suhtlevad hakkab Goriot teda armastama nagu oma poega. Goriot austab teda, sest loodab et Rastignac suudab Delphine õnnelikuks teha. Suhted Anastasie'ga Alguses suhtleb ta just Hiljem suhtub Anastasiega ja alles siis Rastignac temasse kui de Restaude uks halvasti, sest talle tema ees suletakse tundub, et Anastasie hakkab suhtlema hoolib isast veel vähem Delphinega. kui Delphine. Suhted Delphinega Kui Rastignac näeb, et tal pole lootust Anastasiegam hakkab ta suhtlema Delphinega. Armub temasse juba esimesel õhtul ja armastab kogu ülejäänud raamatu jooksul. Ei kiida heaks, et ta isast ei hooli. Suhted Vautrining Alguses saab Rastignac Vautriniga hästi läbi kuid hiljem ei slli teda eriti, sest Vautrin teeb tema plaani kohta halvakõlalisi
Ta saab teada, et Proua de Beauseant on see, kelle poole ta peab pöörduma, et alustada oma teekonda kõrgema klassi poole. Nüüd, kus Beauseant oli niidid Rastignacile kätte andnud, võis üliõpilane alustada oma pürgimist kõrgemale. Beauseant õpetas talle, et inimestega tuleb käituda külmavereliselt ning neid tuleb käsutada. Oma tunded tuleb kõrvale jätta ning välja ei tohi näidata emotsioone. Ta juhatab poisi isa Goriot' tütardeni ning Eugene kohtub teatris noorema tütre Delphinega, kellega ta hakkab järjest rohkem suhtlema. Eugene'i positisoon seltskonnas paraneb tunduvalt ning teda võetakse vastu ka de Restaude, Goriot' vanema tütre juures. Eugene õpingud ülikoolis ei ole enam nii tähtsal kohal ning ta käib seal vaid nime kirja panemas. Vahepeal on ta teeninud piisavalt raha, et maksta oma perele tagasi laenatud raha. Eugene Rastignac elab Vauqueri pansionis, samas majas elab ka Goriot, vana
et proua de Beauseant teda aitaks, proua nõustub teda aitama. Ta õpetab, et inimestega tuleb käituda külmavereliselt, neid nagu posthobuseid ara käsutades. Ta juhatab Rastignaci Goriot" teise tütre Delphine juurde, kes on ka aadlik, kuid madalamal astmel kui ta õde. Proua de B. lubab Rastignacil Delphine oma seltskonda tuua, millega ta võidaks Delphine toetuse. Proua de B. viib Rastignaci teatrisse, kus ta tutvub Delphinega. Rastignac vajab raha, et osta riideid- küsib seda oma õdedelt ja emalt, kes annavad talle kõik oma säästud. Rastignac hakkab ka isa Goriot kaitsma, kuna teb nüüd, miks viimane selles olukorras on. Rastignac hakkab elama aktiivset seltskonnaelu. Et oma elu rahastada mängib ta õnnemänge, kus tal algul veab- ta suudab isegi koju raha saata. Rastignac hakkab meeldima Victorinele. Kord lõunalauas tekib Rastignacil Vautriniga väike tüli
goriotil on huvi teiste naiste vastu ja sp ei meeldinud goriot enam talle, teda mõnitati, et ta käib ringi noorte ilusate naistega, et ta annab neile lihtsalt oma raha. 2. Eugene de Rastignac -on vaesunud aadliperekonna liige, tema pere pingutab, et ta saaks Pariisi õppima minna , kui talle saab selgeks et on vaja uusi sidemeid ja tutvusi, üritab pürgida kõrgseltskonda ning parandada oma positsiooni naiste kaudu hiljem hakkab Delphinega tal mingi teema siis ta hakkab meeldima Victorinele siis Vautrin tahab et rasignac abielluks Victorinega (kui ta sai emalt ja õdedelt kokku 1500, ss ju vautrin ütles talle, et sellega sa ei jõua kuskile ja pakkus talle erinevaid võimalusi kuidas rikkaks saada. Vautrin pakkus talle, et ta peaks leidma omale südamedaami ehk victorine) ta pidi valima, kas rääkida goriotile ta tütrest, delphinest, isegi kui see teeb talle haiget
