LOOGIKA KT 1.1. Definitsiooni analüüsimine Dfd – defineeritav. Liigitermin, esineb ühelauselises definitsioonis Subjektina. Dfn – definitsioon, kuidas defineeritakse, mille abil. Liigierisusega täiendatud sootermin. Liik = DFD Sugu – kuuluvus (või nt taimetoitlane on OLEND, kes...) Liigierisus – omadus, mis konkreetsele liigile omandatakse, mis eristab neid teiste sarnaste liikide hulgast. Kajastab liigi põhilisi tunnuseid. Kas liigierisus on olemuslik tunnus v ei. Vaieldav, kui defineeritaval on veel olemuslikke PÕHitunnuseid. Reeglid: 5
. 2.4. Defineerimine. Defineerimine on loogiline menetlus, millega avatakse mõiste sisu tema põhitunnuste kaudu. Mõiste sisu edastamiseks kasutatakse ka teisi mooduseid (kirjeldus, iseloomustus, võrdlus jt.), kuid defineerimine on kõige täpsem teoreetilises mõtlemises kasutatav formuleering. Defineerimise olemuse avamine on võimalik mõistete defineeritav ja defineeriv abil. Defineeritav (lühend: Dfd) on mõiste, mille sisu avatakse.Defineeriva (lühend: Dfn) moodustavad klassi- ja liigierisuse tunnused, mis iseloomustavad liigi sisu. Seega, definitsioon koosneb defineeritavast, milleks on liik ja defineerivast, mille moodustavad klassitunnus ja liigierisuse tunnus. Definitsiooni korrektsust aitavad tagavad Aristotelese formuleeritud reeglid. 1. reegel: Definitsioon peab olema tasakaalus (Dfd=Dfn). Tasakaal on rikutud, kui üks pooltest on suurem kui teine (Dfd>Dfn; Dfd<Dfn). Näit., "Sõna
1 reegel Dfd=Dfn (definitsioon peab olema tasakaalus, st defineeriv pole liiga suur defineeri tava jaoks) 2 reegel Idem per idem seesama sellesama kaudu (tõlk). Defineeritavas ei tohi esineda defineerivat. Maailmas elab 7 miljardit inimest. Hiinlane- on rahvus, kelle esindajaks on olnud Konfutsius. Hiinlane on rahvus, keda maakeral on kõige enam. Jaapanlane- on rahvus, kelle riigis on Eesti sumomaadleja Baruto. 3 reegel! Definitsioond ei tohi olla eitav, väljaarvatud juhul, mil defineeritav on eitavas vormis. Ei tohi olla eitavas vormis, kuna eitavalt edastatakse vähe informatsiooni. Eitavas vormis varjatakse sisu, ei edastata tunnuseid. Võõramaalane/mittekodanik- (on eitav mõiste) isik, kel puudub antud riigi kodakondsus. Punkt on matemaatiline suurus, millel puuduvad mõõtmed (Eukleides). Vale, kuna sees on eitus. 4 reegel Lgrotum per iqnotius ei tohi olla definitsioon, mis on tundmatu tundmatu kaudu (tõlk) - definitsioon pea...
tuletatav tunnus. 5. Juhuslik tunnus. Aristoteles ütles, et see on asjade ristumine. Juhuslik on see mis võib esineda ja mis võib ka mitte esineda. Defineerimine Defineerimine on mõiste sisu, avamine põhitunnuste kaudu. Defineerimine on teaduslik teoreetiline tegevus, see on mõiste sisu kõige täpsem ja aksepteeritavam esitus. Defineerimise reegleid on oluline teada. Defineerimise lühendid konspekteerimisel: Defineeritav: Dfd - liigi mõiste. Defineeriv: Dfn - klassitunnus ja liigi-erisuse tunnus Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi RP 121-T Tasakaalus peab olema: Dfd=dfn. On ka juhtumeid kus defineeriv on liiga suur defineeritava jaoks. Liiga palju. Dfd < dfn. Hobune (klassitunnus) on koduloom kes teeb tööd (liigi-erisuse tunnus). Defineerivat poolt on liiga palju (tööd teeb ka eesel jne)
tan f m
Fn Fn
Keha hakkab libisema, kui
tan(f>m.
tan(10)=0.176>0.15
Keha paigal püsimiseks on vajalik, et
m≥0.176.
