S= [ ] elemendi ristlõike- pindala · F- antud konstruktsiooni- elemendile mõjuv jõud []-lubatav pinge [][]V METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED Omaduste liigitus Füüsikalised omadused ( ): · tihedus, sulamistemperatuur, kõvadus, elastsus Mehaanilised omadused ( ): · tugevus, plastsus, sitkus Tehnoloogilised omadused ( ): · valatavus, deformeeritavus, lõiketöödeldavus, termotöödeldavus · jt. (keemilised, majanduslikud, esteetilised) METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED Füüsikalised omadused tihedus () Tihedus , kg/m3 (g/cm3) Metallide ja sulamite liigitus tiheduse järgi: < 5000 kg/m3 kergmetallid ja -sulamid 5000 < < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja -sulamid > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED Füüsikalised omadused
Küsimuse tekst Millise materjali tõmbediagramm on pildil? Vali üks: 1. plastse 2. hapra Tagasiside Õige vastus on: plastse Küsimus 5 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on tugevuse ühik? Vali üks või enam: 1. J 2. N/mm2 3. MPa Tagasiside Õige vastus on: MPa, N/mm2 Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Valatavus, deformeeritavus, lõiketöödeldavus, keevitatavus, termotöödeldavus on materjalide: Vali üks: 1. füüsikalised omadused 2. tehnoloogilised omadused 3. mehaanilised omadused Tagasiside Õige vastus on: tehnoloogilised omadused Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tugevus, plastsus ja sitkus on materjalide: Vali üks: 1. mehaanilised omadused 2. füüsikalised omadused 3. tehnoloogilised omadused Tagasiside
Õige Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst Milline järgnevatest metallidest on toatemperatuuril suurepärase elektrijuhtivusega ning võetud elektrijuhtivuse standardiks (IACS kohaselt juhtivus 100%)? Vali üks: 1. karastatud messing 2. lõõmutatud vask 3. lõõmutatud alumiinium 4. tõmmatud süsinikkiud 5. puhas kuld Tagasiside Õige vastus on: lõõmutatud vask . Küsimus 13 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst Millest lähtudes liigitatakse vasesulameid? Vali üks või enam: 1. deformeeritavus 2. kõvadus 3. termotöötlus 4. keemiline koostis Tagasiside Õige vastus on: keemiline koostis , deformeeritavus . Küsimus 14 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst Millist elementi lisatakse vasele, et saada messingit ehk valgevaske? Vali üks: 1. Sn 2. Si 3. Pb 4. Zn Tagasiside Õige vastus on: Zn . Küsimus 15 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst Kuidas muutuvad messingi omadused Zn-sisalduse kasvades? Vali üks või enam: 1. kõvadus suureneb 2. kõvadus väheneb 3
Sellised protsessid on sepistamine, vormstantsimine (mahtvormimisprotsess) ja lehtstantsimine (lehtvormimisprotsess). -1- Sele 2.9. Maht- (a) ja lehtvormimisprotsessid (b) 1.1.2. Metallide survetöödeldavus Survetöödeldavusele (deformeeritavusele) avaldavad mõju metallisulami keemiline koostis, töötlemistemperatuur, deformeerimiskiirus ja muud tegurid. Suurim plastsus ja järelikult deformeeritavus on puhastel metallidel ning tardlahustel. Teraste puhul avaldab survetöödeldavusele suurimat mõju süsinikusisaldus. Üldiselt on kuni 0,5% süsinikusisaldusega terased külmsurvetöötlemiseks piisavalt plastsed. Legeerelemendid (väljaarvatud Ni) vähendavad plastsust. -2- Temperatuuri kasvades üldjuhul metalli plastsus suureneb. Siiski mõnedes temperatuurivahemikes, näiteks paljudel terastel 300 °C piirkonnas (nn