aita vaid ta peab looma suhteid kõrgematest peredest olevate inimestega. Ta asus trügima kõrgseltskonda. Ühel peol kohtus ta isa Gorioti tütrega Anastasiega. Talle hakkas Anastasie meeldima ja ta käis tal tihti külas. Kuid siiski suutis ta ennast lolliks teha ja ütles Gorioti nime. Saades aru veast küsis ta nõu proua de Beauseantilt kes ütles et inimestega peab käituma külmavereliselt. Beauseantil juhatab Rastignaci kokku Gorioti teise tütrega Delphinega. Rastignac hakkab vajama raha, et osta riideid. Ta küsis raha oma vanematelt, kes andsid talle viimased säästud. Rastignac hakkab Gorioti toetama, kuna saab aru miks ta sellises olukorras on. Rastignac hakkab meeldima Victorinele. Vautrin märkab seda ja tahab et nad abielluksid, siis laseks ta Victoriene venna tappa ja Victorienest saaks isa pärija. Rastignac keeldub. Ta tahtis minna Victoriene venda hoiatama kuid jäi hiljaks sest Vautrin uinutab ta
Rastignac püüab oma positsiooni ühiskonnas parandada naiste kaudu. Ühel peol kohtub ta ühe isa Goriot' tütrega- Anastasiega. Ta külastab Anastasied, kuid seal teeb ta end lolliks, kuna mainib isa Goriot nime. Peale seda rohkem teda Anastasie juures vastu ei võeta. Proua de Beauseant juhatab Rastignaci isa Goriot' teise tütre juurde (Delphine). Rastignac hakkab elama aktiivset seltskonnaelu. Oma elu rahastamiseks ta mängib õnnemänge, kus tal algul veab. Rastignac suhtleb üha enam Delphinega ning hakkas isa Goriot'ga ka aina paremini läbi saama. Isa Goriot ja Delphine ostavad Rastignacile korteri. Vahepeal on Anastasie müünud maha oma meh perekonna juveelid ning ta läheb oma isalt raha küsima, kuid isal pole talle raha anda. Goriot näeb, et tema tütar on sellepärast väga õnnetu ning ta saab rabanduse. Isa Goriot haigus süveneb ning ta hakkab surema. Rastignac ja tema tudengist sõber hoolitsevad tema eest.
Isa Goriot ütles, et õhtul on pidu, tütred lähevad. Eugéne pidi ka minema, pärast rääkima kõigest; ütles, et tütred armastavad teda ikkagi, kuid väimeestel häbi. Talle oli suurim rõõm kui nägi tütreid hetkeks naeratamas, ei lubanud neil talle kingitusi teha. Eugéne läks nõo juurde, jäi naistele uhkete riietega silma, nõbu ei tahtnud teda vastu võtta, kuid kutsus lõunale. Õhtusel peol tutvustati Eugene'i Delphinega. Anastasie ei tahtnud teda tunda, sest rääkis isast. Delphine rääkis, et armastas isa väga, mees lubas isaga ainult hommikul kohtuda, väga kurb. Tundis, et Eugéne oli ta sõber. Delphine mees lubas Eugéne'l varsti külla minna. Kodus rääkis Eugéne isa Goriot'le, et Delphine armastab teda, saatis talle tervitusi (tegulikult ei). Isa Goriot ütles, et tunnetas laste olukordi, tundeid; ei vaja luksust, tahtis, et Delphine leiaks armastuse. Eugéne ütles, et armastab Delphinet
