sõrmustena, käevõrudena või nööriga kaelas, nii et nad olid alati käepärast, kui oli neid vaja pilttemplina vaha- või savipitserisse vajutada. 3 Jumalanna Rhea Zeusiga Kiri Mükeenlased võtsid kasutusele alfabeetilise kirja, mida tuntakse lineaarkirjana B. Kirjal on sugulus Minose lineaarkirjaga A. Kirja kasutati enamasti arvepidamises, laoseisude ja majandusaruannete kajastamiseks. Kiri desifreeriti 20. sajandi keskpaigas. Tänapäeval oskavad lineaarkirja B teadlased lugeda. Piltidel on lineaarkiri B 4 Mükeenlastest valitsejate keele kirjapanemiseks kohandati oma tähestik ümber, ning sellest arenes lineaarkiri B, mis eelmise sajandi keskpaigas desifreeriti. Lineaarkirjas B tähistasid lühikesed jooned sõnavahesid, kirjutati horisontaalsete ridadena vasakult paremale. Kiri koosnes sarnaselt lineaarkirjale A silbimärkidest ning logogrammidest.
Kirjutamine kiilkirjas 1) Niiskele savitahvel tehti teritatud pilliroost krihvliga kiilukujulise märke 2) Pandi savitahvel kuivama (erineva tähtsusega tekste kuivatati erinevalt) · Vahel kasutati krihvlite asemel ka kive, kuid seda ainult tähtsate dokumentide puhul, millel oli poliitiline või ajalooline tähtsus Kiilkirja lugemine · Algul ülevalt alla · Hiljem vasakult paremale Kiilkirja desifreerimine ja säilimine · Desifreeriti lõplikult alles 1857.aastal · Säilinud tohutul määral savitahvleid (paljud veel välja kaevamata ja tõlkimata) Kasutatud kirjandus · http://assyria.synthasite.com/kiilkiri.php · http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/kiilkirja %20tehnoloogia.pdf
Fifth level Hieroglüüfkiri Egiptuses tekkis kiri koos riigiga aastal 3000 e.Kr. Algul oli kasutusel vaid piltkiri. Aja jooksul arenesid välja hieroglüüfid. Hieroglüüfe oli umbes 1000 ja seetõttu oli nende õppimine pikk ja raske protsess. Osa oma tekstidest raiusid egiptlased kivisse. Sellised raidkirjad jutustasid vaaraode kuulsatest tegudest. Vähem tähtsaid tekste kirjutati papüürusele. Egiptuse hieroglüüfid desifreeriti teadlase Champollioni poolt. Vaatamisväärsused Egiptus ongi tervenesti üks suur vaatamisväärsus. Eelkõige on ta tuntud suurte püramiidide poolest, kuid seal on palju muudki huvitavat vaadata. PÜRAMIidid Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. Umbes kaks tuhat kuussada aastat eKr ehitati Egiptuses Gizas kolm püramiidi - Cheopsi, Hafre ja Menkaure, mis olid loodud kolmele Egiptuse kuningale. Neist suurim, valmistatud
sajandini pKr moodustasid Kreeka ja Rooma ühe poliitilise ja kultuurilise terviku. Poliitiliselt olid roomlased kreeklaste isandad, ent kultuuriliselt oldi kreeklaste õpilased. 4. Kreeka keeleteadus Lineaarkiri A oli kasutusel u 2000 aastat eKr Kreetal, aga ka mujal; tõenäoliselt süllaabiline ja ideograafiline; täielikult desifreerimata. Lineaarkiri B kasutusel pärast lineaarkirja A alates 15. sajandist eKr samuti Kreetal; süllaabiline koos logogrammidega; desifreeriti 1952. aastal. Koinee kreeka muutuv ja rahvaid ühendav ametikeel, mis vastandub Homerose eepilisele keelele; algselt atika murre. Platoni ja Aristotelese ajal tähendas grammatikós kirjatähtede tundmist. Stoikud (4. saj eKr) eristasid filosoofia seast keeleteaduse; formaliseerisid vormi ja tähenduse dihhotoomia; käsitlesid eraldi foneetikat, grammatikat ja etümoloogiat. 3. saj eKr tõlgiti kreeka keelde Vana Testament tuntud kui Septuagint (LXX), sest
päritolu. Egiptuses tekkis kiri koos riigiga aastal 3000 e.Kr. Algul oli kasutusel vaid piltkiri. Aja jooksul arenesid välja hieroglüüfid. Hieroglüüfe oli umbes 750 ja seetõttu oli nende 4 õppimine pikk ja raske protsess. Osa oma tekstidest raiusid egiptlased kivisse. Sellised raidkirjad jutustasid vaaraode kuulsatest tegudest. Vähem tähtsaid tekste kirjutati papüürusele. Egiptuse hieroglüüfid desifreeriti teadlase Champollioni poolt. Egiptlaste peajumal oli Amon-Ra päikesejumal oina pea ja inimese kehaga (jumalaid ligikaudu 740). Algul oli ka päikesejumal, keda kujutati eaka mehena. Hiljem hakati teda samastama Amoniga ja Uue riigi ajal saigi Amon-Ra. Tema pühamu oli Karnaki tempel. Thot oli egiptlaste usujumal, Hathor kehastas loomade ja inimeste viljakust, surnute jumal oli Amibis, Isise poeg Horos, Seth oli kõrvetav ja viljatu läänetuul.
