5. Kirjelda vanakreeka eeposeid. Homerose eeposed- Antiikkirjanduse esimesteks meie ajani säilinud mälestisteks on eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Nende loojaks peetakse pimedat laulikut Homerost. Mõlema eepose süzeed on võetud Trooja sõdakäsitlevatest heroilistest muistenditest ning seetõttu oli eeposte sündmustik kaasaegsetele laialt teada. Heroilise eepose kõrvale kerkis ka didaktiline ehk õpetlik eepos. Didaktilist eepost esindab vanim Mandri- Kreekas nimepidi tuntud luuletaja Hesiodos. Hesiodoselt on säilinud 2 poeemi: küpses eas loodud "Tööd ja päevad" (828 värssi) ja varasem "Theogonia" ("Jumalate põlvnemine", 1022 värssi). 6. Kuidas tekkis teatrikunst? Kirjelda antiikteatrit. Mis on tragöödia? Teatrikunsti alusepanijaks peetakse poeet Thespist, kes astus jumalat või kangelast kehastades kooriga dialoogi. Teatrile alusepanijaks peetakse
arenevad õpilaste väärtushoiakud, suundused ning kuidas mõjustab seda 7 protsessi eksisteeriv õpetamis- ja õpitegelikkus." (R. Liimets-Sorokin 1998:15) Liimets esitas neli õpivormi frontaalne, individuaalne, rühma- ning kollektiivne töö vastastikku seostatud süsteemi. (H. Liimets 1970) Liimets jäi mainitud rakendusvahenditesüsteemile truuks, otsides uut didaktilist teooriat. (R. Liimets-Sorokin 1998) R. Liimets-Sorokin refereerib Heino Liimetsa (Zum Problem der Organisation des Unterrichts in der sowjetischen allgemeinbildenden Schule.- Rmt-s: Organisation des Unterrichts und sozialistische Lebensweise der Schüler. Berlin, 1981:107- 137) järgnevalt: Berliini Ülikooli teadlastega avaldatud kollektiivses monograafias "Organisation des Unterrichts und der Schüler" 1981.aastal põhjendas Ta seda seoses õppeprotsessi kasvatusfunktsioonidega.
jututd"(1866), ,,Angervaksad"(1861), tema lauluparemik ,,Viru lauliku laulud". Rahvavalgustuslik tegevus: ,,Viina katk" teos lõpetamaks joomarlust rahva seas, ÕES-tegi ettepaneku jätkata Faehlmanni tööd, ,,Maarahva Kasuline Kalender", Eesti I populaarteaduslik ajakiri ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on", ajakiri ,,Maa ja mere pildid", ajakiri ,,Sipelgas", arstiraamatud ,,Lühikene õpetus tervise hoidmisest","Kodutohter". Tähtsus: kirjutas eepose, palju didaktilist loomingut, valgustas iseseisvumisaja ja rahvaluule avamisega, muinasjutud käsitlesid tolleaegset maaelu, ennemuistsed jutud on kaasa aidanud ka Eesti kunstipärase proosa/sisu- ja vormikäsitluse arengule, tõi luulesse keerukaid värsisüsteeme, stroofistruktuue, I populaarteaduslik ajakiri, rikastas meie sõnavara. 7. Koidula osa eesti kirjanduse kujunemisel (ka teater): oli Eesti Postimehe asutamise juures (toimetaja),
Teise arhailise aja perioodi all mõistetakse aega, millest on pärit vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid. Sellisteks võib lugeda näiteks esimesi säilinud eeposi ,,Iliast" ja ,,Odüsseiat" (8. sajand eKr), mille autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. Mõlema eepose süzeed on võetud Trooja sõda käsitlevatest heroilistest muistenditest ning seetõttu oli eeposte sündmustik kaasaegsetele laialt teada. Heroilise eepose kõrvale kerkis ka didaktiline ehk õpetlik eepos. Didaktilist eepost esindab vanim Mandri-Kreekas nimepidi tuntud luuletaja Hesiodos, kellelt on säilinud kaks poeemi: küpses eas loodud ,,Tööd ja päevad" ning varasem ,,Theogonia" (,,Jumalate põlvnemine"). Kolmas arhailise ajajärgu raamides eristatav periood on antiikaja orjandusliku ühiskonna ja riigi tekkimise ajajärk. Seda aega iseloomustab heroilise eepose vananemine ning antiiklüürika õitsele puhkemine
