Tuntumad kõvadusteimid (Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetod) põhinevad kõvast materjalist otsaku (indentori) surumisel uuritava materjali pinda. Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist. Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda (enne purunemist) olulist deformeerimist. Sitkuse vastupidine omadus on haprus. Sõltuvalt tööolukorrast (koormamise viisist) eristatakse staatilisel, dünaamilisel ja tsüklilisel koormamisel määratavaid mehaanilisi omadusi. 2. Legeerivad elemendid ja nende mõju. Tabelist 3.PTFE tähendus ja kasutamine Pilet nr.5 1.Materjalide sulamistemperatuur, soojuspaisuvus, soojusjuhtivus.
Keevitaja eriala alusteadmised eesti keel, 15KE KEEVITAJA KUTSEKIRJELDUS KEEVITAJA KUTSESTANDARD KUTSEKVALIFIKATSIOON Eesti keeles: Keevitaja I, II, III (inglise keeles: Welder I, II, III; soome keeles: Hitsaaja I, II, III; vene keeles: Svarshik I, II, III). KUTSEKIRJELDUS Keevitamine on metallide ühendamine lahtivõetamatuks liiteks, rakendades detailide kohalikku sulatust või koos deformeerimist. Tuntakse üle 60 erineva keevitusviisi, mis liigitatakse kahte põhirühma: sulakeevitus ja survekeevitus. Keevitaja töötab põhiliselt metalltooteid ja -konstruktsioone valmistavas ettevõttes, teda vajatakse ehitus-, paigaldus-, hoolde- ja remonditöödel. Keevitaja põhitööks on keevitustööde ettevalmistamine, tarindi koostamine vastavalt joonisele, keevisliidete teostamine ning järeltöötlus ja tulemuse kontroll
20% täiskasvanutest Pöia piki ja ristivõlv moodustavad jalale vastupidava elastse toese Võlvi säilitavate sidemete ja lihaste nõrgenemisel kui ka ülekoormamisel ( nt ülekal, kaasasündinud sidekoe nõrkus ) võlvid lamenevad ( langevad alla ) pärast kestvad kõndimist, seismist põhjustab lampjalg valusid Lamenenud pöiavõlvi hoidmiseks norm kõrgusel kasutatakse tallatugesid jalatsis pidevalt Tallatugi vabastab valudest ja väldib jala edasist deformeerimist Piki ja ristivõlvi toetus ¾ mõõduga mahuvad erinevatesse jalanõidesse materjal plastmass, nahk ristivõlvi toetus õhuke ja painduv sobib kontsakingadesse materjal nahk kergelt vormitud sisetallad sobivad tundlikele jalgadele. Vahtkumm/lateks kooslus võimaldab jalal hingata ja õhul liikuda, sisetallad imavad niiskuse, jalg püsib kuivana lastele mõeldud sesetald. Mahuvad erinevatesse jalanõudesse materjal: looduslik kork , siidikate sobivad ka spordijalanõudesse
Tuntumad kõvadusteimid (Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetod) põhinevad kõvast materjalist otsaku (indentori) surumisel uuritava materjali pinda. Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist. Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda (enne purunemist) olulist deformeerimist . Sitkuse vastupidine omadus on haprus. Sõltuvalt tööolukorrast (koormamise viisist) eristatakse staatilisel, dünaamilisel ja tsüklilisel koormamisel määratavaid mehaanilisi omadusi. Põhilisteks staatilise katsetamise moodusteks on tõmbeteim, surveteim, paindeteim, väändeteim ja kõvadusteim. Metallide puhul on painde- ja väändeteim harva kasutatavad, mistõttu eelkõige
Tuntumad kõvadusteimid (Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetod) põhinevad kõvast materjalist otsaku (indentori) surumisel uuritava materjali pinnal saadava jälje suuruse hindamisega. Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist. Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda (enne purunemist) olulist deformeerimist. Sitkuse vastupidine omadus on haprus. Sõltuvalt tööolukorrast (koormamise viisist) eristatakse staatilisel, dünaamilisel ja tsüklilisel koormamisel määratavaid mehaanilisi omadusi. Põhilisteks staatilise katsetamise moodusteks on tõmbeteim, surveteim, paindeteim, väändeteim ja kõvadusteim. Metallide puhul on painde- ja väände¬teim harva käsutatavad, mistõttu eelkõige tõmbe-teimil (malmi korral ka surveteimil) määratavad mehaanilised