· Koloniaalajastul taasavastatakse oma kultuur neohinduism. Inglaste uurimise tagajärg. Annab aimu, mis võis kunagi olla. Muinas-Egiptuse usund · Teistlik usund usund, kus on väga selgepiiriline jumala kujutlus · Polüteistlik austatakse paljusid erinevaid jumalusi · Henoteistlik jumalakäsitlus erinevaid jumalusi võidakse kasutada ühe jumala erinevate teisenditena · Kultusreligioon · 1880. aastatel desifreeriti hieroglüüfkiri, tänu millele on võimalik seda religiooni tundma õppida. · Vanimad andmed selle usundi kohta on neljandast aastatuhandest · Alam-(põhi) ja Ülem-Egiptus(lõuna) ühinesid u. 3000 a. eKr · Kolm kultust : Jumalate kultus, Kuningate kultus ja Surnute kultus · Jumala käsitluse puhul on erinvuseks see, et jumalatel on looma- või linnukujuline ilmumise variant. · Herodotos väidab, et Egiptuses olid au sees kõik loomad, eriti kass.
Mükeene kultuur ja perioodid Asustuse jäljed - 1550. Tsivilisatsioon 1450 (sideaineta suurtest kiviplokkidest kindluspaleed, keskset õue ei ole). Mükeene Lõvivärav. Kullassepakunst (portreelikud surnumaskid, inkrusteeritud relvad), pronkssirbid. Lineaarkiri B silpkiri, ahhaia keele arhailine kihistus, s.t., et Peloponnesosele jõudnud indoeurooplased hakkasid oma keelt kirjutama Egeuse kultuuri kirjamärkidega, pärineb ~ 1300 e. Kr., desifreeriti 1952. Nendes tekstides mainitakse Zeusi ja Herat (juba paarina), Poseidonit, Artemist, Hermest jt. Mükeene kultuuri keskused purustati XII saj. e. Kr. Kreekasse tunginud doorlaste poolt. I 1700-1550 varamükeene II 1550-1400 keskmükeene III 1400-1200 hiline Mükeene Homerose e. tume ajajärk (XI-IX saj.) Doorlased (illüürlased) olid lõunapoolsematest rahvastest kultuuri poolest madalamal tasemel,
linnaga Mari, mis jäi praeguse Süüria piiridesse. Akkadi keeles kutsuti seda riiki Amurru, Vanas Testamendis selle elanikke amoriitideks. Samal ajal rändas osa hõimudest Palestiina aladele. 1. Kuidas nimetatakse sealt leitud keele ja kultuuri uurimisega tegelevat teadusharu? Ugariti kultuuriga tegelevat teadusharu nimetatakse ugaritoloogiaks, mis on semitoloogia haru. Ugariti tähestik koosneb kolmekümnest tähest ja desifreeriti 1930.aastal. 2. Milline oli Kaanani usund oma laadilt? Kaanani usund oli loodususund ehk natuurreligioon. 3. Milline oli Kaanani jumaluse üldnimi? Kaanani jumala üldnimeks on El. Nii foiniikia kui ka ugariti tekstides on jumala epiteetideks qds (püha), sama ka heebrea keeles (qados), aga ka "heatahtlik ja halastaja." Ta on ka "looja." 5. Kuidas nimetati jumalust, keda tunti nimetuste all "isand", "valdaja" või "omanik?"