nutulauludest. Kõige rohkem levis mütoloogilise sisuga eepiline laul,seal jutustatakse jumalatest ja heerostest. See laul oli kirjanduseelsel perioodil enam arenenud liik. Peale laulude olid ka genealoogiad-värsivormis perekonnalood,mida õpiti pähe. Vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid olid eeposed ,,Ilias'' ja ,,Odüsseia''. Loojaks peetakse pimedat laulikut Homerost. Teine: Heroilise eepose kõrvale kerkis didaktiline ehk õpetlik eepos. Didaktilist eepost esindab vanim Mandri-Kreekas tuntud luuletaja Hesiodos. On säilinud 2 poeemi:,,Tööd ja päevad''(828 värssi),varasem ,,Theogonia''(,,Jumalate põlvnemine''1022 värssi). Heroiline eepos muutub vananenud zanriks,õitsele puhkeb antiiklüürika. Lüürika nimetus tulenes keelpillist -lüürast. Lüürikas saab kuulda ka luuletaja häält,eepostes seda ei juhtu. Zanriliselt jaguneb lüürika kolmeks: eleegia,jambograafia ja meelika. Meelika jaguneb
toimus 12. või 13. sajandil eKr. 19. sajandi keskel uskus diletandist Saksa arheoloog Heinrich Schliemann, et on leidnud ajaloolise Trooja linna varemed. Hilisemad väljakaevamised on seadnud selle teooria kahtluse alla, kuna leidude põhjal on põhjust arvata, et linn on ehitanud mitusada aastat pärast Trooja sõda. Vaidlused jätkuvad tänapäevani. 21. Kes oli ja mida kirjutas Hesiodos? Heroilise eepose kõrvale kerkis ka didaktiline ehk õpetlik eepos. Didaktilist eepost esindab vanim Mandri-Kreekas nimepidi tuntud luuletaja Hesiodos. Hesiodoselt on säilinud 2 poeemi: küpses eas loodud "Tööd ja päevad" (828 värssi) ja varasem "Theogonia" ("Jumalate põlvnemine", 1022 värssi). 22. Mida kujutavad endast Homerose hümnid? Homerose hümnide loomisaeg ulatub kaheksandast kuni kuuenda sajandini e.m.a. 33st heksameetrilisest poeemist koosnev, eepilises stiilis, jumalaid ja jumalusi ülistav kogumik, mida antiikajal peeti Homerose tööks. Hiljem,
Eeposi kanti algul üle suuliselt (aoidid, rapsoodid). Säilinud eeposed pole pärit 8. ja 7. saj eKr, mil nende autorid elasid need pandi kirja sajandid hiljem. Tuntumad on Homerose ,,Ilias" (www.ut.ee/klassik/ilias) ning ,,Odüsseia". Eepostes kajastuvad 14.7. saj ajaloolised sündmused. Homeros on nende ,,kokkuleppeline" autor. Homerose eeposed polnud ainsad tema omad kuuluvad nn Trooja eepika hulka. Teine varase perioodi oluline autor on Hesiodos ning tema kaks didaktilist eepost ,,Tööd ja päevad", ,,Jumalate põlvnemine". Eepika kõrval oli lüürika, mis jagunes monoodiliseks ja kooriliseks. Monoodilist esitas üks autor, see oli isiklikum ja struktuurilt lihtsam. Koorilüürika oli pidulikum. Kirjutati pilkavat satiirilist luulet, nt lahinguluuletusi. Selle poolest oli eriti kuulus Tyrtaios. Solon kirjutas poliitilist luulet, Archilochos pilkavat poliitilist. Alkaios kirjutas samuti poliitikast, Sappho lembeluulet