VEEREHÕÕRE
Veerehõõremomendi Mf moodustab jõupaar Fn , FG , mille
moment on Mf=Fnh. Piirtasakaalu asendis Mf=FR. Kui Mf
termin väljendab ning mis objektil on , nt taim, kolmnurk, hea, vaba, punane Abstraktsed terinid- tähistavad objektide omadusi, olekuid ning suhteid lahutatuna objektidest, millel need on, nt taimsus, kolmnurksus, headus, vabadus, punasus. POS. termin – punane, tark, surelik NEG. termin – mittetark, surematu, mittepunane DEFINEERIMINE ( LK 99 ) Definiendum ehk defineeritav, tähistatakse Dfd on termin, mida defineeritakse Definiens ehk defineeriv, tähistatakse Dfn on termin või väljend, mille ail defineeritava termini intenstioon avatakse. SUBJEKTIIVNE SISU- on terminile vastava individuaalse mõiste sisu, omaduste hulk, mis subjekti arvates peab olema kõigile mõiste mahtu kuuluvatel objektidel. OBJEKTIIVNE SISU- on omaduste hulk, mis tegelikult iseloomustab kõiki termini mahtu kuuluvaid objekte. OTSUSTUS JA VÄIDE OTSUSTUS on mõtlemise vorm, milles kõigile või mõnedele mõiste mahuga
Verbaalsete määratluse korral avatakse mõiste sisu teiste mõistete ja/või kirjelduste abil. Defineerimise alla peetakse enamasti silmas verbaalset määratlemist kuid räägitakse ka ostensiivsest defineerimisest. Definitsioon (ld definitio) on verbaalloogiline operatsioon mille abil avatakse mõiste sisu. Definiendum (ehk defineeritav, tähistatakse Dfd) on mõiste, mida defineeritakse (määratletakse, piiritletakse). Definiens (ehk defineeriv, tähistatakse Dfn) on mõiste(d) või väljendid, mille abil defineeritava mõiste sisu avatakse. Kui definitsioonis on Dfd ja Dfn selgesti eristatavad ja vastastikku asendatavad, siis on tegemist ilmse definitsiooniga; teistel juhtudel on tegemist mitteilmse definitsiooniga. Levinuim ilmse definitsiooni liik on reaaldefinitsioon ehk klassikaline definitsioon, nt: Rööpkülik on nelinurk, mille vastasküljed on paralleelsed. Ristkülik on rööpkülik, mille nurgad on täisnurgad.
– kaasalluvad (mänd ja kask, kõik on puud; on ka lehis ja tamm) – kontraarsed (huvitav raamat ja igav r., kõik on raamatud; on ka vahepealsed) – kontradiktoorsed (huvitav raamat ja mittehuvitav raamat) – täidavad kogu allutava termini mahu 5. DEFINEERIMINE – SELLE REEGLID JA VEAD. Defineerimine avab termini sisu, püütakse täpsustada, millest tegelikult räägitakse. Dfd (see, mida defineeritakse) ja Dfn (see, mille abil defineeritakse). Kui need on eristatavad ja asendatavad on tegu ilmse definitsiooniga, kui pole, siis mitteilmsega. Klassikalise definieerimise reeglid: 1. Definitsioonis kasutatav liigierisus peab kajastama liigi olemuslikke tunnuseid. ! ! viga: Kuberner on tähtis isik. (õige oleks: Kuberner on mõne riigi suurima territoriaalüksuse juht vm.) 2. Definitsioon peab olema adekvaatne. ! ! viga (liiga avar): Ruut on täisnurkne rööpkülik. !