sellele vastava normaalpinge suhet. 13.Mis on Poissoni tegur ? Poissoni tegur iseloomustab suhteliste risti- ja pikkideformatsioonide suhet tõmbel(survel). Enamikel metallidel on see piires 0,2....0,4. 15. Kas materjali plastuse näitajad A ja Z sõltuvad survetöötlemise viisist (valtsimine, stantsimine, tõmbamine, pressimine j.n.e)? Jah, sest töödeldes muutuvad materjalide omadused 17. Mis on metalli kalestumine? Peale metalli plastset deformeerimist suureneb metalli tugevus. Seega on vaja teistkordsel deformeerimisel rohkem jõudu, et saavutada sama deformatsiooniaste 19. Millised näitajad iseloomustavad metalli plastsust väändel? Suhteline vääne, väände moment, absoluutne vääne. 21. Millist konstruktsiooni põhimõtet saab kasutada selleks, et suurendada surveanumi (kahuritoru, hüdropressi silinder) seina tugevust, jättes samaks selle materjal ja seina paksust? Kasutatakse kaht erinevate omadustega metalli
Nii lihtprofiilid kui ka väga keerulise kujuga täis- ja õõnesprofiilid. 8. Painutamine, sügavtõmbamine, õhendusega sügavtõmbamine, ahendamine ja avardamine, ääristamine, vorminime venitamisega, õhendusega rotatsioonvormimine, õgvendamine. 9. Mahalõikamine ja tükeldamine, väljalõikamine, avalõikamine, sälkamine, sisselõikamine, äralõikamine ja puhastamine. 10. Juhul kui toode ei tohi olla kalestunud olekus, viiakse peale deformeerimist läbi lõõmutamine. 11. Sepistamisel- sepistusvasarad. Vormsatntsimisel- stantsivagudega stantse. 12. Lihtsprofiilid, kujuprofiilid, eriotstarbelised kujuprofiilid. Lk 96-97. 13. Valtsimisega 14. Sepistamine VALUTEHNOLOOGIA 1. Kahanemistühikuid ja poore, valandite kaardumist ning pragunemist. 2. Gaasitühikuid 3. Milliseid jahtumistingimusi on vaja valandi peeneteralise struktuuri saamiseks? 4. Liivvormvalu??? 5
muutumine ruumis teiste kehade liikumine, mille trajektoor on sirge ja liikumise suunaga ja ta takistab suhtes teatud aja jooksul. kiirus ei muutu. liikumist. Elastsusjõud on vastassuunaline Elastsed deformatsioonid – keha Plastsed deformatsioonid – kehakuju deformeerivale jõule ja püüab taastab oma algse kuju peale ei taastu. taastada keha esialgset kuju. deformeerimist. Kui Fü > mg, siis hakkab keha Soojusliikumine on aineosakeste Soojuspaisumine on keha ruumala vedelikus ülespoole tõusma ja see liikumine, mis on seotud muutumine temperatuuri toimel. kestab seni, kuni jõud temperatuuriga. tasakaalustuvad ehk Fü = mg. Aineosakeste liikumine on korrapäratu ning ei lakka kunagi. (Browni liikumine)
eristatakse konstruktsioonitugevust, staatilist, dünaamilist ja kestustugevust. Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. Tuntumad kõvadusteimid põhinevad kõvast materjalist otsaku surumisel auritava maperjali pinda. Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju mõõtmeid ning ssäilitada jäävat deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist. Sitkus on materjali omadisekoormisel taluda olulist deformeerimist. Sitkuse vastupidine omadus on haprus. Sõltuvalt tööolukorrast eristatakse staatilisel, dünaamilisel ja trükilisel koormamisel määratavaid mehaanilisi omadusi. Põhilisteks staatilise katsetamise moodusteks on tõmbeteim, surbeteim harva kasutatavad, mistõttu eelkõõige tõmbeteimil määratavad mehhaniilised omadused on metallide valiku ja tugevusarvutuse aluseks. Lähtudes sellest, kas katsetatavast materjalist katsekeha või sellest valmistatud detail