saj. e.m.a linnriikide tekkimine tõid kreeka ühiskondlikku ellu uusi mõisteid ja uusi huve. Tekkis vajadus elava õpetliku sõna järele, mida püüdis rahuldada didaktiline ehk õpetlik eepos. See luuleliik peab veel kinni Homerose eeposte välisest laadist, kasutab heksameetrit ja joonia murret, osalt ka Homerose stiililisi võtteid, nagu kordamisi, epiteete, võrdlusi jm. Kuid uue zanri sisu on juba sootuks erinev heroilise eepose omast. Didaktilist eepost esindab vanim Mandri-Kreekas nimepidi tuntud luuletaja Hesiodos, kelle eluaeg langeb 8. saj lõppu või 7. saj. algusesse; ta oli seega Homerose eeposte kõige noorem kaasaegne. Nagu Hesiodos ise jutustab, oli ta isa karmi puuduse sunnil Väike-Aasiast ümber asunud Boiootiasse, võrdlemisi mahajäänud maakonda, kus elanike peamiseks tegevusalaks oli põllutöö. Siin sündinud, tegutses Hesiodos väikemaaomanikuna ja oli ühtlasi rapsood
enne 1179). Ta kuulus väidetavalt kamalduslaste mungaordusse ning oli teoloogiamagister Bologna St.Felixi kloostris, usaldusväärsemate andmete kohaselt õpetas ta kanoonilist õigust Bologna ülikoolis. On väidetud, et alles pärast Gratianust sai kanooniline õigus õiguseks selle tänapäevases tähenduses. Bologna ülikoolis õpetav Gratianus süstematiseeris eraviisiliselt kanoonilise õiguse kuni 1139.a. kirikukogu otsusteni. Kasutades skolastilis-didaktilist meetodit ületas ta paljud vastuolud ning koostas kanoonilise õiguse normide kogu "Ühtlustamata reeglite ühtlustamine" (Concordia discordantium canonum). Hilisemas traditsioonis on töö tuntud Decretum Gratiani nime all. Töö sisaldas valikut · Oikumeeniliste ja partikulaarsete kirikukogude otsustest · Paavsti dekreetidest · Kirikuisade töödest · Hispaania, Itaalia, Franki kanoonilistest kogumikest · kapitulaaridest jms.
teadmised ja oskused omandatakse lõplikult ja kindlalt. Õppetunni organiseerimisel tuleb kõike seda silmas pidada. Uue teema käsitlemisel jätkub pidevalt varem läbivõetu kordamine ja süvendamine. Niisiis põhinõuded matemaatikatunnile on järgmised: 1. Igal tunnil peavad olema täpselt ja konkreetselt sõnastatud teema ja eesmärgid. Kuna matemaatikatund sisaldab nii aritmeetilist kui ka geomeetrilist materjali, siis tunnil võib olla mitte üks vaid mitu didaktilist eesmarki. Õpetamise eesmarkide erinevus on tingitud sellest, et praktiliselt igas tunnis käsitletakse uut materjali, korratakse vana ja valmistatakse õpilasi ette uue tajumiseks. Kuid igal 17 matemaatikatunnil peab olema üks põhiline didaktiline eesmärk. Lisaks õpetuslikule eesmärgile sõnastatakse veel ka korrektsioonilised eesmärgid. NB! Tunnieesmärgina ei või esitada etapieesmärke. 2
Chartres’ kanoonilise õiguse allikate kasutamise jainterpreteerimise põhimõtteid, Pannormia oli katse anda süstemaatiline ülevaade kogu kanoonilisestõigusest. Teos juhatas sisse teaduse kanoonilisest õigusest, mistõttu on Ivo v. Chartres’ kõrvutiGratianusega nimetatud kanonistika rajajaks.Kanonistika teiseks rajajaks peetakse Bolognas tegutsenud munk Gratianust, kes süstematiseeris eraviisiliseltkanoonilise õiguse kuni 1139.a. kirikukogu otsusteni. Kasutades skolastilis-didaktilist meetodit ületas ta paljudvastuolud ning koostas kanoonilise õiguse normide kogu “Ühtlustamata reeglite ühtlustamine” ( Concordiadiscordantium canonum ). Hilisemas traditsioonis on töö tuntud Decretum Gratiani nime all.Töö sisu määras suurel määral teoloogia ja tekkiva kanonistika tihe seos. Töö jagunes sisuliselt kolmeks:1 . o s a k ä s i t l e s k a n o o n i l i s e õ i g u s e o l e m u s t , s e l l e a l l i k a i d j a k i r i k l i k ke a m e t e i d ; 2
