meetodid on olnud professionaalsed alal eriti kompetentne inimene) Statistilised andmed Viited teistele autoriteetsetele isikutele, Standardid, normid, kehtivad seadused klassikutele (kommenteeritav ainevaldkond Paradigmad (näidised), klassikalised ehk ei pruugi kokku langeda nende isikute üldtuntud teoreetilised ja metodoloogilised erialaga) alused antud ajaetapil; teadmised, meetodid, Demagoogilised võtted tehnoloogiad, andmete hindamise mudelid. Usk, veendumus Aksinoomid ehk tõestust mittevajavad tõed Intuitsioon Argumenteerimine vastavalt loogika Argumendi pealesurumine selle tõesusest või reeglitele ja seadustele väärusest sõltumata Empiirilised ehk indiviidi praktilisse kogemusse kuuluvad argumendid lähtuvad loogika reeglitest ja seadustest.
1. Argument Argument on mis tahes suuline või kirjalik tekst või tegu, millega kedagi milleski veenda püütakse, seda eelkõige veenmiskunstis, loogikas nimetatakse argumendiks propositsioonide või väidete süsteemi, milles on eristatud eeldus või eeldused ja järeldus. Argumendid jaotuvad kaheks: empiirilised argumendid ehk faktid, statistilised andmed, aksioomid, paradigmad ja standardid, aprioorsed argumendid on aga intuitsioon, usk, demagoogilised võtted ja varem tõestatud või tõeseks peetud asjaoludele. Empirism tunnistab usaldatava tunnetuse ainsaks vahendiks kogemuse ehk meelelise taju. Sellise filosoofilise õpetuse järgi pärinevad kõik teadmised tegelik maailma kohta kogemusest. Ratsionalism peab omakorda ainsaks tõese teadmise allikaks mõistust.1 Empirismis toimub argumenteerimine vastavalt loogika reeglitele ja seadustele.2 Ratsionalismis toimub aga argumendi pealesurumine selle tõesusest või väärusest sõltumata
veenvalt. Nende hulka kuuluvad faktid, katsetulemused, statistilised andmed, standardid (normid, kehtivad seadused), üldlevinud teave, tõendatud tõed. - aprioorsed Ei põhine kogemustel, ei tõenda veenvalt. Nende hulka kuuluvad viited varem tõendatud asjaoludele, viited eksperdi arvamusele, viited autoriteetsetele organisatsioonidele, demagoogilised võtted, usk ning veendumus, intuitsioon. Põhjendite reeglid. ! 1. Põhjendid peavad olema tõesed väited või kontrollitud faktid. ! 2. Põhjendid peavad olema küllaldased. ! 3. Põhjendid ei tohi olla kahtlased. ! 4. Põhjendid ei tohi olla vasturääkivad. ! 5. Põhjendeid tuleb vajaduse korral eraldi tõendada. Põhjendite vead. ! - põhiviga: põhjendid on ebaolulised, väheveenvad või väärad.
veenvalt. Nende hulka kuuluvad faktid, katsetulemused, statistilised andmed, standardid (normid, kehtivad seadused), üldlevinud teave, tõendatud tõed. - aprioorsed Ei põhine kogemustel, ei tõenda veenvalt. Nende hulka kuuluvad viited varem tõendatud asjaoludele, viited eksperdi arvamusele, viited autoriteetsetele organisatsioonidele, demagoogilised võtted, usk ning veendumus, intuitsioon. Põhjendite reeglid. ! 1. Põhjendid peavad olema tõesed väited või kontrollitud faktid. ! 2. Põhjendid peavad olema küllaldased. ! 3. Põhjendid ei tohi olla kahtlased. ! 4. Põhjendid ei tohi olla vasturääkivad. ! 5. Põhjendeid tuleb vajaduse korral eraldi tõendada. Põhjendite vead. ! - põhiviga: põhjendid on ebaolulised, väheveenvad või väärad.