kaasalluvad (mänd ja kask, kõik on puud; on ka lehis ja tamm) kontraarsed (huvitav raamat ja igav r., kõik on raamatud; on ka vahepealsed) kontradiktoorsed (huvitav raamat ja mittehuvitav raamat) täidavad kogu allutava termini mahu 5. DEFINEERIMINE SELLE REEGLID JA VEAD. Defineerimine avab termini sisu, püütakse täpsustada, millest tegelikult räägitakse. Dfd (see, mida defineeritakse) ja Dfn (see, mille abil defineeritakse). Kui need on eristatavad ja asendatavad on tegu ilmse definitsiooniga, kui pole, siis mitteilmsega. Klassikalise definieerimise reeglid: 1. Definitsioonis kasutatav liigierisus peab kajastama liigi olemuslikke tunnuseid. ! ! viga: Kuberner on tähtis isik. (õige oleks: Kuberner on mõne riigi suurima territoriaalüksuse juht vm.) 2. Definitsioon peab olema adekvaatne. ! ! viga (liiga avar): Ruut on täisnurkne rööpkülik. !
ka reaalse maailma või fiktsionaalse maailma objektidele. 3.10 Termini definitsioon (definition, ld definitio) ehk määratlus on termini sisu võimalikult selge ja lühike esitamine teiste terminite abil (intensionaalne definitsioon) või termini mahtu kuuluvate objektide fikseerimine (ekstensionaalne definitsioon). Definiendum (ehk defineeritav, tähistatakse Dfd) on termin, mida defineeritakse. Definiens (ehk defineeriv, tähistatakse Dfn) on termin(id) või väljendid, mille abil defineeritava termini intensioon avatakse. Kui definitsioonis ehk määratluses on Dfd ja Dfn selgesti eristatavad ja vastastikku asendatavad (neil on sama sisu ja maht), siis on tegemist ilmse definitsiooniga; teistel juhtudel on tegemist mitteilmse definitsiooniga. Definitsioone kasutatakse väga erinevates kontekstides ning nende esitamise eesmärk ja esitusviis võib olla vägagi erinev. Tavapraktikas võib eristada mitmeid defineerimise tüüpe
reaalse maailma või fiktsionaalse maailma objektidele. 3.10 Termini definitsioon (definition, ld definitio) ehk määratlus on termini sisu võimalikult selge ja lühike esitamine teiste terminite abil (intensionaalne definitsioon) või termini mahtu kuuluvate objektide fikseerimine (ekstensionaalne definitsioon). Definiendum (ehk defineeritav, tähistatakse Dfd) on termin, mida defineeritakse. Definiens (ehk defineeriv, tähistatakse Dfn) on termin(id) või väljendid, mille abil defineeritava termini intensioon avatakse. Kui definitsioonis ehk määratluses on Dfd ja Dfn selgesti eristatavad ja vastastikku asendatavad (neil on sama sisu ja maht), siis on tegemist ilmse definitsiooniga; teistel juhtudel on tegemist mitteilmse definitsiooniga. Definitsioone kasutatakse väga erinevates kontekstides ning nende esitamise eesmärk ja esitusviis võib olla vägagi erinev
Fr = FN + Fh , Th = 0,5d Fh = Fr , kus hõõrderingi raadius = 0,5d sin 0,5d µ , vt joon. 13 (loengul). Hõõrdumisel elastse sideme puhul F1 = F2 + Fh , 18 vt joon 14 (loengul). Elementaarpikkusega dl = r d elastsele elemendile mõjuvate tõmmete erinevus dF on põhjustatud hõõrdejõust st. dF = dFh , kus dFh = f·dFN. Rüüpküliku, mille moodustavad jõud F ja F+dF (vt. joon 14 b), asemele võib võtta d rombi. Rombi diagonaal dFN = 2 F sin F d . 2 Seega elementaarhõõrdejõud dFh = dF = f F d , kust F1 1 F F dF = f d
annaabi.ee 
