Cosi fan Tutte-Nii teevad kõik naised W.A.MOZARTI KOOMILINE OOPER Käsin vaatamas 17.oktoobril 2009 Cosi fan Tutte`i Rahvusooper Estonias. Osades olid: Aile Asszonyi-Fiordiligi,Donabell õde Helen Lokuta-Dorabella,Fiordiligi õde Rauno Elp-Guglielmo,Fiordiligi armastatu Oliver Kuusik-Ferrando,Dorabella armastatu Mart Laur-Don Alfonso,vana filosoof Kristina Vähi-Despina,teenijanna Loominguline juht ja peadirigent-Arvo Volmer Arvo Volmer on Eesti silmapaistvamaid dirigente, alustas oma dirigendikarjääri 1985. aastal Estonia teatris. Maailma konserdilavadel ja muusikateatris on Volmer leidnud korduvalt ja on juhatanud mainekaid orkestreid: BBC Phillharmonic(Manchester), City of Birmingham SO, Berliini Raadio SO,Sydney ja Melbourne`i sümfooniaorkestrid jt. On dirigeerinud oopereid ja ballette Moskva Suures Teatris, Soome RO-s jne. Alates 2004
Tallinn 2010 Tallinna Saksa Gümnaasium Kadri Siimon 11.a ,,Evita" Retsensioon Juhendaja: Küll Puhkim Tallinn 2010 12. novembril toimus Estonia teatrisaalis W.A. Mozarti koomiline ooper ,,Cosi fan tutte", mida külastasin. Osatäitjateks olid Fiordiligi( Aile Asszonyi), Dorabella (Helen Lokuta), Gugliemo (Rauno Elp), Ferrando( Olive Kuusik), Don Alfonso( Mart Laur) ja Despina (Kristina Vähi). Muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer. Lavastajaks oli Walter Sutcliffe. Kunstnik Liina Keevallik ja valguskunstnik Neeme Jõe. ,,Cosi fan tutte" tähendab eesti keelses tõlkes ,, Nii teevad kõik naised". Lauldi itaalia keeles, mis andis etendusele vürtsi. Arvan, et kui see oleks eesti keeles olnud, poleks sama muljet jätnud. Süzee oli suhteliselt huvitav ja tavalistest ooperitest erinev. Nimelt üritavad kolm meest tõestada, et naised on truudusetud
Neptuunil Tuuled Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. 9 rõngast Nagu kõikidel teistel hiidplaneetidel on ka Neptuunil rõngad, mis on üldiselt väga tumedad, kuid heledamate kohtadega. 1. Triton 2. Nereid 13 kuud 3. Naiad 4. Thalassa 5. Despina Neptuunil on 13 teadaolevat 6. Galatea 7. Larissa kaaslast 12 väikest ja 8. Proteus Triton. 9. Halimede 10. Psamathe 11. Sao 12. Laomedeia 13. Neso Neptuun ja Triton Neptuun ja Triton Neptuuni liigitamine · Koostise järgi: Gaasiline planeet
rõngas Galle 41,9 15 0 1989 "Voyager 2", VIII Naiad 48,2 0,30 60 0 1989 "Voyager 2", VII Thalassa 50,1 0,31 80 4,5 1989 "Voyager 2", V Despina 52,5 0,33 150 0 1989 "Voyager 2", rõngas Leverrier 53,2 15 0 1989 Lassell, "Voyager 2", rõngas 53,2 5800 0 Arago 1989 "Voyager 2",
aasta 23. sept.) John Couch Adams Rahvusvaheline vaidlus Mõõtmed ja välimus Ligikaudne läbimõõt: 49 572 km Metaan(särav sinine) vesinikust ja heeliumist. Pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas,tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas Neli korda suurema läbimõõduga, seitseteist korda massiivsem ja kuuskümmend korda mahukam kui Maa. Kaaslased 13 teadaolevat kuud(Naiad,Thalassa, Despina,Galatea,Larissa,Proteus,Triton,Nereis,Hali mede,Sao, Laomedeia,Psamathe, Neso, ) Triton (1846a. ...kivine keha,suurem kui Pluuto ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas) Proteus(päikesesüsteemi kõige mustema keha,5%) "Voyager 2" 25. august 1989. a atmosfäär on väga tormiline. Suur Tume Laik.(hiiglaslikud atmosfäärikeeristed, mis toovad esile sügavamatest kihtidest pärinevaid, teistsuguse
rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal. Ka Neptuuni täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu. Kaaslased Neptuunil on 8 teadaolevat kuud; 7 väikest ja Triton. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini.Teised kaaslased: Naiad, Thalassa, Despina,Galatea,Larissa, Proteus, Nereis, Halimede Sao, Laomedeia, Psamathe, Neso Rõngad Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad.Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel teisi rõngaid, kuid need on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad
Voyager 2 25. augustil 1989. aastal, olles läbinud neli ja pool miljardit kilomeetrit, kulutades selleks 12 aastat. Suurima lähenemise hetkel lahutas jaama kaameraid planeedi pilvekihist vaid 4900 kilomeetrit. Neptuunil on 13 teadaolevat kuud. 1846. aastal avastati Neptuuni kõige suurem kuu Triton. Triton arvatakse olevat kivine keha, suurem kui Pluuto ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas. Teised kuud: Naiad, Thalassa, Despina, Galatea, Larissa, Nereid, Proteus, Halimede, Sao, Laomedeia, Psamathe, Neso. Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem, sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni. Musti laike ja valgeid pilvi ajavad ringi Neptuuni
Asukoht ja välimus Neptuuni kaugus Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil. Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Neptuunile annab sinise värvuse metaan. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni. Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas, idast läände. Kaaslased Naiad, kaugus 48 000 km, raadius 29 km. Thalassa, kaugus 50 000 km, raadius 40 km. Despina, kaugus 53 000 km, raadius 74 km. Galatea, kaugus 62 000 km, raadius 79 km. Larissa, kaugus 74 000 km, raadius 96 km. Proteus, kaugus 118 000 km, raadius 209 km. Kaaslased Triton, kaugus 355 000 km, raadius 1350 km. Nereis, kaugus 5 509 000 km, raadius 170 km. Halimede, kaugus 15 686 000 km, raadius 31 km. Sao, kaugus 22 452 000 km, raadius 22 km. Laomedeia, kaugus 22 580 000 km, raadius 21 km. Kaaslased Psamathe, kaugus 46 570 000 km, raadius 12 km. Neso, kaugus 46 738 000 km, raadius 30 km
kiirgab kaks korda rohkem energiat kui ta saab päikeselt. Huvitavat Neptuun on saanud nime Vana-Rooma merejumala Neptuuni järgi. Suur Must Laik Hiiglaslik atmosfääri keeris, mis on maakera mõõtu, aga teistsuguse keemilise koostisega. Avastati "Voyager 2" poolt, kuid see oli kadunud 1994. aastaks. Põhjuseks oli Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tugevad tuuled, mis ajavad musti laike ning valgeid pilvi ringi. Neptuuni sümbol: Kaaslaste nimed: Naiad, Thalassa, Despina, Galatea, Larissa, Proteus, Triton, Nereis, Halimede, Sao, Laomedeia, Psamathe, Neso. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun http://opik.obs.ee/osa2/ptk09/box01.html http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/neptuun_evelin.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba /neptune.html http://nssdc.gsfc.nasa.gov/photo_gallery/photogallery-neptune.html Faktivaramu Tuhat 1000 ja vastust
Atmosfääris puhuvad idast läände tuuled (2000km/h), mis on kõige raevukamad tuuled Päikesesüsteemis. Esinevad suured tormid ja keerised. Atmosfäär muutub kiiresti, võib-olla vastavalt tühistele muutustele temperatuurierinevustes pilvede üla- ja alaosade vahel. Temperatuur on -214°C. Ehitus Kaaslased Neptuunil on kolmteist teadaolevat kaaslast: 1. Triton. 2. Nereid. 3. Naiad. 4. Thalassa. 5. Despina. 6. Galatea. 7. Larissa. 8. Proteus. 9. Halimede. 10. Psamathe. 11. Sao. 12. Laomedeia. 13. Neso. Triton ja Nereid Triton on üks päikesesüsteemi massiivsemaid kaaslasi, mille läbimõõt 2760 km. Triton liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Tritonil on omapärane maastik: lämmastikuline lumi, mis "suvel" sulab ja lämmastikulised vulkaanid, aktiivsed, gaasi väljavool on kuni 100 m/s.
