"AKADEEMIA"12/1997, lk 26592684 KVAALIDE KVAINIMINE Daniel C. Dennett Tõlkinud Bruno Mölder 1. ELAVHÕBEDA KINNINABIMINE "Kvaalid" on tundmatu termin selle kohta, mis ei saaks kellelegi meist olla tuntum: need viisid, kui- das asjad meile paistavad. Ja nagu filosoofilise zargooni puhul ikka, on lihtsam tuua näiteid kui ter- mini definitsiooni. Vaata piimaklaasi päikeseloojangul; see viis, kuidas ta sulle paistab eriline, isiklik, subjektiivne piimaklaasi nägemiskvaliteet ongi sinu selle hetke nägemiskogemuse kvaal. See viis, kuidas piim sulle siis maitseb, on teine, maitsmise kvaal ja kuidas see kõlab, kui sa seda neelad, on kuulmise kvaal. Need erinevad "teadvusliku kogemuse omadused"...
Idealistid ja materialistid 34. Leia üks materialistik metafüüsik kolme idealisti seast: Marx 35. Metafüüsilist seisukohta, mis väidab, et maailm koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, nimetatakse: Dualismiks 36. Ainult üks vaimufilosoofia teooria neljast on monistlik, milline? Identsusteooria 37. Suund psühholoogias, kus vaim on käitumisviis, inimest saab kirjeldada stiimilreaktsioon skeemi abil. Biheiviorism 38. Kuidas nimetati Dennetti vaimufilosoofias mõistelisi ühikuid, millest koosneb vaim ja mis annavad inimestele evolutsioonilise eelise eiste loomade ees? Meemidkes 39. Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole muud kui aju? Identsusteooria 40. Millist seisukohta tahtevabaduse küsimuses pooldavad kristlased ja eksistentsialistid? Indeterminismi 41. Seisukohta, mille järgi meil on tahtevabadus ka siis, kui looduses valitsevad
Idealistid ja materialistid 34. Leia üks materialistik metafüüsik kolme idealisti seast: Marx 35. Metafüüsilist seisukohta, mis väidab, et maailm koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, nimetatakse: Dualismiks 36. Ainult üks vaimufilosoofia teooria neljast on monistlik, milline? Identsusteooria 37. Suund psühholoogias, kus vaim on käitumisviis, inimest saab kirjeldada stiimilreaktsioon skeemi abil. Biheiviorism 38. Kuidas nimetati Dennetti vaimufilosoofias mõistelisi ühikuid, millest koosneb vaim ja mis annavad inimestele evolutsioonilise eelise eiste loomade ees? Meemidkes 39. Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole muud kui aju? Identsusteooria 40. Millist seisukohta tahtevabaduse küsimuses pooldavad kristlased ja eksistentsialistid? Indeterminismi 41. Seisukohta, mille järgi meil on tahtevabadus ka siis, kui looduses valitsevad
Ta eristab: Realism uskumuste kohta: see, kas kellelgi on mingi uskumus on objektiivne asjaolu, mida saab kontrollida (nagu seda, kas kellelgi on viirus). Interpretatsionism: see, kas kellelgi on mingi uskumus, on tõlgenduse küsimus. Sama suhteline nagu see, kas keegi on stiilne või andekas. Intentsionaalse seisukoha teooria (intentional stance theory): uskumus on objektiivne, ent nähtav vaid teatud seisukohalt ning selle olemasolu kinnitatakse vastava ennustusstrateegia hindamise kaudu. Dennetti kolm seisukohta. Dennett vaatleb, kuidas seletatakse ja ennustatakse süsteemi käitumist. Seda on võimalik teha kolmest aspektist: Füüsikaline seisukoht (physical stance): lähtuvalt süsteemi füüsilisest ülesehituses ning loodusseadustest saab ennustada füüsilise süsteemi käitumist. Nt kui klaviatuurile valada kohvi, siis lakkab arvuti töötamast. Kavandatuse seisukoht (design stance): kuidas süsteem peab toimima vastavalt sellele, kuidas ta on kavandatud (oma programmile)
hoopis see, mida sa teed. Oluline on vaimuseisundi funktsionaalne roll organismis. Kui sedasama rolli suudab täita mingi mehhanism, mis koosneb plastmassist ja alumiiniumist, siis on ka temal vaimuseisundid. Aga siis ei saa olla vaimuseisundite tüübid samased ajuseisundite tüüpidega. Identiteedi relatsioon on üks-ühele, aga vaimuseisund füüsilisele seisundile on üks- mitmele, siis identiteedi teooria peab vale olema. Küsimused Daniel Dennetti teksti “Tõelised uskujad: intentsionaalne strateegia ning miks see töötab” kohta (Tähtaeg 20.11.14) 1. Mille poolest erineb Dennetti järgi inimolend kõnepuldist? [Intentsionaalne hoiak=seisukoha võtmine)]. Kõige üldisemalt on erinevus selles, et kõnepuldi osas on teada kõik, mida teada saab. Kõnepult on omas positsioon – me teame, miks ta seal on ja mis tema eesmärk on. Inimeste puhul kindlasti ei ole, sest inimolendid paratamtult ei ole nii „stabiilsed“.