Teise teooria kohaselt tulid sumerid Kesk-Aasia mägistelt aladelt (sest mäed mängivad pärimuses tähtsat rolli). Sumeritele iseloomulikem ehitisetüüp on tsikuraat, mis hüpoteesi kohaselt on kunstlikud mäed. Paljud rahvad austavad jumalaid mäetippudel, aga Mesopotaamia oli lauskmaa. Paljudes kultuurides on tuntud motiiv, mille kohaselt maailma keskpunktiks on mägi (soomeugri hõimude hulgas ka ilmapuu): Olympos. Sumerid leiutasid kiilkirja, mis desifreeriti XIX sajandil, selle oskajaid on ka Eestis. Sumeri keelt tuntakse tänapäeval hästi, kuid pole suudetud tõestada selle sugulust mõne teise keelega. Keelkondlik kuuluvus on lahtine. Tegemist pole igatahes semiidi keelega. Sumeris olid iseseisvad linnriigid, igal riigil oma kuningas. Selle koosseisu kuulusid ka ümbritsevad alad. Sumeri linnad olid korrapäraselt planeeritud, veevärgi ja kanalisatsiooniga, müüriga ümbritsetud. Ühtne Sumeri riik tekkis XXIV sajandil, mil
Muinasegiptuse usund Tekkis u 4000 eKr Niluse jõe orus. Noom linnriik, mida oli kuskil 40-42. Suurem kui linn tegelikult. Noomide ühinemisega tekkisid Alam-(põhjaosa) ja Ülem-Egiptus(lõunaosa) u 3000 eKr Menes esimene kuningas ehk vaarao. Pealinnaks sai Memphis/Memfis. Demootne kiri kasutati igapäevases asjaajamises. Hieroglüüfides(pühad märgid) kirjutati jumalaid puudutavaid asju jne. See desifreeriti 1822 Napoleoni retkel leitud kivi põhjal. Kopti keel otsene järeltulija; kõnekeelena enam ei kasutata, vaid kultuskeelena. Palju kreeka laendsõnu. Egiptuses tõlgiti palju kreeka kirjandust. Egiptlaste panteon ( kõik jumalad, keda mingis religioonis austatakse) ääretult mitmekesine ja kirev. See avaldus ka jumala erinevates ilmumisvormides. Austati loomi, sest jumal võis võtta mõne looma kuju. Kõige sagedamini kujutati jumalaid pool-inimese ja pool-loomana.
linnaga Mari, mis jäi praeguse Süüria piiridesse. Akkadi keeles kutsuti seda riiki Amurru, Vanas Testamendis selle elanikke amoriitideks. Samal ajal rändas osa hõimudest Palestiina aladele. 1. Kuidas nimetatakse sealt leitud keele ja kultuuri uurimisega tegelevat teadusharu? Ugariti kultuuriga tegelevat teadusharu nimetatakse ugaritoloogiaks, mis on semitoloogia haru. Ugariti tähestik koosneb kolmekümnest tähest ja desifreeriti 1930.aastal. 2. Milline oli Kaanani usund oma laadilt? Kaanani usund oli loodususund ehk natuurreligioon. 3. Milline oli Kaanani jumaluse üldnimi? Kaanani jumala üldnimeks on El. Nii foiniikia kui ka ugariti tekstides on jumala epiteetideks qds (püha), sama ka heebrea keeles (qados), aga ka "heatahtlik ja halastaja." Ta on ka "looja." 5. Kuidas nimetati jumalust, keda tunti nimetuste all "isand", "valdaja" või "omanik?"
