vabad, kui ei näe ühtki takistust oma tegudele. Me ei märka aga, et motiiv, mis sunnib meid tahtma, on alati paratamatu ega sõltu meist./../ näeme, et välise sunduse puudumine ei tee inimest veel vabaks. Samas jääb ikkagi kummitama inimese sarnasus kellavärgiga: kõik toimib ette määratult, kui ei tööta remondime, kui läheb rikki viskame minema. Aga inimese puhul näib selline mõtteviis võõrastav. Vastukaaluks ütleme, et inimese tahe on vaba ning loobume determinismist. Piisab, kui väita, et vähemalt mõni sündmus ei ole determineeritud. Leidub ju olukordi, kus mõni valik on nii keeruline, et pika kaalumise peale tehtud otsus tundub olevat küll vaba tahte ilming. Indeterministid tihtipeale sõnastavad vabaduse kui mõiste hoopis ümber: "--- Lõppkokkuvõttes ei või sõna tahtevabadus kasutamisest teha järeldust mitte tahte, soovi või kalduvuse kohta, vaid ainult inimese vabaduse
Juba hilisantiigis leiti, et vaba on see, kes elab oma mõtete ja veendumuste järgi välisest sunnist hoolimata. Vabadusest saab mõtteprotsess, mille abil ennast maailmast välja arutleda. Kristluses see võimendub: filosoofia ei nõua vabaduselt enamat, kui tahte rakendamist tulemustest sõltumata. Arusaama, et igal sündmusel on põhjus nimetatakse determinismiks (ld determinare´piire kindlaks määrama´). Selline on avar arusaam determinismist, mis ei ole sugugi ühemõtteline. Determinism kitsamas tähenduses on sündmus, mis on teatud tingimustega üheselt määratud. Determinism väidab, et põhimõtteliselt on võimalik kõiki sündmusi ette näha. Tahtevabaduse probleem sõnastatakse sageli ka vastandina. Siit tulenebki uusaegne pinge vabaduse küsimuses: kas determinism või vaba tahe. Selle probleemi lahendamises on välja kujunenud kolm arusaama. Kolm tahtevabaduse seisukohta (Indrek Meos, 1998)
ütle " sama kehtib ka tegudega ,, Ühekesa korda mõõda ükskord lõika. " Pierre Laplace'i veendumus kinnitab, et igal sündmusel on põhjus, mida nimetatakse determinismiks. Jäik determinism välistab tahtevabaduse ja ka vabaduse iseenda, selle alusel võib väita, et vabadus on illusioon. Indeterminism eitab determinismi ning pooldab arusaama, et kõik sündmused pole inimese- väliste tingimustega üheselt määratud. Erinevalt jäigast determinismist ja indeterminismist ei poolda nõrk determinism arusaam, et vabadus eeldab tahtevabadust. Nõrga determinismi seisukohalt on determinismi dilemma üldse pseudoprobleem, sest dilemmat polegi. Vabadus ja determinism ei välista teineteist. Vabaduse välistavad sundus ja teadmatus. Vabadust liigitatakse negatiivseks ja positiivseks. Negatiivne vabadus on määratletud läbi kõigi või mõnede teatud piirangute negatsiooni, st vabastust teatud piirangutest või kohustustest
Murdock - eristavad neli poliitokönoomia keskmes olevat ajalooprotsessi ning näitavad, et kõik meediumid on läb sarnased majandustsüklid. 3) Nicolas Garnham; 4) Dallas Smythe - uuris auditooriumi kaubastumist; 5) Herbert S analüüsis eeskätt ringhäälingu rahvusvahelist kommertsialiseerumist; Neomarksism: 6) Louis Althusser - lähenem ideoloogilised praktikad (sh massimeedia) on suhteliselt autonoomsed majanduslikust determinismist, baasile mittetaandatavad. Ideoloogia on meedium, mille kaudu kogeme maailma. Frakfurti koolkond (kriitilise koolkonna eesmärgiks on esile tuua modernse ühiskonna kitsaskohti, selle kaudu aidata kaasa inimeste emantsipatsioonile (sõ v kitsendustest vabastamine): 7) Theodor Adorno ja 8) Max Horkheimer tegid teose, milles väitsid, et filmi, raadio ajalehtede ja ajakirjade poolt valitsetavat kultuuritootmist kontrollitakse reklaami- ja äripõhimõtete järgi, mis tood