riigi volikogu 80saadikuga-valiti rahva poolt otsevalimiste teel. Valijate vanusepiir 22- aastale. 2)riiginõukogu 40saadikuga-kuulusid sinna ameti poolest või määrati presidendi poolt. *valitsuse eesotsas peaminister, valitsus määrati presidendi poolt *rahvalt võeti ära omaalgatuse õigus 10)Millised olid vabadussõjalastele iseloomulikud jooned? *juhikultus, rahvusühtsuse propageerimine, kutsekodade eelistamine poliitilistele erakondadele, demagoogilised lubadused 11)Kuidas ja miks algas Eestis Vaikiv ajastu? *sügis 1934 kehtestati autoritaarne diktatuur (Pärast Pätsi ja Laidoneri 12 märtsi riigipööret) 12)Iseloomusta Vaikivat ajastut. *Kaitseseiskorda pikendati aasta võrra * riigikogu saadeti lõplikult laiali ja sunniti vaikivasse olekusse *Keelustati pol.erakonnad, nende asemele loodi Isamaaliit *Hakati looma kutsekodasid, kehtestati tsensuur *loodi Riiklik Propaganda Valitsus *kehtestati
Soomlased polnud nõus Venemaa ettepanekuga piiri muuta ja Soome sõjaväebaase ehitada siis süüdistas NSV Liit Soomet ,et Soome suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogudue võimu,Soome lükkas selle tagasi ja piirimuutus jäi ära,mis pidanud olema kui see väide oli õige . 5. Tõesta, et antud juhul on tegu agressiooniga. Lükka NSV Liidu õigustused ümber ja näita, et need on oma olemuselt demagoogilised. V:Siis kui Venemaa süüdistas Soomet ,et Soome suurtükivägi ründas Venemaad ,siis tahtsid Soomlased asja edasi uurida ,aga venelased polnud sellega nõus ,juba see näitab ,et neil on midagi varjata . Hiljem tuli välja ,et Venemaa süüdistused olid asjatud . 6. Miks on kõnesolev sündmus pälvinud paljude ajaloolaste tähelepanu? V:Kuna Soome oli tugeva Venemaa kõrvalt väike riik ja polnud nii suurt sõjalist
Vabadussõjalased- 1929 loodi Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL), mis kuntsnikud, muusikud, näitlejad, teatrid, koorid esialgu koondas vabadussõja veterane. Juhtideks said Andrus Larka ja Artur · Eestikeele kaasajastamine Sirk. Iseloomulik oli juhikultus, rahvaühtsuse propageerimine, kutsekodade · Emakeelse hariduse laienemine eelistamine poliitilistele erakondadele, demagoogilised süüdistused ja · Tippintelligentsi teke lubadused. Saavutasid suure populaarsuse. 1931 aastast sekkuvad poliitikasse. · Kultuurikohtade laienemine Asuti koostama põhiseaduse projekti. Teatrielu keskuseks kuj. Tallinn kolme kutselise teatriga. Estonial oli
aastal maeti Konstatin Päts auavaldustega ümber Tallinna Metsakalmistule. (Runnel 1999) 6.VAPSID (VABADUSSÕDALASED) Vabadussõjalaste tegevuses oli sõdadevahelisele Euroopale iseloomulike autoritaarset korda propageerivate liikumiste Eesti varianti. Vabadussõjalastele olid tõepoolest loomuomased mõned autoritaarsed tunnused, nagu juhikultus, rahvusühtsuse rõhutamine, kutsekodade eelistamine erakondadele, demagoogilised lubadused, vastaste äge ründamine. Ometi polnud tegemist välismaiste eeskujude pimeda kopeerimisega, vaid Eesti oludest võrsunud rahvaliikumisega, mille peamiseks ajendiks oli sügav kriis. Poliitika ohumärgiks oli uue poliitilise jõu, vabadussõjalaste esiletõus. Sõjaveterane koondava mittepoliitilise ühinguna tekkinud Eesti vabadussõjalaste Keskliit ei suutnud kriiside keerises säilitada erapooletust ja sekkus poliitilisse võitlusesse.