3. Valatavus sepistatavus, keevitatavus, lõikeriistadega töödeldavus. 4. Korrosioonikindlus, kulumiskindlus, pinnaomadused, tulekindlus, soojuspüsivus, ohutus, keskkonnasäästlikkus. 5. Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vms. Autode detailid 6. Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. Molibden, volfram. 7. Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda (enne purunemist) olulist deformeerimist (kuju muutust). Petrolatum 8. Metallide valatavust iseloomustab nende vedel voolavus, kahanemine ja likvatsioon. Vedelvoolavuse all mõistetakse metalli võimet täita vormi ja kopeerida selle kuju. Parem on valada malmi selleparast et malmil on hea vedelvoolavus (täidab hästi vormi) ja väike kahanemisprotsent (ca 1%); malmvalanditel praktiliselt likvatsioon puudub. 9. Keevitatavuseks nimetatakse ühe- või erisuguste metallide omadust moodustada kasutatava
kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed taastuvad. Plastse deformatsiooni korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed ei taastu. Materjali mehaanilised omadused Kulumine on hõõrdumisega kaasnev pinna purunemine ja sealt materjali eraldumine või pinna jäävdeformatsioonina ilmnev keha mõõtmete järkjärguline muutumine. Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda purunemata olulist deformeerimist. Materjali füüsikalised omadused Materjali tihedust määratakse 1 mahu kaalumisega. Plastidel on tihedus . Keraamikal 1500...2500 kg/. Metallidel 1700...22 000 kg/. Tehnikas kasutatavaist metallidest kergeimaks on magneesium, raskeimaks aga plaatina. Eristatakse keskmist ja tegelikku tihedust. Tegelik tihedus näitab aine massi suhet aine mahtu, millest on lahutatud aines olevate pooride maht. Keskmine tihedus näitab aine massi suhet aine mahtu, koos pooride ja tühimikega.
Tuntumad kõvadusteimid (Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetod) põhinevad kõvast materjalist otsiku (inden- tori) surumisel uuritava materjali pinda. Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist. Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda (enne purunemist) olulist deformeerimist. Sitkuse vastupidine omadus on haprus. Sõltuvalt tööolukorrast (koormamise viisist) eristatakse staatilisel, dünaamilisel ja tsüklilisel koormamisel määratavaid mehaanilisi omadusi. Materjalide põhilisteks staatilise katsetamise moodusteks on tõmbeteim, surveteim, paindeteim, väändeteim ja kõvadusteim. Metallide puhul on painde- ja väändeteim harva kasutatavad, mistõttu eelkõige tõmbeteimil (malmi korral ka surveteimil) määratavad mehaanilised
Tuntumad kõvadusteimid (Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetod) põhinevad kõvast materjalist otsiku (inden- tori) surumisel uuritava materjali pinda. Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist. Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda (enne purunemist) olulist deformeerimist. Sitkuse vastupidine omadus on haprus. Sõltuvalt tööolukorrast (koormamise viisist) eristatakse staatilisel, dünaamilisel ja tsüklilisel koormamisel määratavaid mehaanilisi omadusi. Materjalide põhilisteks staatilise katsetamise moodusteks on tõmbeteim, surveteim, paindeteim, väändeteim ja kõvadusteim. Metallide puhul on painde- ja väändeteim harva kasutatavad, mistõttu eelkõige tõmbeteimil (malmi korral ka surveteimil) määratavad mehaanilised