Seega võib arvata, et Dionysosel kumab taga mingi härg-jumalus. Dionysost peetakse suht uueks jumaluseks, sest Homerose eepostes mängib ta suht väikest rolli. Lood on pidvalt tema tulemisest, aga teda ei võeta vastu. Alates 7.saj tuleb ta alles igale poole- vaasidele ja veininõudele jne. Seepärast arvati alguses, et ta kultus polnud enne juurdunud ja 7.saj tueb ta kuskilt väike-aasiast. Praeguseks on see arvamus hüljatud- see oli nii kaua kuni desifreeriti lineaarkiri B ja sealt leiti Dionysose nimi. Allilm Allilma valitseja oli Hades. Hades v Aides v Ais v Aidoneus. Aides tõlkes nähtamatu. Hadese müts olevat nähtamatuks teinud. Teine nimi mida tema kohta kasutati oli Pluton (sõnast plutos e rikkus, küllus). Ta oli teatud mõttes ka maast võrsuva viljakuse andja. Ta samastub Zeusiga, sest ka Zeusi austati tihti allilmse Zeusina( Zeus euboleus, Zeus meilichios, katachthonios). Hadest seostatakse ka Dionysosega.
5.Muistne Egiptus: kiri ja kirjandus Hieroglüüfid kujunesid 4. ja 3. aastatuhande vahetusel eKr, kirjamärgid, meenutavad piltkirja, arvatavasti on sellest arenenud; enamik hieroglüüfe tähistas mingit mõistet, aga oli ka ühtede või teiste konsonantide sümbol; hieroglüüf sobis kõigi samu konsonante samas järjestuses sisaldavate sõnade tähistamiseks; keerulise kujuga, nende joonistamine aeganõudev, kasutati enamasti poliitilise ja religioosse sisuga raidkirjades; desifreeriti Rosetta kivi pealt 1822 Jean Champollion Determinatiivid seletatavad märgid, kuulusid hieroglüüfide hulka, osutasid, kummal viisil, kas mõiste- või häälikutähisena, tuleks hieroglüüfi lugeda Hieraatiline kiri kasutati igapäevases asjaajamises, lihtsam, erines märkide kujult, kuid mitte põhimõtetelt, märke loeti mõistete või häälikute tähistusena, kasutati determinatiive
sündmuste üleskirjutajateks. Mõned kultuuriajaloolased peavad etrusklannasid tänini kõige vabamateks ja mõjukamateks naisteks ajaloos. Usutakse, et vanad roomlased võtsid ka kirjakunsti üle just etruskidelt ning arendasid seda hiljem omal moel edasi. Etruskid laenasid oma tähestiku kreeklastelt, kes olid selle omakorda laenuks saanud foiniiklastelt. Sama kirjaviis võeti omaks kõigis kolmes keeles, olenemata nende täiesti erinevast ülesehitusest. Etruski tähestik desifreeriti juba XV sajandil, sõnade tähendus on jäänud aga tänaseni saladuseks. Säilinud on suures osas vaid haudadesse kaasa pandud ohvritalitluste kirjeldused. Alles pole aga ühtegi teksti, mille põhjal võiks rekonstrueerida etruskide igapäevase kõnekeele. Etruski kultuurist jutustavad meile täna peamiselt vaid hauakambrid. Kuigi roomlased tegid etruski külad maatasa, polnud nad siiski nii julmad, et oleksid rüüstanud ka etruskide matmispaigad.
4. Mükeene kultuur ja perioodid Asustuse jäljed - 1550. Tsivilisatsioon 1450 (sideaineta suurtest kiviplokkidest kindluspaleed, keskset õue ei ole). Mükeene Lõvivärav. Kullassepakunst (portreelikud surnumaskid, inkrusteeritud relvad), pronkssirbid. Lineaarkiri B silpkiri, ahhaia keele arhailine kihistus, s.t., et Peloponnesosele jõudnud indoeurooplased hakkasid oma keelt kirjutama Egeuse kultuuri kirjamärkidega, pärineb ~ 1300 e. Kr., desifreeriti 1952. Nendes tekstides mainitakse Zeusi ja Herat (juba paarina), Poseidonit, Artemist, Hermest jt. Mükeene kultuuri keskused purustati XII saj. e. Kr. Kreekasse tunginud doorlaste poolt. I 1700-1550 varamükeene II 1550-1400 keskmükeene III 1400-1200 hiline Mükeene 5. I ahhailaste kolonisatsioon ja selle põhisuunad Ahhailased tulid põhja poolt ja jõudsid Balkani lõunaossa ~2000 e. Kr. Keeleliste andmete
annaabi.ee 