Sisepoliitiline kriis ● Hakati süüdistama erakondi ● 1931. aastal tehti katse olukorda parandama erakondade liitmise abil ○ Põllumeeste Kogud ja Asunike Koonids ○ Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond ja Tööerakond Rahvuslik Keskerakond ● Kritiseeriti põhiseadust ● Vabadussõjalased iseloomulikud tunnused ○ Juhikultus Artur Sirk ○ Demagoogilised ehk katteta lubadused ○ Soovisid uut põhiseadust ○ Süüdistati seniseid poliitikuid ○ Propageerisid kutsekodasid ○ Rahvusühtsuse propageerimine ● 1932 toimus uue põhiseaduse eelnõu vastuvõtmiseks rahvahääletus ○ See aga kukkus läbi ○ Sotsialistid ja vabadussõjalased olid sellele vastu. ● 1933. juunis toimus uus rahvahääletus
· katsetulemused, · statistilised andmed, · standardid, normid ning kehtivad seadused, · paradigmad (üldtuntud teadmised, meetodid, jne), · aksioomid ehk evidentsed tõed. Empiirilised põhjendid on ratsionaalsed ning objektiivsed. Nad tõestavad teesi veenvalt. II) Aprioorsed (ld. a priori kogemusest sõltumata): · viited varem tõestatud asjaoludele, · viited eksperti arvamusele, · viited autoriteetsele organisatsioonile, · demagoogilised võtted, · usk, veendumus, · intuitsioon. Aprioorsed põhjendid ei tõesta teesi veenvalt. Põhjendite reeglid · põhjendid peavad olema tõesed väited või kontrollitud faktid. · põhjendid peavad olema küllaldased. · põhjendid ei tohi olla kahtlased. · põhjendid ei tohi olla vasturääkivad. · vajaduse korral tuleb põhjendeid eraldi tõestada. Põhjendite vead · põhiviga (ld
loomise teenistuses. Mõnikord on ka tõeseid seisukohti väga raske veenvalt esitada, ent olukord nõuab seda. Sageli on inimesi kergem veenda demagoogiliselt kui loogiliselt. Olukorras, kus demagoogia kasutamine võib olla õigustatud, saab eetiliselt korrektsel positsioonil asuv proponent alati võtta kasutusele ka loogiliselt korrektse argumentatsiooni, kui selleks tekib võimalus ja vajadus. Ent enamasti peetakse demagoogia all siiski silmas inimeste teadlikku eksitamist. Demagoogilised võtted on laialt levinud poliitilises ja paraku ka õiguslikus argumentatsioonis. Enamasti tugineb demagoogia materiaalsetele loogikavigadele ning oskuslik demagoog püüab vältida formaalseid vigu. 10 Paljud autorid liigitavad tahtlikeks või mittetahtlikeks ainult materiaalseid vigu, jättes formaalsed vead omaette klassi. Allpool lähtutakse siiski seisukohast, et tahtlus ja loogiline kehtivus on üksteisest sõltumatud
dilemmaga 28. Valem on disjunktiivsel normaalkujul, kui see koosneb erinevate lihtkonjunktsioonide disjunktsiooni ehk elementaarkonjunktsioonide disjunktsioonid 29. Kui kategooriliste väidete loogilises ruudus on üldeitav väide väär, siis on paratamatu, et vastav osajaatav väide on tõene 30. Kolmanda figuuri kategoorilises süllogismis esineb kesktermin ainult subjekti rollis 31. Aprioorsete põhjendite hulka kuuluvad demagoogilised võtted 32. Puuduvale teadmisele, mille kohta küsimus esitati, osutab interrogatiiv 33. Induktiivne arutlus enamasti suunatud üksikult üldisele 34. Üldjaatavast väitest saab pärast ümber pööramist osajaatav väide35. Osajaatava otsustuse terminite (subjekt-S, predikaat –P) mahud on S- P- 36. Tingiv-kategoorilise süllogismi kehtiv moodus modus ponens esineb siis, kui süllogismis toimub aluse jaatus 37
annaabi.ee 