Eriti kandva tooniga, laulab ooperis dramaatilisi rolle. Dramaatilised sopranid on näiteks Aida (Aida/Verdi), Elsa (Lohengrin/Wagner) ja Floria Tosca (Tosca/Puccini). 4. Subrett Subrett on kergem lüüriline, mõnikord koloratuurne sopran. Subretiks nimetatakse ka koomilises ooperis, operetis, muusikalis või laulumängus kelmikate ja üleannetute naisosade täitjat. 5 Sureti sopranid on näiteks Zerlina (Don Giovanni/Mozart) ja Despina (Cosi fan tutte/Mozart). 5. Spinto Seda nimetust kasutatakse itaalia tenorite puhul aga ka jõulisemaid lüürilisi sopraneid, kes on suutelised dramaatilisteks rollideks. Spinto sopranid on aga näiteks Leonora (La forza del destino/Verdi), Butterfly (Madama Butterfly/Puccini) ja Desdemona (Otello/Verdi). Rahvusooper Estonia sopranid on näiteks Aile Asszonyi, Angelika Mikk, Janne Shevtshenko, Heli Veskus, Kristina Vähi- Matesen jt. 6 KOKKUVÕTE
on sõtta kutsutud, kuid pöörduvad maskeeritutena tagasi, et püüda teineteise kihlatut ära võrgutada. Nad kaotavad kihlveo ja loo mooraliks lõpus saab see, et naised on sellised nagu nad on ja rumalad on mehed, kes oootavad neilt midagi muud. Osades olid Heli Veskus(Fiordiligi), Helen Lokuta(Dorabella), René Soom(Gulielmo, Fiordiligi armastatu), Urmas Põldma(Ferrando, Borabella armastatu), Priit Volmer(Don Alfonso, vana filisoof) ja Kristina Vähi(Despina, teenijanna). Lavastaja on Walter Sutcliffe ja dirigeeris Jüri Alperten. Lavastus oli põnev, kõik oli edasi antud piltidena, mis oli idee saanud William Hohgarti pilt- jutustusest. Kogu tegevus toimus pildi raamis ja tegelased olid justki liikuvad inimesed maalis. Kostüümid olid head, aga ei midagi rabavat või meeldejäävat. Valgus see-eest mängis hästi ja lõi ilusa maigu etendusele. Üllatas, et ooper oli nii vaadatav ja arusaadav, et see rääkis mingit reaalset
On veel teisi rõngaid, kuid need on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad. Kaaslased Neptuunil on 13 teadaolevat kuud; 7 väikest ja Triton. Lisaks nendele on veel 4 nimetut kuud. Kaaslane Kaugus(000 km) Raadius(km) Avastaja Aeg Naiad 48 29 Voyager 2 1989 Thalassa 50 40 Voyager 2 1989 Despina 53 74 Voyager 2 1989 Galatea 62 79 Voyager 2 1989 Larissa 74 96 Voyager 2 1989 Proteus 118 209 Voyager 2 1989 Triton 355 1350 Lassell 1846 Nereid 5509 170 Kuiper 1949
Alustades vasakult Puck, Miranda, Ariel, Umbriel, Titania ja Oberon. Neptuuni kaaslased Neptuunil on 13 teadaolevat kuud; 7 väikest ja Triton(esimene1846.a.) lisaks veel neli 2002.aastal ning üks 2003.aastal avastatud kuud. Triton arvatakse olevat kivine keha, suurem kui Pluuto ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas. Tuntumad kuud on Triton(kõige suurem),Nereide(teisena avastatud), Proteus( suuruselt teine)ja kaks sama suurusega kuud Despina ja Galatea. Midagi huvitavat.. Võibolla ei alustanud Triton elu kuuna,kuid haarati Neptuuni gravitatsioonijõu poolt planeedi kaaslaseks. Pildil on Neptuuni kaaslaste orbiidid ümber Neptuuni. Kasutatud kirjandus http://opik.obs.ee/osa2/ptk06/box03.html http://et.wikipedia.org/wiki/Hiidplaneedid http://www.horisont.ee/node/1113 http://www.wingmakers.co.nz/universe/solar_system/Neptune.html Tänan kuulamast!