(vask, hõbe, wolfram)- kasutatakse elektroonikas. Vastavalt kasutusalale liigitame materjale: 1. konstruktsioon materjalid- (kaante elemendid, korpused) 2. eriotstarbelised ehk spetsiifilised materjalid(elektriseadmed, laevaehitus, lennukiehitus jne) 3.abi ja viimistlus materjalid(värvid, määrded, jahutusvedelikud, õlid jne) 4. hooldusmaterjalid ehk pesuvahendid(lahustid) Tehnikas kõiki nimetatud materjale iseloomustavad järgmised põhiomadused: 1. mehaanilised(tugevus, pinna kõvadus, deformeeritavus, sitkus) 2.Elektrilised omadused (juhitavus, eritakistus) 3.Füüsikalised omadused(sulamis temp, erikaal,korrosiooni kindlus) 4.Tehnoloogilised omadused(sepistatavus, valatavus) Põhiomaduste tundmine võimaldab luua: 1.nüüdisaegseid, kaasaegsed seadmeid(töökindlaid) 2.Luua uusi sulameid, materjale 3.Seadmete õigeaegne remont ja hooldamine Kõik need omadused on kinnitatud Riiklike standarditega- juuridilised dokumendid,
Question 12 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text Milline järgnevatest metallidest on toatemperatuuril suurepärase elektrijuhtivusega ning võetud elektrijuhtivuse standardiks (IACS kohaselt juhtivus 100%)? Select one: 1. puhas kuld 2. lõõmutatud vask 3. karastatud messing 4. tõmmatud süsinikkiud 5. lõõmutatud alumiinium Question 13 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text Millest lähtudes liigitatakse vasesulameid? Select one or more: 1. deformeeritavus 2. termotöötlus 3. keemiline koostis 4. kõvadus Question 14 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text Millist elementi lisatakse vasele, et saada messingit ehk valgevaske? Select one: 1. Zn 2. Si 3. Pb 4. Sn Question 15 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text Kuidas muutuvad messingi omadused Zn-sisalduse kasvades? Select one or more: 1. kõvadus suureneb 2. kõvadus väheneb 3
Young´s Modulus ehk elastsusmoodul näitab elemendi jäikust. Teisisõnu materjali mingi pindalaühiku ja deformatsiooni suhet. Armatuurid kui ka maatriksid võivad olla nii metalsed, keraamilised kui ka polümeersed (plastikud). Looduses komposiidi näiteks puu ja luu. Polümeerkomposiidis on matriiksiks polümeer, mille omadused määravad enamiku komposiidi omadustest va tugevuse ja jäikuse. Maatriksi deformeeritavus peab olema suurem armatuuri deformeeritavusest. Lisaks peab maatriks hästi märgama ja ,,kleepima" end armatuuri külge. Ei tohi kuivades eriti kahaneda ja peab kiiresti kõvenema. Üleüldiselt peaksid mõõtmed säilima kuivades. Muidu ,,kisub" armatuuri kiud ,,viltu". Armatuur ehk näiteks süsinikkiud ja klaas määravad ära tõmbetugevuse, elastsusmooduli, jäikuse, roomekindluse, paindemooduli, survetugevuse,
igal elementaarkihil, kus sügavuti muutub nii alg arvutustugevus läbi osavaruteguriga Kandevõime ületihenenud savipinnase deformeeritavuse kui lõpppinge. piirseisundi puhul kontrollitakse kas määramiseks. Puuduseks asjaolu, et Pehmete tugevalt kokkusurutavate savipinnaste konstruktsiooni või pinnase kandevõime ja deformeeritavus määratakse horisontaalsuunas korral tuleks suurte vigade vältimiseks püsivus on piisav samal ajal kui enamikel juhtudel on vajumi deformatsioonimooduli sõltuvust pingest 15. Milliseid arvutusi tehakse geotehnikas arvutamiseks vaja teda vertikaalsuunas. Pinnas on arvestada, Sellistel pinnastel on kasutuspiirseisundi järgi