mis võimaldaksid neil meedia antud tõlgendustele anda pidevalt vastupidiseid tõlgendusi. auditoorium on passiivne, mõjutatav ja valikuvabaduseta: meediasüsteemi kaudu on indiviidide emantsipatoorne potentsiaal alla surutud. IDEOLOOGIA Louis Althusser (üks tuntumaid neomarksiste): pealisehituse suhteline autonoomia baasi suhtes ning mõju baasile (dialektika). ideoloogilised praktikad (sh massimeedia) on suhteliselt autonoomsed majanduslikust determinismist, baasile mittetaandatavad. ideoloogia on meedium, mille kaudu me kogeme maailma. Massimeedia ideoloogiline toimimine (Lääne) ühiskonnas aitab kaasa kapitalistliku süsteemi taastootmisele, võimendab (kõikehõlmavat) ideoloogiat. ideoloogia on osa riigi represseerivast süsteemist. > ideoloogiliste riigiaparaatide alla kuuluvad religioon ja haridus (koolid), perekond, õigus, poliitiline süsteem ja parteid, kultuurisfäär, kommunikatsioon (ajakirjandus, raadio, TV)
Peaaegu tähendab kõigega v.a, metafüüsika. Võib-olla just filosoofia ja et positivistide, mitte ainult ei pakuta, kuid tõesti toonud elu üks tähtsamaid metodoloogilisi uuendusi 20 sajandil: teoreetiliste 10 konstruktsioonide alguseks ei tohiks panna rida ettekirjutusi seaduste näol ja võiks olla minimaalne põhimõtete keeld. See uus lähenemine on olnud radikaalne tagasilükkamine jäigast determinismist - üks nurgakive traditsioonilise ratsionalismile ja pealegi ta oli vastutav ja liberaalse kodanliku ühiskonna demokraatliku meeleolu üle, keeldude arv peaks olema võimalikult väike. Oma vastuseisu, idealistliku metafüüsilise positivismiga, seejuures ise jäädes idealismi poodajaks, vaatamata pühendumisele teadus suhtes. Mõistega "positiivne religioon" ei olnud Comte vastuolus, vaid vastupidi, tema aluseks oli usk inimeste
vastavad mõnele teooriale, ning määratletakse nii teose sõnum. 3. Semantiline tõlgendus väljendab teose üksikuid tähendusi, näiteks "Tom Sawyer sümboliseerib ameerika kolonialismi", kategooriline tõlgendus paigutab teose kategooriasse (anri, stiili, voolu), näiteks "Therese Raquin on naturalistlik romaan". 4. Tõlgendus kujundab hindamist. Kõneldakse nii instrumentaaldeterminismist, väärtusmarkeritest ja ekstrakategoriaalsetest determinismist. Instrumentaaldeterminismi peamine idee seisneb väites, et kategooriline tõlgendus kätkeb endas hindamise instrumenti. Teose anrisse paigutamisega ulatame endale vahendid teose hindamiseks selles zanris.Väärtusmarkerite determinismi järgi on kriitik tõlgendades juba ühtlasi ka hinnanud. Seejuures võivad mitmetähenduslikkus, tähenduse puudumine ja obskuursus tähistada hoopis kunstilisi voorusi, kuna kriitikutele on oluline, et teosest oleks võimalikult
kontseptuaalse mõtlemise võimest. Determineeritus inimkäitumises tähendab põhjuse päritolu, olemust ja lokaliseeritust, asupaika ehk vastust küsimusele mis on need jõud, mis panevad inimesi üldse midagi tegema; kas need asuvad inimese sees või väljaspool. Determineeritus on rohkem orienteeritud tuleviku mõistes käitumise seletamisele. Kui käitumise põhjused on eelkõige indiviidis endas, siis saab rääkida internaalsest ehk seesmisest determinismist. See tähendab seda, et inimesed on suuresti juhitavad oma instiktiivsete tungide ja bioloogiliste vajaduste poolt. Otsides inimkäitumise põhjuseid sotsiaalses keskkonnas, tuleb rääkida välisest ehk eksternaalsest determinismist. Selle mudeli järgi sarnaneb inimene suuresti robotile, mis reageerib automaatselt keskkonnast pärit stiimulitele. Determinismil võivad olla erinevad astmed. Jäik determinism tähendab uskumust, et nii
inimtegevuse ajaloona ning äärmuslikuks determinismiks, mis näeb tehnoloogiat muutumise ajendina. Eeltoodud tehnofiilia ja tehnofoobia on tegelikult samuti tehnoloogilise determinismi näited, sest nende kohaselt on muutuse aluseks tehnoloogia, sõltumata siis sellest, kas muutus on positiivne või negatiivne. Tehnoloogilis- deterministlikuks võib nimetada väiteid, mis ei pruugigi olla seotud infotehnoloogiate või uue ühiskonnakorraldusega. Näiteks on tehnoloogilisest determinismist võimalik rääkida ka seoses aruteluga trükikunsti leiutamise ümber, sest tihtipeale peetakse feodaalse TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon ühiskonnakorralduse kukutamist just trükikunsti leiutamise tagajärjeks. Sotsiaalne konstruktivism on alates tekkimisest (umbes 1980ndate keskpaik) ennast peamiselt kriitiliselt vastandanud tehnoloogilistele deterministidele, paljuski on nende vastanduse kaudu tekkinud ka determinismi definitsioon. Sotsiaalse konstruktivismi põhiidee on, et