Teramaterjli kõvaduse suurenemisel tera kulumiskindlus paraneb ja tera terituste vaheline aeg pikeneb . Suurem kõvadus tähendab kallimat ja sealjuures hapramat (rabedamat) teramaterjali Liimitud puitmaterjalide (vineer, PLP, PKP, MDF- Plaat ) Lõikamisel on vajalik suure kõvadusega lõikeriist, kuna liimiosakesed on suure abrasiivse toimega Sitkus on materjali omadus koormamisel enne purunemist taluda olulist deformeerimist Sitkuse vastandomadus on haprus Materjal on seda sitkem, mida rohkem saab teda vormida ja painutada enne kui ta murdub . Tera,aterköi sitkus on puu ehituse ebakorrapärasuse tõttu oluline tähendus puidutööstuses, kus tera koormatakse (VÄSITATAKSE) ebaühtlaselt Sitkem teramaterjal talub paremini lööke ja vibratsioone . Elastus on materjali omadus muuta välise jõu toimel oma kuju ning selle
temperatuuri (mis on terase korral 600 650 0C) see kalestub, mille tulemusena kasvavad tugevuse ja kõvaduse näitajad plastsus aga langeb. Metalli terad saavad piklikku kuju, sellist struktuuri nimetatakse tekstuuriks. Juhul, kui metalli kalestumine ei takista selle kasutamist (armatuuriteras betoonis), või on isegi soovitav (traat terastrossides), lõõmutust ei tehta. Kui aga madal plastsus hakkab takistama metalli edasist deformeerimist, siis on vaja teha metalli rekristalliseerimist. Tavaline rekristalliseerimise temperatuur on 650 7000C. Selle temperatuuri seisustamisel ja aeglase jahutuse tulemusena deformeeritud terade asemele tekivad uued polüeedrilise kujuga terad, taastub metalli plastsus, vähenevad tugevus ja kõvadus. Kõige lõõmutusviiside tunnuseks on metalli aeglane jahutamine peale seisustamist valitud temperatuuril. Tavaliselt jahutuskiirus
Elektrijuhtivus Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu. 4.2. Materjalide tehnoloogilised omadused Valatavus Survetöödeldavus Lõiketöödeldavus Termotöödeldavus Keevitatavus Joodetatavus 4.3. Materjalide mehaanilised omadused Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda (enne purunemist) olulist deformeerimist. Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist. 6 5. Purustatavad katsed Materjalide purustava katse tagajärjel purustatakse detail või selle materjalist valmistatud (valatud, pressitud, lõiketöödeldud) spetsiaalsed katsekehad – teimikud.
Rp0,2 - enamiku sulamite tõmbediagrammil voolavusplatvorm puudub, mistõttu voolavuspiiri asemel kasutatakse tinglikku voolavuspiiri. Tinglik voolavuspiir määratakse reeglina jõu F0,2 juures, mis kutsub esile teimiku jääva pikenemise 0,2% võrra. Rm - tõmbetugevuspiir e. tõmbetugevus, maksimaalsele jõule vastav pinge. Sitkusnäitajad Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda enne purunemist olulist deformeerimist. Löögisitkus on materjali vastupanuvõime prao tekkele ja arengule dünaamilisel koormamisel. Charpy löökpaindeteim - määratakse teimiku purustustöö KU või KV J vastavalt U-soonega või V-soonega teimiku puhul. Materjali hapruse suurenemist (löögisitkuse vähenemist) madalatel temperatuuridel nim. külmahapruseks. Habras purunemine jätab jämedateralise läikiva pinna, sitke purunemine aga kiulise mati purunemispinna. Terastel on
A = mg ( h - h0 ) = E p - E p 0 , (5.29) kus E p on keha potentsiaalne energia trajektoori lõpp-punktis ja E p 0 potentsiaalne energia alguspunktis. Järelikult ei sõltu töö keha liigutamisel raskusjõu väljas keha trajektoorist, vaid ainult potentsiaalsete energiate vahest keha alg- ja lõpp-punktis. Samasuguste omadustega on ka elastsusjõud. Olgu vedru esialgne deformatsioon x 0 , deformeerime teda täiendavalt, uus pikkus pärast deformeerimist olgu x. Selle käigus tehakse elastsusjõu vastu tööd x x kx 2 kx02 A = Fel ( )d = 2 d = - = E p - E p0 . (5.30) x0 x0 2 2 Jõude, mille väljas keha liigutamisel tehtud töö ei sõltu trajektoori kujust, vaid ainult keha potentsiaalsete energiate vahest trajektoori alg- ja lõpp-punktis, nimetatakse konservatiivseteks jõududeks.