Kuna neid teraseid vormitakse temperatuuril 900...950 °Cpressis,siis erilise jahutusprotsessi tulemusel saadakse sulami struktuur, millel on kõrgeimad tugevus- ja kõvadusnäitajad (Rm >1000 MPa). Niisugusest materjalist on näiteks esipõrkeraua põikitala, kesktunnel, A- piilar/katuseraam, B- piilar ja muud vastutusrikkad osad. Kõrgendatud ja kõrgtugevate teraste osakaal moodsas autokeres on ca 70%. Varem oli see vaid 30... 40%. Mitmefaasilistes terastes on ühendatud suur tugevus, hea deformeeritavus töötlemisel ning energia neelamise võime kokkupõrkel. Liiklusõnnetuse korral muutuvad terased deformeerudes tugevamaks ja võivad neelata suurema osa kokkupõrkeenergiast kui varem kasutatud pehmed terased. Neid materjale kasutatakse juba ka väikeautodel (VW Polo, Fiat Grande Punto). Selle tulemusel on autokere: (Joonis 1) kõrgele passiivse ohtuse standardile vastav kergem parema väändejäikusega parema korrosioonikindlusega
materjalid, mis koosnevad üksikutest omavahel sidumata või nõrgalt seotud (g1), w vee mahumass, saame: s=(g2-g1)/(g4-g1-g3+g2)* w . Kasutada (N: peen ja tolmliiv) osakestest teradest. Pinnas eeldab osakeste vahelisi nõrku seoseid, kuid kaljul destilleeritud vett ja ühtset temperatuuri. 1.5.3. Vee külmumine pinnases Vee maht külmudes suureneb ~9%, on koostisosad tugevalt seotud. Pinnaste deformeeritavus on väga suur, surve- 1.3.3 VEESISALDUS EHK NIISKUS w. Pinnase veesisaldusest sõltuvad põhjustades pinnase mahu suurenemist ja külmakerkeid. Vee mahu paisumisel ja tõmbetugevus on väga väike või koguni puudub. Kandevõime määrab otseselt pinnase mehaanilised omadused. Veesisaldus on vee ja jäätumisel pinnase maht suureneb 3-4 % (~1m sügavuseni külmunud pinnase nihketugevus. Enamasti on pinnased väga poorsed
kujudefektide esinemine. Sorteerimisel ei lähtuta tema tugevusest. Mida kõrgem kvaliteet, seda vähem defekte esineb. Põhiklassideks on A, B, C ja D. A-klassi ühe meetrisel puidu lõigul võib olla maksimaalselt 4 oksa kohta külgedel ja 2 servadel. Lähtutakse ülempiirist. 31. Millises kiudude suunas on puidu tõmbetugevus suurim ja millises väikseim? Millistest ehituslikest ja füüsikalistest parameetritest sõltuvad puidust katsekeha tõmbetugevus elastsus ja deformeeritavus? Tugevam on pikikiudu. Elastsus sõltub puiduriketest ja kiudude suunast. Pikikiudu on elastsusmoodul 8 000...14 000 MPa, ristikiudu aa 200...500 MPa. 32. Kui suur erinevus on puidu survetugevuses piki- ja ristikiudu? Kuidas mõjutavad survetugevust puidurikked ja niiskuse suurenemine? Ristikiudu on 5x suurem kui pikikiudu. Puidurikked ei mõjuta. Niiskuse toimel survetugevus väheneb. 33. Mis on puidu paindetugevus? Joonistage skeem paindepingete jaotusest puittalas.
c) polükristallilist ja anorgaanilist kiudu (süsinik, kvarts jt), mida iseloomustab odavus ja kergus, kuid mis on väga tundlikud mehaaniliste mõjutuste suhtes. Maatriks Komposiitmaterjali põhiosa on reeglina maatriks, mis koos armatuuriga (sagedamini kiududena) võtab vastu koormuse. Maatriks annab materjalile vormi, monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide (kiudude) vahel. Kui kiud purunevad, deformeerub maatriks plastselt. Siit järeldub, et maatriksi deformeeritavus peab olema sama suur või suurem kui kiudude deformeeritavus. Komposiitmaterjali maatriksina kasutatakse metalle ja sulameid (alumiiniumi, magneesiumi, niklit, titaani jt.), polümeersetest materjalidest termoreaktiive (epoksü-, polüester- ja fenoolvaike), keraamilistest materjalidest oksüüd- (Al2O3, MgO, ZrO2) ja mitteoksüüdkeraamikat (boriide TiB2, ZrB2, nitriide Si3N4, AlN, BN, silitsiide MoSi2 jt.). Maatriksi koostise järgi liigitatakse komposiitmaterjale järgmiselt:
on pikikiudu umbes poole väiksem samasuunalise tõmbetugevuse väärtusest, kuid ei sõltu niipalju kaldkiulisusest ega ostest. Kõrge tõmbepinge all rebitakse kiud katki, kuid tugeva survepinge korral kiud painduvad ja nihkuvad kõrvale. Puidurikked ei oma survetugevuse määramisel suurt mõju. 54. Mis juhtub puidu survetugevusega kui puidu niiskus suureneb ligi 3 korda (nt 12% kasvab 30%-ni)? Puidu survetugevus väheneb ca 2 korda. 55. Kui suur on puidu deformeeritavus (katkevenivus) tõmbel ja kui suur survel? 56. Milliseid puidu töötlemis- ja kasutusomadusi määrab puidu kõvadus? Kõvadus mõjutab materjali töötlemist, olenedes materjali tihedusest, aastarõngaste laiusest, puidukiudude suunast ja niiskussisaldusest. ??? 57. Kas naela kinnihoidmise võime on puidus suurem pikikiudu või risti korda suurem kiudu? 58. Kui suur peab olema puidu minimaalne paindetugevus staatilisel paindel sorteerimisel klassi T18
odavus (W, Mo, teras) 3) polükristallilist ja anorgaanilist kiudu (süsinik, kvarts jt), mida iseloomustab odavus ja kergus ning mis on väga tundlikud mehaaniliste mõjutuste suhtes. b)Komposiitmaterjalide liigitus maatriksi järgi Komposiitmaterjali põhimaterjaliks on reeglina maatriks, mis koos armatuuriga (sagedamini kiududega) võtab vastu koormuse. Kui kuid purunevad, deformeerub maatriks plastselt. Seega maatriksi deformeeritavus peab olema sama suur või suurem kui kiudude deformeeritavus (MA) (M maatriksi deformeeritavus; A armatuuri deformeeritavus). Komposiitmaterjali maatriksina kasutatakse metalle ja sulameid (alumiiniumi, magneesiumi, niklit, titaani jt), polümeersetest materjalidest termoreaktiive (epoksü-, polüester- ja fenoolvaike), keraamilistest materjalidest oksüüdkeraamikat (Al2O3, MgO, ZrO2) ja mitteoksüüdkeraamikat (boriide TiB2, ZrB2, nitriide Si3N4, AlN, BN ja silitsiide MoSi2).
3)Valtsimime-- pöörlevate valtside vahel lükatakse ja tõmmatakse materjali. Toimub mitmes astmes.; 1.4)ekstrusioon.survetöötlemine-----kasutatakse kuumtöötlemisel. Al ja Cu ning sulamite töötlemiseks. Valmistatakse vardaid ja torusid. ; 1.5) tõmbamine--toimub läbi ava, valmistatakse traati. 2)Valamine(valu)----sulametall valatakse vormi. Sobivad sellised metallid, millel on vedelas olekus hea voolavus. Kasutakse, kui detail on nii suur või keerulise kujuga, et vormida ei saa, sulam deformeeritavus nii külmalt kui kuumalt liiga väike, valu on odavam kui vormimine. 2.1)Tavalisem on vormivalu. Ühekordsed-pärast sulami tahkumist purustatakse vorm.Korduvkasutatavad- avatavad, et metall kätte saada. Metallvorme nim kokilliks.; 2.2)Survevalu. Vedel sulam surutakse vormi. Valmistatakse terases. Võimalik kasutada madala sulamistemp metallide korral. 2.3) Ümbervalu-detaili täpne koopia valmistatakse vahast või plastikust. Selle ümber valmsitatakse kõvenev vorm
plastikute liitmisel terasega) on neetliited alternatiiviks liimliiteile. Neet koosneb varvast ja algpeast. Valmistatakse plastsest materjalist (süsinikvaene teras, vase- ja alumiiniumsulamid), selleks et oleks võimalik moodustada lõpp-pea. Viimase moodustamine võib toimuda pressides või tagudes, nn. pimeneetide korral. Terasneete läbimõõduga alla 10 mm võib neetida külmalt, üle 10 mm - varva otsa ettekuumutamisega ca 1000 oC. Lisaks sellele, et needi materjali deformeeritavus paraneb, tagab kuumneetimine tänu varva kokkutõmbumisele jahtumisel veel ka detailide parema liibumise, mis on oluline tiheduse saamiseks. Tihvtliited: tõkestavad pöörlemise ning fikseerivad detaili ettenähtud asendi. Liimliide: Nende liidete oluline eelis on võimalus ühendada eritüüpi materjalist detaile (metall kummi või plastikuga, puit plastikuga jne.). Ka on liide reeglina hermeetiline, puuduvad jääkpinged ja -deformatsioonid