Determinism: Tõlgendamine on hinnangutest viidud! Väärtuskompass (eelhinnang teostest) juhib Kogetava-tõlgendatava kunstiteose valikut (kriteeriumid sõltuvad huvidest) ( vt Crittenden 1968, Meyer 1959) Tõlgendamise fookust (me ei ju tõlgenda igat asja teoses!) Magnetism: Suurel kunstil (väärtkunstil, meistriteostel jms) on tõlgenduslik külgetõmme! Eelhinnang on siin nomenklatuurne (kusagil on konkreetsed suurteosed). Erinevus V-determinismist pole selge. V-determinismis lähtub tõlgendaja pigem prognostilisest eelhinnangust, et teatud kunstil on teatud väärtus (valin sõjaromaani, sest sel eeldatavasti kõrge ajalooline väärtus) 8. Milles seisneb väärtusmaksimalism ja kuidas seda kritiseerida? Väärtusmaksimalism koosneb naudingu- ja seletus-maksimalismist. Naudingumaksimalismi järgi on tõlgendamise mõte ja eri tõlgenduste vahel
Althusser rääkis küll ideoloogiast, mis kindlasti ka Frankfurdi koolkonna kaubatööstuse kontseptsioonis kaasa mängis, kuid püüdis seda mitte teha sellise absolutistlikus vormis ehk tegemata vahet tegelikel ja ideoloogilistel momentidel. Vaatame siis seda lähemalt Louis Althusseri (1918-1990) strukturalistlik marksismi teooria. Prantsuse filosoof, kelle loomingu põhiosa ilmus 1960-70-ndatel. Püüdis, nagu öelda, vabastada marksismi majanduslikust determinismist, et selle kaudu päästa see vastuoksustest. Selleks arendas edasi marksistlikut ideoloogia teooriat. Kuigi ta siiski nõustus lõpuks väitega, et lõppinstantsis on siiski majandus se määrav valdkond, mis 17 saab ühiskondlike protsesside määramisel otsustavaks. Aga vaatame seda siis lähemalt. Ühiskonna uurimisel on tema arvates tehtud olulisi vigu: pole arvestatud selle
Tõenäoline seletus sellele muutusele on see, et varem valgetel tüvedel lindudele märkamatuks jäänud heledad isendid sattusid tahmunud puutüvedel kergemini vaenlaste saagiks kui nende tumedamad liigikaaslased, mistõttu viimased jõudsid elu jooksul rohkem järglasi jätta. Käitumisökoloogid peavad ka loomade käitumist suuresti geenide poolt määratud fenotüübiliseks tunnuseks (kuid hoidugem seejuures geneetilisest determinismist!). Järelikult on ka käitumine suurel määral kujunenud loodusliku valiku teel, antud keskkonnatingimustes adekvaatsemalt käituvate isendite tõenäolisema ellujäämise ja/või edukama sigimise tõttu. Isendid kui maksimiseerijad Nagu ülaltoodust nähtub, seisneb evolutsioon geenide sageduse valikulises muutumises. Käitumisökoloogid ei uuri aga enamasti mitte üksikuid geene, vaid isendeid. Millega seda õigustada?
Althusser rääkis küll ideoloogiast, mis kindlasti ka Frankfurdi koolkonna kaubatööstuse kontseptsioonis kaasa mängis, kuid püüdis seda mitte teha sellise absolutistlikus vormis ehk tegemata vahet tegelikel ja ideoloogilistel momentidel. Vaatame siis seda lähemalt Louis Althusseri (1918-1990) struktualistlik marksismi teooria. Prantsuse filosoof, kelle loomingu põhiosa ilmus 1960-70-ndatel. Püüdis, nagu öelda, vabastada marksismi majanduslikust determinismist, et selle kaudu päästa see vastuoksustest. Selleks arendas edasi marksistlikut ideoloogia teooriat. Kuigi ta siiski nõustus lõpuks väitega, et lõppinstantsis on siiski majandus se määrav valdkond, mis 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 18 saab ühiskondlike protsesside määramisel otsustavaks. Aga vaatame seda siis lähemalt. Ühiskonna uurimisel on tema arvates tehtud olulisi vigu: pole arvestatud selle
annaabi.ee 