Lähemalt teada interaksionismi, biheiviorismi ja identsusteooria seisukohti keha-vaimu probleemis. 4 Keha ja vaimu probleem monistlikud teooriad (subjektiivne idealism-kuna meil pole muud kui tajud, tuleb järeldada, et kogu maailm on vaime; kahe asbekti teooria-vaim ja keha on sama asja 2 asbekti; kimbu teooria-keha ja vaim on sama sorti asjade erinevalt koostatud kimbud; ekstreemne materialist- biheiviorism, füsikalism; identsusteooria; funktsionalism; dennetti materialism)-dualistlikud (interaktsionism-keha ja vaim on 2 substantsi, mõjut teineteist; okasionalism-kehalised ja vaimsed nähtused on kookõlas; parallelism-keha ja vaim on seotud, kuid mite põhjuslikult; epifenomenalism- kehalised protsessid põhjustavad vaimseid; subjektiivse valdkonna kaitsjad) Interaktsionism- keha ja vaim mõjut teineteiast vastastikku. Biheiviorism- metoloogiline-üritas teaduslikult taandada kõik vaimuseisundid käitumisele, skeemile stiimul-reatsioon
naudingut võimalikult suurele hulgale inimestele. Eristab eraelu avalikust elust. 22. Keha ja vaimu probleem monistlikud teooriad (subjektiivne idealism-kuna meil pole muud kui tajud, tuleb järeldada, et kogu maailm on vaime; kahe asbekti teooria-vaim ja keha on sama asja 2 asbekti; kimbu teooria-keha ja vaim on sama sorti asjade erinevalt koostatud kimbud; ekstreemne materialist-biheiviorism, füsikalism; identsusteooria; funktsionalism; dennetti materialism)-dualistlikud (interaktsionism-keha ja vaim on 2 substantsi, mõjut teineteist; okasionalism-kehalised ja vaimsed nähtused on kookõlas; parallelism-keha ja vaim on seotud, kuid mite põhjuslikult; epifenomenalism-kehalised protsessid põhjustavad vaimseid; subjektiivse valdkonna kaitsjad) Interaktsionism- keha ja vaim mõjut teineteiast vastastikku. Biheiviorism- metoloogiline-üritas teaduslikult taandada kõik vaimuseisundid käitumisele, skeemile stiimul-reatsioon
tajud, tuleb järeldada,et kogu maailm on vaimne. Kahe aspekti teooriad (Spinoza)vaim ja keha on sama asja 2 aspekti. Kimbu-teooriad (Hume, Mach) keha ja vaim on sama sorti asjade erinevalt koostatud kimbud,Ekstreemne materialism: biheiviorism(Watson), füsikalism (Carnap) mõtteid, tundeid jne. pole kunagi olnudki, neid saab seletada, teaduslikult,Identsusteooria(Smart,Armstrong)vaimne sõnavara osutab füüsikalisele nähtusele, ajule.,Funktsionalism (Putnam).,Dennetti materialism. Dualism: tunnistavad keha ja vaimu. Interaktsionism (Descartes) keha ja vaim on 2 substantsi, mõjutavad teineteist. Okasionalism (Malebranche) kehalised ja vaimsed nähtused on kooskõlas, kuna Jumal neid pidevalt kooskõlastab.Parallelism (Leibniz) keha ja vaimon seotud, kuid mitte põhjuslikult. On algselt sünkroniseeritud, n.ö."jumalikud kellad" ,Epifenomenalism (Huxley) kehalised protsessid põhjustavad
komponeeri, esita hüpotees) HINDAMINE - otsuste tegemine ( väärtusta, järelda, kritiseeri, reasta, otsusta) 39. Chalmersi teadvuse käsitlus. Teadvuse "kerged" ja "rasked" probleemid ehk kuidas teadvus on seotud ajuga. "Kerged" on vaimsed protsessid: kuidas näeme ja eristame objekte, näiteks, banaani õunast. "Raske" on teadvuse subjektiivsus ja seos neuroprotsessidega ehk kuidas neuro on seotud subjektiivsusega 40. Dennetti video. 1. Alateadvusest. 2. Meemidest. 41. Baarsi arusaam teadvusest. Baars kujutas 20 aastat tagasi ette, et aju koosneb paljudest oma tööle spetsialiseerunud alammoodulitest (nt moodul liikumisinformatsiooni töötlemiseks vms), mis töötlevad infot eelteadvuslikult. Teadvus seostub aga globaalse tööruumiga, mis on töötlussüsteem, kuhu need alammoodulid informatsiooni saadavad ja kus nende alammoodulite informatsioon ühendatakse ühtseks