Lisaks nendele astusid veel ülesse balletisolistid Seili Loorits, Daniel Kirspuu, Vadim Mjagkov. Aile Asszonyi on sopran, kes sündis 1975. Aastal ja kelle isa on Ungari päritolu. Ta lõpetas 1999. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluerialal. Asszonyi lõpetas EMTAs 2002. aastal magistrantuuri. Ta jätkas õpinguid 20022004 Madalmaade Ooperistuudios. Asszonyi on täiendanud end Itaalias Carlo Bergonzi eraakadeemias. Ooperisolistina debüteeris Aile 2000. aastal Despina rollis Mozarti ooperis ,,Così fan tutte" Vanemuise teatris. Aile Asszonyi on tegev ka oratooriumisolisti ja kammerlauljana. Tema ooperirollide hulka kuuluvad näiteks Leonora (Beethoveni ,,Fidelio"), Violetta (Verdi ,,La traviata"), Angelica (Puccini ,,Õde Angelica"), Naine (Tüüri ,,Wallenberg"). Ta on esinenud ka Vanemuises, Viini Kammerooperis, Moskva Uues Ooperis, Amsterdami kontserdihallis Concertgebouw ning paljudes Euroopa kontserdisaalides ja festivalidel
gravitatsioonist tagamaks talle korrapärast kuju--kaaslase opinnal asub kraater, mille läbimõõt ulatub 200 kilomeetrini. Tegemist on päikesesüsteemi kõige mustema kehaga,ta peegeldab pealelangevast päikesevalgusest tagasi vaid 5 protsenti. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini. Naiad, Thalassa, Despina, Galatea, Larissa, Proteus, Triton, Nereis, Halimade, Sao, Laomedeia, Psamathe, Neso. 6.Voyager 25.augustil 1989. jõudis automaatjaam ,,Voyager 2 ,,, kulutades sellel 12 aaastat.Juba esimesed ülesvõtted näitasid palju, et Neptuuni atmosfäär on väga tormiline.Sinise metaanatmosfääri taustal torkasid kõigepealt silma kaks tumedat laiku. Suurem neist, maakera läbimõõduga laik, sai koheselt nimeks Suur Tume Laik.Kahe tumeda laigu vahel
Proteus on Päikesesüsteemi kõige mustem keha, mis peegeldab pealelangevast päikesevalgusest tagasi vaid 5%. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini. Tabel 1. Neptuuni kaaslased Kaaslane Kaugus Raadius Avastaja Avastusaeg (km) (km) Naiad 48 000 29 Voyager 2 1989. a Thalassa 50 000 40 Voyager 2 1989. a Despina 53 000 74 Voyager 2 1989. a Galatea 62 000 79 Voyager 2 1989. a Larissa 74 000 96 Voyager 2 1989. a Proteus 118 000 209 Voyager 2 1989. a Triton 355 000 1350 W. Lassell 1846. a Nereis 5 509 000 170 G. Kuiper 1949. a Halimede 15 686 000 31 Sao 22 452 000 22
temperatuurierinveustes pilvede üla- ja alaosade vahel. Neptuuni kaaslased ja rõngad Neptuunil on 8 teadaolevat kuud; 7 väikest ja Triton. Triitonist räägitakse lähemalt järgmises peatükis. All järgnevalt on ära toodud kõik Neptuuni 8 kaslast: · Naiad, kaugus 48 000 km, raadius 29 km, suurus 96×60×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Thalassa, kaugus 50 000 km, raadius 40 km, suurus 104×100×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Despina, kaugus 53 000 km, raadius 74 km, suurus 180×148×128 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Galatea, kaugus 62 000 km, raadius 79 km, suurus 204×184×144 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Larissa, kaugus 74 000 km, raadius 96 km, suurus 216×204×168 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Proteus, kaugus 118 000 km, raadius 209 km, suurus 440×416×404 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal.
Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini. Naiad, kaugus 48 000 km, raadius 29 km, suurus 96×60×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. Thalassa, kaugus 50 000 km, raadius 40 km, suurus 104×100×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. Despina, kaugus 53 000 km, raadius 74 km, suurus 180×148×128 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. Galatea, kaugus 62 000 km, raadius 79 km, suurus 204×184×144 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. Larissa, kaugus 74 000 km, raadius 96 km, suurus 216×204×168 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. Proteus, kaugus 118 000 km, raadius 209 km, suurus 440×416×404 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal.
suurt tunnustust. Kuigi ma olin esmalt kavalehte lugedes Janne Sevtsenko nime nähes kergelt üllatunud, ei oskaks ma antud hetkel ühtegi teist ooperisolisti tema asemel sellesse rolli paigutada. Mart Sander tegi sedapuhku Sevtsenko näol suurepärase valiku. Sevtsenko rollide hulka kuuluvad nii Madeleine de Faublas (Ábrahámi ,,Savoy ball"), Eliza Doolittle (Loewe' ,,Minu veetlev leedi"), Silva (Kálmáni ,,Silva"), Mozarti Despina (,,Così fan tutte") ja Teine daam (,,Võluflööt"), Clorinda (Rossini ,,Tuhkatriinu"), Valencienne (Lehári ,,Lõbus lesk") jpt. Markii de Faublas `d kehastas sedapuhku bariton Renè Soom, kelle etteastega võib üldjoontes rahule jääda, kui jätta seejuures mainimata kohati arusaamatu diktsioon nii dialoogide kui laulunumbrite juures. Tõepoolest, näitlejameisterlikkuse eest saab Soom suured plusspunktid, kuna tema kehastatud Aristide mõjus publikule ääretult loomutruuna
Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini. · Naiad, kaugus 48 000 km, raadius 29 km, suurus 96×60×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Thalassa, kaugus 50 000 km, raadius 40 km, suurus 104×100×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Despina, kaugus 53 000 km, raadius 74 km, suurus 180×148×128 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Galatea, kaugus 62 000 km, raadius 79 km, suurus 204×184×144 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Larissa, kaugus 74 000 km, raadius 96 km, suurus 216×204×168 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Proteus, kaugus 118 000 km, raadius 209 km, suurus 440×416×404 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal.