Lõpuks oli tema varaline seis nii halb, et ta pidi kolima neljandale korrusele. 6. Isa Gorio ja Eugene vahelised suhted. Isa Gorio oli panisonaadis pilkealune. Alguses suhtus ka Eugene Goriosse pilkavalt ja ka Gorio Eugene külmalt. Peale seda, kui Eugene oli võitnud Delphine südame paranesid ka ise Gorio ja Eugene vahelised suhted. Eugene mõistis isa Goriod ja isa Gorio hakkab suhtume Eugene soojusega. Peale iga Eugene kohtumist Delphinega jutustab ta kohtumisest ise Goriole, kes ammutab sellest endale uut jõudu. 7. Iseloomusta Vautrini, Rastignaci, proua Vauqueri, Isa Gorioti. Vautrin- Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Rastignac- noor tudeng, kes juba õrnas eas taipas, et on oma vanemate ainuke lootus. Ta oli pärit Angouleme'i kandist. Tema suur perekond suutis teda kõige rängemate loobumiste hinnaga rahaliselt toetada
Talle oli suurim rõõm kui nägi tütreid hetkeks naeratamas, ei lubanud neil talle kingitusi teha. Eugéne läks nõo juurde, jäi naistele uhkete riietega silma, nõbu ei tahtnud teda vastu võtta, kuid kutsus lõunale. Abikaasa ei saanud õhtul peole minna, ütle, et Eugéne võiks ta sinna viia. Läksid uhke tõllaga, nõbu näitas isa Goriot tütarde loozi, Eugéne ütles, et armus Delphinesse, tahtis temaga tutvuda. Markii d'Ajuda tuli nõo juurde, tutvustas Eugéne Delphinega. Eugéne rääkis, et Anastasie ei tahtnud teda tunda, sest rääkis isast. Delphine rääkis, et armastas isa väga, mees lubas isaga ainult hommikul kohtuda, väga kurb. Tundis, et Eugéne oli ta sõber. Delphine mees lubas Eugéne'l varsti külla minna. Kodus rääkis Eugéne isa Goriot'le, et Delphine armastab teda, saatis talle tervitusi (tegulikult ei). Isa Goriot ütles, et tunnetas laste olukordi, tundeid; ei vaja luksust, tahtis, et Delphine leiaks armastuse
et tema nimi kohalolijana kirja pandaks. Rastignac oli nii pimestatud kõrgseltskonna elust, rikkusest ja võltsuhkusest, et ta unustas kõik muu. Ta unustas täielikult hariduse omandamise ja kui tähtis on perekond. Ta palus emalt viimast raha ja väitis talle, et see on hädasti vajalik, kuid tegelikult kasutas ta seda raha uhkeldamiseks ja kallite riiete ostmiseks. Nüüd kui Eugene oli koos Delphinega, puutus ta ka rohkem kokku isa Goriot'ga.Ta oli juba varem otsustanud, et ei lase teistel pansionäridel Goriot'd mõnitada, sest nemad ei tea, mida mees tegelikult kannatama on pidanud. Nüüd oli ta saanud temaga veel lähedasemaks.Tema tegemised ja olemised hakkasid talle hinge, tal tekkis temavastu justkui kiindumus, ta tahtis et tal hästi läheks. Isa Goriot armastas väga oma tütreid, kuid see armastus oli pime. Tütred
Kui Goriot saab teada, et ta tütar ja Rastignac suhtlevad väga tihedalt, hakkab ta viimasega üha enam sõbrunema ja tunneb ta vastu ääretut austust. Rastignac muutub teose jooksul päris palju. Alguses ta lihtsalt õpib nagu iga tavaline üliõpilane, hiljem ta mõistab, et niimoodi ta edu ei saavuta ja hakkab tundides ainult ennast korraks näitamas käima. Ta hakkab järjest tihedamalt suhtlema ülemkihiga. Mida rohkem teda nähakse koos Delphinega, seda enam hakatakse teda väärtustama ja hindama. Ta saavutab mängides hasartmänge ka mõningast edu, suudab isegi oma perele natukene raha saata, kuid lõpuks jõuab ta peaaegu samasse punkti tagasi, kust alustas. Pärast Goriot surma saab ta aga uuesti jõudu ja julgust ning asub tõelisse ja tõsisesse võitlustulle. Minu arvates on Rastignac positiivne tegelane. Ta ei kasuta oma tee rajamiseks