Niisamuti ei tunnista Chalmers absoluutset tõemõistet, mis küüniks iseloomustama teadust kui tõeotsingut. Iga tunnetusvaldkonna üle tuleb otsustada tema väärtuste põhjal, uurides ta eesmärke. Kuid eesmärkide kohta tehtavad otsused on ise seotud sotsiaalse situatsiooniga. Chalmers protesteeris teadusele omistatud müütiliste omaduste vastu, mis on laiatarbemeedia kaudu levinud ja eri variatsioonidega müütilisi tähendusi omandanud 40. Dennetti video. http://www.ted.com/talks/dan_dennett_on_our_consciousness.html . 41. Baarsi arusaam teadvusest. Baars: Global workspace theory. Teadvus nagu teater. Lava, näitlejad, fookuses, annab tähendusi toimuvale, publik, mis omakorda kommenteerib toimuvat, teadmised, lavastaja, lavatagused jõud, kontekst. 42. Une rütmid. I aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained. II aste - uinumine, kestusega u 20 minutit
(1)subjektiivne idealism - kuna meil pole muud kui tajud, tuleb järeldada, et kogu maailm on vaime; (2)kahe aspekti teooria-vaim ja keha on sama asja 2 aspekti; (3)kimbu teooria - keha ja vaim on sama sorti asjade erinevalt koostatud kimbud; (4)ekstreemne materialism: biheiviorism, füsikalism mõtteid ja tundeid pole kunagi olnudki, neid saab seletada teaduslikult ; (5)identsusteooria vaimne sõnavara osutab füüsikalisele nähtusele, ajule; (6)funktsionalism; (7)dennetti materialism. Dualistlikud teooriad (tunnistavad mõlemat) (1)interaktsionism - keha ja vaim on 2 substantsi, mõjut teineteist; (2)okasionalism - kehalised ja vaimsed nähtused on kookõlas; (3)parallelism - keha ja vaim on seotud, kuid mite põhjuslikult; (4)epifenomenalism - kehalised protsessid põhjustavad vaimseid; (5)subjektiivse valdkonna kaitsjad teadvusel olemine, subjektiivsus, intentsionaalsus, ei ole redutseeritavad materiaalseteks kirjeldusteks.
omadused teatud kogumis on määratud elementide omavahelise seosega. D arvates tuleb ühtse, vastastikku määrava süsteemina vaadelda nii tähendusi, uskumusi ja soove kui tegusid (keeleteooria side vaimu ja tegude teooriaga). Vaimusündmused on seotud lugematute seoste ja vastastikku sõltuvate kirjeldustega, kusjuures sama tegu võib olla täiesti erineva kirjeldusega ja vastupidi jne. Mõjukas ja huvitav vaimufilosoofia suundumus on veel Daniel Dennetti materialism, kelle arvates aju sisendiks on meemid, mis on kujunenud evolutsiooniprotsessis ja objektiivselt uuritavad.
3. Kimbu-teooriad ( keha ja vaim on erinevalt valmistatud kimpudest, kuid mis on tehtud samadest asjadest ), Hume, Mach. 4. Ekstreemne materialism ( biheiviorism ja füsikalism ) ( mõtteid ja tundeid on võimalik seletada teaduslikult ja seega ei ole neid tegelikult olemas ), Watson, Carnap. 5. Identsusteooria ( aju võimaldab vaimset sõnavara ), Smart, Armstrong. 6. Funktsionalism ( erinevad ajuseisundid võivad väljendada ainult ühte käitumist ), Putnam. 7. Dennetti materialism ( inimene otsustab, et ta näeb sinist, mitte ei avaldu sinise kvaliteet ). Dualistlikute teooriate alla kuuluvad aga järgmised suunad: 65 1. Interaktsionism ( keha ja vaim on kaks erinevat asja, mis mõjutavad üksteist ), Descartes. 2. Okasionalism ( kooskõlalised vaimsed ja kehalised nähtused, mida Jumal kooskõlastab ), Malebranche. 3
67 samadest asjadest ), Hume, Mach. 4. Ekstreemne materialism ( biheiviorism ja füsikalism ) ( mõtteid ja tundeid on võimalik seletada teaduslikult ja seega ei ole neid tegelikult olemas ), Watson, Carnap. 5. Identsusteooria ( aju võimaldab vaimset sõnavara ), Smart, Armstrong. 6. Funktsionalism ( erinevad ajuseisundid võivad väljendada ainult ühte käitumist ), Putnam. 7. Dennetti materialism ( inimene otsustab, et ta näeb sinist, mitte ei avaldu sinise kvaliteet ). Dualistlikute teooriate alla kuuluvad aga järgmised suunad: 1. Interaktsionism ( keha ja vaim on kaks erinevat asja, mis mõjutavad üksteist ), Descartes. 2. Okasionalism ( kooskõlalised vaimsed ja kehalised nähtused, mida Jumal kooskõlastab ), Malebranche. 3. Parallelism ( keha ja vaimu mittepõhjuslikune seos, mis on juba algusest peale nö. „sünkroniseeritud“ ), Leibniz. 4
annaabi.ee 