atmosfäärikeeristega, mis toovad esile sügavamatest kihtidest pärinevat teistsuguse keemilise koostisega ja teist värvi pilvi. Kõige detailsemad pildid lubavad eristada objekte, mis on umbes paarikümnekilomeetrise läbimõõduga. Nagu ka kõikidel teistel hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Kaks kitsast Neptuuni rõngast paiknevad, üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi keskmest. /2, lk 259/ Neptuuni kuud: Triton, Nereid, Proteus, Larissa, Despina, Galatea, Thalassa, Naiad. /2, lk 202/ Erinevused ja sarnasused Hiidplaneedid on kõik üpris sarnased. Nende keskmine tihedus on natukene suurem vee tihedusest. Sellest tulenebki, et planeedid koosnevad peamiselt gaasist. Nii atmosfäärid kui planeedid ise koosnevad peamiselt vesinikust. Ülejäänud gaasidest võib leida heeliumit ja vähesel määral ka metaani ja ammoniaaki. Suure kauguse tõttu Päikesest on hiidplaneetidel väga madal temperatuur. /3/
vastassuunas. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini. 3 · Naiad, kaugus 48 000 km, raadius 29 km, suurus 96×60×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Thalassa, kaugus 50 000 km, raadius 40 km, suurus 104×100×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Despina, kaugus 53 000 km, raadius 74 km, suurus 180×148×128 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Galatea, kaugus 62 000 km, raadius 79 km, suurus 204×184×144 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Larissa, kaugus 74 000 km, raadius 96 km, suurus 216×204×168 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Proteus, kaugus 118 000 km, raadius 209 km, suurus 440×416×404 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal.
Triton.[2] Tuntuimad kuud: Maa- kokku 1 kuu- Kuu Marss- kokku 2 kuud- Phobos, Deimos Jupiter- kokku 63 kuud- Io, Europa, Ganymedes, Callisto Saturn- kokku 62 kuud- Phoebe, Iabetus, Hyperion, Titan, Rhea, Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus, Epimetheus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan Uraan- kokku 27 kuud- Miranda, Ariel, Umbriel, Titania, Oberon Neptuun- kokku 13 kuud- Naiad, Thalassa, Despina, Galatea, Larissa, Proteus, Triton, Nereid [9] Suurimad kuud võrrelduna Merkuuri ja Pluutoga[19] 7 Kuu Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha (keskmine kaugus Maast 384 400 km). Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, see on siis 7,36 × 1022 kg
Neptuuni on külastanud ainult Voyager 2 25.augustil 1989 aastal. Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile ja sarnane on ka välimus mida esakordselt võis uurida 1989. aastal Voyargeri poolt tehtud fotodelt. Maa pealsetest teleskoopidest näeme vaid tillukest rohekat ketast. Neptuuni kaugust Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil ja 1,5 korda suurem kui Uraanil. Neptuunil on 8 teadaolevat kuud ja 7 väikest ja Triton : Naiad, Thalassa, Despina, Galarea, Larissa, Proteus, Triton ja Nereid KÄÄBUSPLANEEDID 1 Ceres on suurim ja esimene avastatud asteroid (väike planeedisarnane taevakeha). Selle avastas 19.sajandi esimesel päeval, 1. jaanuaril 1801 itaalia astronoom ja Palermo observatooriumi direktor Giuseppe Piazzi. Giuseppe Piazzi pidas oma avastust esialgu ekslikult komeediks. Berliini astronoom Johann Bode oli aga kindel, et Piazzi avastas ammu otsitud planeedi. Objekt kadus aga kuni detsembrini vaateväljast
kilomeetrit. Ometigi ei piisa selle kuu gravitatsioonist tagamaks talle korrapärast kuju -- kaaslase pinnal asub kraater, mille läbimõõt ulatub 200 kilomeetrini. Tegemist on päikessteemi kõige mustema kehaga, ta peegeldab pealelangevast pikesevalgusest tagasi vaid 5 protsenti. Naiad, kaugus 48 000 km, raadius 29 km, suurus 96×60×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. Thalassa, kaugus 50 000 km, raadius 40 km, suurus 104×100×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. Despina, kaugus 53 000 km, raadius 74 km, suurus 180×148×128 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. Galatea, kaugus 62 000 km, raadius 79 km, suurus 204×184×144 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. Larissa, kaugus 74 000 km, raadius 96 km, suurus 216×204×168 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. Proteus, kaugus 118 000 km, raadius 209 km, suurus 440×416×404 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. -6- Triton, kaugus 3 55 000 km, raadius 1350 km, suurus 2706,8 km, avastaja William Lassell 1846
annaabi.ee 
