Yorki Ülikooli Graduate School of Business Administration juures. Pidas 1950.ndal aastal Jaapanis loenguid statistilise kvaliteediohje kasutamisest. 1951 aastal rajas Jaapani Teadlaste ja Inseneride Liit (JUSE) esimese kvaliteediauhinna nime, mis kannab nime dr. W. Edvards Deming. Lõi USA kompaniidele nn. 14-punktilise programmi (e. raamistik üldise kvaliteedi täiustamiseks vt lisa 1). Demingi ringi põhimõte on organisatsiooni kvaliteedi parandamine. See on määratletud neljaastmelise tsükliga (vt joonis 1): Joonis 2 Demingi ring 1. Planeeri (Plan): (arnegukava, tööplaanid) tulemuste parendamiseks kavanda 6 või muuda äriprotsessi komponente. 2. Rakenda (Do): (tegevused eesmärkide saavutamiseks) rakenda plaan ja hinda selle toimivust. 3. Kontrolli (Check): (sisehindamise seire süsteem andmete kogumiseks) hinda
juhtimisvaldkondades. Kvaliteedijuhtimine seisneb tervet ettevõtet hõlmava kvaliteedisüsteemi loomises. Kvaliteedisüsteemiga fikseeritakse organisatsiooni struktuur, eesmärgid, kvaliteedijuhtimise vastutuskompleksid, protsessid, menetlused ja vahendid kvaliteedi realiseerimiseks. - 22 - Kvaliteedijuhtimissüsteemi tegevusi võime kirjeldada ka läbi Demingi ringi (joonis 8). Nagu jooniselt näha, aitab kvaliteedijuhtimissüsteem ettevõtte töötajatel hinnata oma otsuseid. Nii saame me hinnata seda, kuidas me otsuseid vastu võtsime, kuidas neid ellu rakendasime, millised on tulemused ja kas taoline lähenemisviis oli õige. Kui lähenemisviis osutus õigeks võib rakendust suurendada kui ei, annab ta teada, et peame lähenema teisiti. PLAN KAVLITEEDI-
· Kvaliteedijuhtimissüsteemile esitatavad nõuded lennunduses JAA, EASA määrus. Kvaliteedialast informatsiooni · Eesti Kvaliteediühing www.eaq.ee · Eesti Vabariigi Standardikeskus www.evs.ee · Euroopa Kvaliteediorganisatsioon www.eoq.org · EFQM www.efqm.org · ISO www.iso.ch · ASQ www.asq.org Kirjandus · Oakland, J.S. Terviklik kvaliteedijuhtimine. Teooria ja praktikad. 2006 · Organisatsiooni juhtimise käsiraamat. 2004 · ISO 9001 väike ettevõtetele. Mida teha? ISO käsiraamat, 2003. · J.Alaver, L. Reinberg. Juhtimisarvestus. 2002 Eesti Lennuakadeemia 2010 Õppekavade üleminekuhindamine 2004 Eesti Juhtimiskvaliteedi Auhind 2004 konkursil osalemine 2003 Õppekavade akrediteerimine 2002 - ... Tagasiside ankeetide koostamine ja küsitluste läbiviimine Eesti Lennuakadeemia · Lennukoolitusorganisatsiooni (FTO) sertifikaat Väljastaja: Lennuamet Kehtib kuni: 06. märts 2012
vaja? kui palju peab olema teeninduskanaleid, punkte?, teenindavate ja teenindaja keskmine seisuaeg (seisuaja minimiseerimine), teenindavate keskmine arv teeninduse ootel (järjekorra pikkus optimeerida), optimaalse teenindusnormi arvutamine, teeninduskulude minimeerimine. Optimeerimise täpsus ja võimalikud vead: y mudeli struktuur ei ole õige y mudel ei sisalda olulised tegureid y olulised tegurid ei ole täpselt määratletud, info on ebausaldav (u=1-p, u-info usaldatavus, p-vigade tekkimise tõenäosus) y funktsionaalne seos on liiga lihtne y ebaõiged arvutusmeetodid või arvutusvead. Teenindusteooria Teenindusteooria on juhuslike protsesside teooria üks rakenduslik osa. Tema objektiks on teenindus- süsteemide funktsioneerimine ja selle koguselised näitajad. Teooria eesmärk on leida mainitud näitajate
vaja? kui palju peab olema teeninduskanaleid, punkte?, teenindavate ja teenindaja keskmine seisuaeg (seisuaja minimiseerimine), teenindavate keskmine arv teeninduse ootel (järjekorra pikkus optimeerida), optimaalse teenindusnormi arvutamine, teeninduskulude minimeerimine. Optimeerimise täpsus ja võimalikud vead: y mudeli struktuur ei ole õige y mudel ei sisalda olulised tegureid y olulised tegurid ei ole täpselt määratletud, info on ebausaldav (u=1-p, u-info usaldatavus, p-vigade tekkimise tõenäosus) y funktsionaalne seos on liiga lihtne y ebaõiged arvutusmeetodid või arvutusvead. Teenindusteooria olemus ja põhiparameetrid Teenindusteooria on juhuslike protsesside teooria üks rakenduslik osa. Tema objektiks on teenindus- süsteemide funktsioneerimine ja selle koguselised näitajad. Teooria eesmärk on leida mainitud näitajate
Hakati rõhutama juhtide ja tööliste koostöö võimalikkust ja olulisust (eesmärgi täitmiseks peab juht eelnevalt konsulteerima täitjatega). Uusklassikaline käsitlusviis püüab aidata juhte paremini mõista inimeste käitumist töökeskkonnas (juhid pevad olema ka kasvatajad). Klassikalise koolkonna nägemus: · Tööjaotus konkreetne · Plaanimine üksikasjalik · Õigused, kohustused, suhtlusteed määratletud · Koordinatsioon ,,üks parim tee", täpne · Kontroll avalik · Otsustamine tipptasandil Uusklassikalise koolkonna nägemus: · Tööjaotus avar · Plaanimine üldine · Õigused, kohustused, suhtlusteed töötajate suurem iseseisvus · Kordinatsioon ametlik ja vabatahtlik · Kontroll varjatud · Otsustamine mitmel tasandil (delegeeritud) 11. Juhtimise osategevused, nende olemus ja omavahelised seosed.
Delegeerimine juht jagab ülesanded alluvate vahel ära ning ise teostab kontrolli Vastutamine juhiks olemisele kaasneb alati vastutus, sest just tema on võimeline tegema lõplikke otsuseid II loengu kordamisküsimused 1. Nimetage Fayoli juhtimisfunktsioonid to forecast and plan planeerimine to organize organiseerimine to command (direct-lead) eestvedamine to coordinate koordineerimine to control - kontrollimine 2. Seletage Demingi ringi mõtet Õppiva organisatsiooni meetod arengu tagamiseks - Demingi ratas (PDCA ring) ehk pideva parendamise tsükkel 2 Planeeri (Plan) (arengukava, tööplaanid) määratle eesmärgid ja protsessid, mis on vajalikud kliendi nõuete ja organisatsiooni poliitikaga kooskõlas olevate tulemuste saavutamiseks. Teosta (Do) (tegevused eesmärkide saavutamiseks) rakenda
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