Delphine`i hukatusse viiv abikaasa. Kui Goriot saab teada, et ta tütar ja Rastignac suhtlevad väga tihedalt, hakkab ta viimasega üha enam sõbrunema ja tunneb ta vastu ääretut austust. Rastignac muutub teose jooksul päris palju. Alguses ta lihtsalt õpib nagu iga tavaline üliõpilane, hiljem ta mõistab, et niimoodi ta edu ei saavuta ja hakkab tundides ainult ennast korraks näitamas käima. Ta hakkab järjest tihedamalt suhtlema ülemkihiga. Mida rohkem teda nähakse koos Delphinega, seda enam hakatakse teda väärtustama ja hindama. Ta saavutab mängides hasartmänge ka mõningast edu, suudab isegi oma perele natukene raha saata, kuid lõpuks jõuab ta peaaegu samasse punkti tagasi, kust alustas. Pärast Goriot surma saab ta aga uuesti jõudu ja julgust ning asub tõelisse ja tõsisesse võitlustulle. Goriot on vana mees, kes elab samuti Vaqueri pansionis. Ta on kunagine väga edukas nuudlikaupmees. Ta teenis palju ning saavutas kuulsuse ja rikkuse. Tema armastus oma
teda. · Vauquer sai kirja, et Coutuer ja Victorine lähevad tolle isa juurde elama, samal ajal tuli Goriot ja viis Rastignaci tolle uude korterisse, olles ise ääretult õnnelik, et ta nii palju aega oma tütrega saab olla. Delphine, Goriot ja Rastignac olid kõik väga õnnelikud · Vauquer oli väga kurb, et tema pansion üsna tühjaks jäi, Rastignac ütles, et küllap uued inimesed tulevad · Rastignac sai kutse Delphinega koos · de Beauseant korraldatud ballile minna ja rääkis sellest ka Delphinele · Delphine tuli Vauqueri majja isaga rääkima, ütles, et ta mees tegeleb Delphine äriasjadega ja on investeerinud ka Delphine varanduse, mille lubab kunagi tagasi maksta, niikaua ei tohtinud Delphine aga raha kulutada, muidu ähvardaks neid pankrot. Goriot aga ei uskunud Delphine meest ja pidas teda petiseks ja käskis tuua välja dokumendid asjade kohta. Ta ei lubanud seda
riideid proovides otsustas, et peab kõrgseltskonda pääsema. Isa Goriot ütles, et õhtul on pidu, tütred lähevad. Eugéne pidi ka minema, pärast rääkima kõigest; ütles, et tütred armastavad teda ikkagi, kuid väimeestel häbi. Talle oli suurim rõõm kui nägi tütreid hetkeks naeratamas, ei lubanud neil talle kingitusi teha. Eugéne läks nõo juurde, jäi naistele uhkete riietega silma, nõbu ei tahtnud teda vastu võtta, kuid kutsus lõunale. Õhtusel peol tutvustati Eugene'i Delphinega. Anastasie ei tahtnud teda tunda, sest rääkis isast. Delphine rääkis, et armastas isa väga, mees lubas isaga ainult hommikul kohtuda, väga kurb. Tundis, et Eugéne oli ta sõber. Delphine mees lubas Eugéne'l varsti külla minna. Kodus rääkis Eugéne isa Goriot'le, et Delphine armastab teda, saatis talle tervitusi (tegulikult ei). Isa Goriot ütles, et tunnetas laste olukordi, tundeid; ei vaja luksust, tahtis, et Delphine leiaks armastuse. Eugéne ütles, et armastab Delphinet