ühendatud ja mis moodustavad pragusid ning lõhesid sisaldava massiivi. Laialt kasutusel olev termin kaljupinnas ei ole sobiv termin. Põhisõna pinnas eeldab osakeste vahelisi nõrku seoseid, kaljul on koostisosad väga tugevalt seotud. Võrreldes tavaliste ehitusmaterjalidega on pinnased tunduvalt erinevate omadustega. Loodusliku produktina on nende omadused muutlikumad kui inimese poolt teadlikult etteantud soovitavate omadustega toodetud ehitusmaterjalidel. Nende deformeeritavus on tuhandeid vi isegi kümneid tuhandeid kordi suurem kui betoonil ja kivimaterjalidel, rääkimata metallidest. Surve- ja tõmbetugevus on väga väike vi puudub üldse. Kandevõime määrab nihketugevus. Enamasti on pinnased väga poorsed. Pinnase deformeerumine, seejuures nii mahu- kui kujumuutus, on seotud poorsuse muutusega. Rohkem kui teiste ehitusmaterjalide puhul majutab pinnase omadusi ja käitumist poorides olev vesi. 2.2 Pinnaste teke
ühendatud ja mis moodustavad pragusid ning lõhesid sisaldava massiivi. Laialt kasutusel olev termin kaljupinnas ei ole sobiv termin. Põhisõna pinnas eeldab osakeste vahelisi nõrku seoseid, kaljul on koostisosad väga tugevalt seotud. Võrreldes tavaliste ehitusmaterjalidega on pinnased tunduvalt erinevate omadustega. Loodusliku produktina on nende omadused muutlikumad kui inimese poolt teadlikult etteantud soovitavate omadustega toodetud ehitusmaterjalidel. Nende deformeeritavus on tuhandeid vi isegi kümneid tuhandeid kordi suurem kui betoonil ja kivimaterjalidel, rääkimata metallidest. Surve- ja tõmbetugevus on väga väike vi puudub üldse. Kandevõime määrab nihketugevus. Enamasti on pinnased väga poorsed. Pinnase deformeerumine, seejuures nii mahu- kui kujumuutus, on seotud poorsuse muutusega. Rohkem kui teiste ehitusmaterjalide puhul majutab pinnase omadusi ja käitumist poorides olev vesi. 2.2 Pinnaste teke
Hindamisjuhendis jaotatakse saematrjal puiduomaduste ning rikete paigutuse, suuruse, arvu, kvaliteedi ja esinemise ulatuse alusel kvaliteediklassideks A, B, C ja D. Hinnatav saematerjali partii on kvaliteedi poolest nõuetele vastav, kui ta on parem kvaliteediklassi alampiiri näitajatest. 31. Millises kiudude suunas on puidu tõmbetugevus suurim ja millises väikseim? Millistest ehituslikest ja füüsikalistest parameetritest sõltuvad puidust katsekeha tõmbetugevus, elastsus ja deformeeritavus? • Riketeta puidu tõmbetugevus on suurim pikikiudu ja väikseim ristikiudu. • Tõmbetugevust mõjutab puidu kaldkiulisus ja okste esinemine (okste ümber esinev alati tugevat kaldkiulisust). • Puidu elastsus sõltub puuliigist, tiheduses, niiskuse sisaldusest ja koormuse suunast kiudude suhtes. Deformatsioon on väiksem suurema tiheduse puhul ja suureneb niiskuse, rakendatava koormuse ja kiudude nurga suurenedes. Mida suurem on elastsusmoodul,
koos armatuuriga (sagedamini kiududena) võtab Kiudarmeeritud vastu koormuse. Maatriks annab materjalile vormi, Dispersioontugevdatud monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise Pseudosulamid armatuuri elementide (kiudude) vahel. Kui kiud puru- Plastkomposiitmaterjalid (PKM) nevad, deformeerub maatriks plastselt. Siit järeldub, Klaasplastid et maatriksi deformeeritavus peab olema sama suur Süsinikplastid või suurem kui kiudude deformeeritavus. Metalloplastid Komposiitmaterjali maatriksina kasutatakse Organoplastid metalle ja sulameid (alumiiniumi, magneesiumi, niklit, Keraamilised komposiitmaterjalid (KKM) titaani jt.), polümeersetest materjalidest termoreaktiive Metallkeraamika
