltub sellest, kas ühiskond on valmis uuendusteks, kas tuntakse nende järele vajadust, millised on varasemad ajaloolised kogemused, ja seaduse rakendajatest. Õiguse uuendamise kaudu sotsiaalsete muudatuste saavutamine ei sõltu loomulikult ainult juristide valmisolekust uut seadust õigesti rakendada, vaid ka
kriitiline dekonstruktsioon -- eesmärgiks on teose loomisprotsessi uurimine. Esindaja C.Belsey. Foucault' dekonstruktivism -- eesmärgiks on välja tuua erinevad interdiskursiivsed sõltuvused käsitletava diskursuse sees. vasakpoolne dekonstruktivism -- projekt, mille eesmärgiks hävitada Kirjanduse kategooria ja selle teostamise vahendiks oleks välja tuua diskursiivsed (üldkultuuriline diskursus) ja institutsioonalsed (sotsiaalsed diskursused) praktikad. Esindajad : F.Jameson ja M.Ryan. ameerika dekonstruktivism -- kirjanduskriitiline praktika, mis lähtub poststrukturalismist, eriti Kristevast ja Derridast. Kirjanduskriitika subjektiivsus. Tekstid ei ole lõplikud ja neis puudub referentsiaalne osutus. Esindaja P. de Man - tähtsustab
Kaadril puudub keeles kinnistunud tähendus. Kinotekstis puudub algne tähendus: eri kaadrites domineerivad eri koodid. Langue et cinéma 1971. 1) spetsiifilised kinematograafilised koodid: valgustus, kaamera liikumine, montaaz; 2) mittespetsiifilised koodid: kultuurilised, filmikunstile ja teistele kunstidele ühised koodid; 3) allkoodid: autori, kunstivoolu, koolkonna või ajastu koodid. Psychoanalysis and Cinema. Filmikujundid. Referentsiaalsed sidemed: keele sidemed välise maailmaga, diskursiivsed sidemed: keelesised sidemed. Filmis on metafoorid ja metonüümid omavahel alati seotud. Süntagmaatilised sidemed on keele horisontaalsed (koos eksisteerivad) sidemed (sõnade või keeleelementide vahelised sidemed). Paradigmaatilised suhted on vertikaalsed: käänded, grammatika. 39 · Referentsiaalne võrreldavus ja diskursiivne külgnevus (süntagmaatiliselt
annaabi.ee 