raha tagasi teenida. Isa Goriot ei olnud sellega nõuas ja tahtis kõiki pabereid näha. Anastasie tuli isa juurde ja palus abi: Maxime, kes oli Anastasie armuke, oli 100 000 franki võlgu. Tütar pani panti kõik ehted, kuid ei saanud summat kokku ja kui Anastasie mees teada sai kõigest, siis ta ostis ehted välja ning Anastasie pidi talle kuuletuma. Ta palus isalt 12 000 franki, kuid raha oli läinud kõik korterile, mille nad olid Delphinega ostnud. Vahepeal olid tütred tülli omavahel läinud, sest Delphine oli Anastasie't petiseks sõimand ja ütles, et armastab isa rohkem kui tema. Tüli ei meeldinud sugugi nende isale. Ta muutus ahastusse ja palus, et tütred ära lepiksid omavahel. Isa Gorioti seisund oli vahepeal halvenenud. Ta jäi murest haigeks, sest ta tütardel oli probleeme varade ja abikaasadega. Ainuke, kes on isale toeks ja hoolitsevad tema eest, on Eugene ja
siis rahunes, andis end üles/tunnistas - Teised pansionärid nõuavad Michonneau lahkumist v.a Poriet, kes naist oli innustanud, lõpuks lahkuvad mõlemad - Pansion jääb tühjemaks, lahkuda plaanivad ja Victorine ja Couture, sest neiu oli nüüd rikas, ka Eugene plaanis kolida oma poissmehekorterisse ning goriot koos temaga - Isa goriot on tulvil rõõmust, sest saab lõpuks oma tütrega õhtustada (Delphinega) Eugene uues poissmehekorteris (oli väga ilus ja moodne) - Eugene sai kutse ballile oma nõolt, nõbu soovis et Eugene oma uut kaaslast talle tutvustaks - Anastasie läheb isale külla pansionaati, sest ta on rahamured ning probleemid mehega, loodab taas isa abile - Goriot on kurb, et tütred lasevad isal osa võtta vaid nende pisaraist ehk suhtlevad isaga kui on rasked ajad või probleemid (peamiselt rahalised)
abikaasa. Kui Goriot saab teada, et ta tütar ja Rastignac suhtlevad väga tihedalt, hakkab ta viimasega üha enam sõbrunema ja tunneb ta vastu ääretut austust. Rastignac muutub teose jooksul päris palju. Alguses ta lihtsalt õpib nagu iga tavaline üliõpilane, hiljem ta mõistab, et niimoodi ta edu ei saavuta ja hakkab tundides ainult ennast korraks näitamas käima. Ta hakkab järjest tihedamalt suhtlema ülemkihiga. Mida rohkem teda nähakse koos Delphinega, seda enam hakatakse teda väärtustama ja hindama. Ta saavutab mängides hasartmänge ka mõningast edu, suudab isegi oma perele natukene raha saata, kuid lõpuks jõuab ta peaaegu samasse punkti tagasi, kust alustas. Pärast Goriot surma saab ta aga uuesti jõudu ja julgust ning asub tõelisse ja tõsisesse võitlustulle. Goriot on vana mees, kes elab samuti Vaqueri pansionis. Ta on kunagine väga edukas nuudlikaupmees. Ta teenis palju ning saavutas kuulsuse ja rikkuse. Tema armastus oma
abikaasa. Kui Goriot saab teada, et ta tütar ja Rastignac suhtlevad väga tihedalt, hakkab ta viimasega üha enam sõbrunema ja tunneb ta vastu ääretut austust. Rastignac muutub teose jooksul päris palju. Alguses ta lihtsalt õpib nagu iga tavaline üliõpilane, hiljem ta mõistab, et niimoodi ta edu ei saavuta ja hakkab tundides ainult ennast korraks näitamas käima. Ta hakkab järjest tihedamalt suhtlema ülemkihiga. Mida rohkem teda nähakse koos Delphinega, seda enam hakatakse teda väärtustama ja hindama. Ta saavutab mängides hasartmänge ka mõningast edu, suudab isegi oma perele natukene raha saata, kuid lõpuks jõuab ta peaaegu samasse punkti tagasi, kust alustas. Pärast Goriot surma saab ta aga uuesti jõudu ja julgust ning asub tõelisse ja tõsisesse võitlustulle. Goriot on vana mees, kes elab samuti Vaqueri pansionis. Ta on kunagine väga edukas nuudlikaupmees. Ta teenis palju ning saavutas kuulsuse ja rikkuse. Tema armastus oma