suure kõvadusega materjale, näit karbiide. Libisemise soodustamiseks kasutatakse määrdeaineid ja vahel on vajalik ka mõõdukas soojendamine. Valmistatakse ka kalibreeritud vardaid ja õhukeseseinalisi torusid. 7.5.2 Valamine (valu) Valumeetodil valatakse sulametall vormi, kus ta omandab vormi kuju. Valuks sobivad metallid ja sulamid, millel on vedelas olekus hea voolavus (väike viskoossus). Kasutatakse, kui: - detail on nii suur või keerulise kujuga, et vormida ei saa; - sulami deformeeritavus nii külmalt kui kuumalt on liiga väike; - valu on odavam kui vormimine. Kõige tavalisem on vormivalu. Nii valatakse näiteks autode mootoriplokke, tuletõrje hüdrante, kanalisatsiooni luuke jne. Survevalu korral surutakse vedel sulam vormi ja jahutatakse surve all. Saavutatakse vormi parem täitumine ja detailide parem kvaliteet. Valuvormid valmistatakse terasest (kokillid) ja neid saab kasutada väga palju kordi. Kiirus tunduvalt
suure kõvadusega materjale, näit karbiide. Libisemise soodustamiseks kasutatakse määrdeaineid ja vahel on vajalik ka mõõdukas soojendamine. Valmistatakse ka kalibreeritud vardaid ja õhukeseseinalisi torusid. 7.5.2 Valamine (valu) Valumeetodil valatakse sulametall vormi, kus ta omandab vormi kuju. Valuks sobivad metallid ja sulamid, millel on vedelas olekus hea voolavus (väike viskoossus). Kasutatakse, kui: - detail on nii suur või keerulise kujuga, et vormida ei saa; - sulami deformeeritavus nii külmalt kui kuumalt on liiga väike; - valu on odavam kui vormimine. Kõige tavalisem on vormivalu. Nii valatakse näiteks autode mootoriplokke, tuletõrje hüdrante, kanalisatsiooni luuke jne. Survevalu korral surutakse vedel sulam vormi ja jahutatakse surve all. Saavutatakse vormi parem täitumine ja detailide parem kvaliteet. Valuvormid valmistatakse terasest (kokillid) ja neid saab kasutada väga palju kordi. Kiirus tunduvalt
Libisemise soodustamiseks kasutatakse määrdeaineid ja vahel on vajalik ka mõõdukas soojendamine. Valmistatakse ka kalibreeritud vardaid ja õhukeseseinalisi torusid. 7.5.2 Valamine (valu) Valumeetodil valatakse sulametall vormi, kus ta omandab vormi kuju. Valuks sobivad metallid ja sulamid, millel on vedelas olekus hea voolavus (väike viskoossus). Kasutatakse, kui: - detail on nii suur või keerulise kujuga, et vormida ei saa; - sulami deformeeritavus nii külmalt kui kuumalt on liiga väike; - valu on odavam kui vormimine. Kõige tavalisem on vormivalu. Ühekordsed vormid valmistatakse tavaliselt keraamilistest materjalidest, mis pärast sulami tahkumist purustatakse. Kasutatakse ka korduvkasutatavaid (avatavaid) vorme, mis on tsemendist või metallist ja on detaili kättesaamiseks avatavad. See võimaldab ühte vormi kasutada palju kordi. Metallvormi nimetatakse kokilliks
kõvadusega materjale, näit karbiide. Libisemise soodustamiseks kasutatakse määrdeaineid ja vahel on vajalik ka mõõdukas soojendamine. Valmistatakse ka kalibreeritud vardaid ja õhukeseseinalisi torusid. 7.5.2 Valamine (valu) Valumeetodil valatakse sulametall vormi, kus ta omandab vormi kuju. Valuks sobivad metallid ja sulamid, millel on vedelas olekus hea voolavus (väike viskoossus). Kasutatakse, kui: - detail on nii suur või keerulise kujuga, et vormida ei saa; - sulami deformeeritavus nii külmalt kui kuumalt on liiga väike; - valu on odavam kui vormimine. Kõige tavalisem on vormivalu. Ühekordsed vormid valmistatakse tavaliselt keraamilistest materjalidest, mis pärast sulami tahkumist purustatakse. Kasutatakse ka korduvkasutatavaid (avatavaid) vorme, mis on tsemendist või metallist ja on detaili kättesaamiseks avatavad. See võimaldab ühte vormi kasutada palju kordi. Metallvormi nimetatakse kokilliks. Kokillid on
annaabi.ee 