kaasaegsete poiste elust. Lugu areneb enamasti ühe õppeaasta jooksul. Kolme loo (,,Säde", ,,Unistav Marko ja tema kutsumus" ja ,,Lendav Õunapuu") lõpus hüpatakse ajas edasi. Jutustuses toimuvate sündmuste juurest satume aega, mil peategelane on täiskasvanuks saanud. Seda võtet nimetatakse prolepsiseks ehk ettenägemiseks. (Nikolajeva 1997: 84). Nende lugude puhul on tegemist didaktilise prolepsisega. Selline lõpp võimaldab rõhutada loo didaktilist eesmärki teod, mille olulisusest ei pruugi aru saada lapsena, omandavad suureks saades olulise tähtsuse. Jutus ,,Säde" ei saa peategelane lapsena aru, miks isa nimetab teda võitjaks, kui ta ületas vaid iseennast. Suureks saades tuletab ta isa sõnu alatasa meelde. Jutus ,,Unistav Marko ja tema kutsumus" on unistajast poisist saanud luuletaja, kes käib koolides lastele esinemas, ning alati kui ta märkab mõnd unistava pilguga kaugusse vaatavat last, on tal
formaalne analüüsi ja äratundmise õpetamine, vaid tähtsam on hoopiski suunata lapsi keeleüksuste tähendust mõistma ja neid kombineerima. Abiõppe vanemas astmes formaalse analüüsi osatähtsus küll tõuseb. Kõne liigendub järgmisteks segmentideks: silp, kõnetakt, süntagma (minimaalne — foneetiline sõna), fraas, ütlus. Segmentide piirid on muutuvad ja langevad keeleüksuste piiridega kokku juhuslikult. Kõnesegmentide ja keeleüksuste piiride erinevus püstitab mitu didaktilist probleemi. Nimelt on kooliharidusega inimesed kirjaliku kõne mõjul harjunud opereerima keeleüksustega, lapse jaoks on aga reaalselt olemas kõnesegmendid. Kirjutatakse keeleüksuste kaupa, loetakse ja kõneldakse aga kõnesegmentide haaval. Keeledidaktika (keeleõpetuse) ülesandeks on õpetada last üle minema ühelt süsteemilt teisele, s.t. kujundada seosed kõnesegmendid <-> keeleüksused. Psühholoogilised alused: Lugemistoimingu operatsionaalne koostis (Karlep 1987): 1
Armsaima mälestuseks jutustus ,,Paar sammukest rändamise teed". Kreutzwaldi iseloomustab teravmeelsus, kalduvus satiiri ja loomupärane ägedus. Tema kirjavahetus Faehlmanni, Koidula ja Hurdaga on informatsioonitihe ajastudokument. Elu viimased aastad veetis Tartus. Arstikogemustest raamat ,,odutohter" ja poeem ,,Lembitu", mida peetakse tema kirjanduslikuks luigelauluks. Loomingus on kesksel kohal ratsionalistlik-rahvavalgustuslik ja romantiline aines. Looming teenib didaktilist ehk kasvatavat ja harivat eesmärki. Innustas nt rahvast võitlema joomapahe vastu oma teosega ,,Viina katk". Õpetlike lugude avaldamiseks kasutas ta kalendreid. Tema ,,Maarahva Kasuline Kalender" (1846). Andis välja Eesti esimest populaarteaduslikku pildiajakirja ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on" (1848) . Selles tutvustas ta planeete, üldist geograafiat, loomastiku, tehnika uusimaid saavutusi
annaabi.ee 