Proua de Beauseant seletab, mida ta valesti tegi ja nõustub teda aitama. Ta õpetab, et inimestega tuleb käituda külmavereliselt, neid nagu posthobuseid ara käsutades. Ta juhatab Rastignaci Goriot" teise tütre Delphine juurde, kes on ka aadlik, kuid madalamal astmel kui ta õde. Proua de Beauseant lubab Rastignacil Delphine oma seltskonda tuua, millega ta võidaks Delphine toetuse. Proua de Beauseant viib Rastignaci teatrisse, kus ta tutvub Delphinega. Rastignac vajab raha, et osta riideid. Ta küsib seda oma õdedelt ja emalt, kes annavad talle kõik oma säästud. Rastignac hakkab ka isa Goriot kaitsma, kuna teb nüüd, miks viimane selles olukorras on. Rastignac hakkab elama aktiivset seltskonnaelu. Et oma elu rahastada mängib taõnnemänge, kus tal algul veab. Ta suudab isegi koju raha saata. Rastignac hakkab meeldima Victorinele. Kord lõunalauas tekib Rastignacil Vautriniga väike tüli
abikaasa. Kui Goriot saab teada, et ta tütar ja Rastignac suhtlevad väga tihedalt, hakkab ta viimasega üha enam sõbrunema ja tunneb ta vastu ääretut austust. Rastignac muutub teose jooksul päris palju. Alguses ta lihtsalt õpib nagu iga tavaline üliõpilane, hiljem ta mõistab, et niimoodi ta edu ei saavuta ja hakkab tundides ainult ennast korraks näitamas käima. Ta hakkab järjest tihedamalt suhtlema ülemkihiga. Mida rohkem teda nähakse koos Delphinega, seda enam hakatakse teda väärtustama ja hindama. Ta saavutab hasartmänge mängides mõningast edu ning suudab oma perele natukene raha saata. Lõpuks jõuab ta peaaegu samasse punkti tagasi, kust alustas. Pärast Goriot surma saab ta uuesti jõudu ja julgust ning asub tõelisse ja tõsisesse võitlustulle. Goriot on vanem mees, kes elab samuti Vauqueri pansionis. Ta oli väga edukas nuudlikaupmees, kes teenis palju ning saavutas kuulsuse ja rikkuse. Tema armastus oma
Talle oli suurim rõõm kui nägi tütreid hetkeks naeratamas, ei lubanud neil talle kingitusi teha. Eugéne läks nõo juurde, jäi naistele uhkete riietega silma, nõbu ei tahtnud teda vastu võtta, kuid kutsus lõunale. Abikaasa ei saanud õhtul peole minna, ütle, et Eugéne võiks ta sinna viia. Läksid uhke tõllaga, nõbu näitas isa Goriot tütarde loozi, Eugéne ütles, et armus Delphinesse, tahtis temaga tutvuda. Markii d'Ajuda tuli nõo juurde, tutvustas Eugéne Delphinega. Eugéne rääkis, et Anastasie ei tahtnud teda tunda, sest rääkis isast. Delphine rääkis, et armastas isa väga, mees lubas isaga ainult hommikul kohtuda, väga kurb. Tundis, et Eugéne oli ta sõber. Delphine mees lubas Eugéne'l varsti külla minna. Kodus rääkis Eugéne isa Goriot'le, et Delphine armastab teda, saatis talle tervitusi (tegulikult ei). Isa Goriot ütles, et tunnetas laste olukordi, tundeid; ei vaja luksust, tahtis, et Delphine leiaks armastuse.