kunstiloomingusse Sinine periood 1901-1904 maalib inimeste süngeid külgesid, õnnetud inimesed, kummaline värvikäsitlus, on tajuda seda, et vägivaldselt moonutab inimeste anatoomiat, juugendlik pehmus on kadunud, nukker, melanhoolne. Roosa periood 1904-1906 näib, et Picasso on leidnud elumõtte loomingus ja loovisikus, kujutab artiste, kes on ainus töelise elava inimese võrdkuju, melanhoolsed meeleolud ei kao, kuid asenduvad röömsamatega, koloriit roosakas, on näha inimese keha deformeerimist. 1907.aastal asub uuele rajale. Jahmatas kunstipublikut ja köiki oma austajaid. Vöib arvata, et tõukeandjaks oli Cezanne'i looming. Cezanne'i periood kasvab üle kubismiks. Vöttis C.õpetusest üle selle, et järjekindlalt hakkas objekte taandama geomeetrilistele vormidele. Ta oli ennegi moonutanud, kuid tänu tunnetele, nyyd tegi seda süstemaatiliselt ja järjekindlalt, pildikonstruktsiooni nimel. ,,Avignoni naised" (1907), kevadel hakkab maalima, selle aluseks on groteskne pilt, mis
– Tugevus (strength)– võime purunemata taluda koormust, Magnetmeetod põhineb magnetvälja hajumisel ebaühtlast temperatuuri; tugevusnäitajad on metallis asuvate tühikute või mittemetalsete lisandite voolavuspiir, tugevuspiir toimel. Meetodiga saab kontrollida ainult ferromagnetilisi – Sitkus (ductility)– omadus taluda enne purunemist olulist materjale.Meetod võimaldab avastada deformeerimist (vastupidine omadus on haprus) defekte, mis asuvad kuni 6 mm sügavusel ja on – Plastsus (plastility)- võime purunemata muuta talle magnetvälja suunaga risti. rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid Kasutatakse magnetmeetodi kahte varianti: ning säilitada jäävat deformatsiooni pärast väliskoormuse kuiva ja märga. lakkamist Kapillaarkatse 5
Tuntumad kõva- dusteimid (Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetod) põhinevad kõvast materjalist otsaku (indentori) surumisel uuritava materjali pinda. Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist. Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda (enne purunemist) olulist deformeerimist . Sitkuse vastupidine omadus on haprus. Sõltuvalt tööolukorrast (koormamise viisist) eristatakse staatilisel, dünaamilisel ja tsüklilisel koormamisel määratavaid mehaanilisi omadusi. Põhilisteks staatilise katsetamise moodusteks on tõmbeteim, surveteim, paindeteim, väändeteim ja kõvadusteim. Metallide puhul on painde- ja väändeteim harva kasutatavad, mistõttu eelkõige tõmbe-
mis püüavad teda purustada või deformeerida. Deformatsiooni on kahte liiki elastne ja plastne. Kui jõud on suured, siis ese puruneb. Eri liiki tugevused on tõmbetugevus, survetugevus, paindetugevus, väändetugevus ning nihketugevus. Staatiline tugevus vastupidavus pidevalt mõjutavale jõule. Dünaamiline tugevus omadus panna vastu suure kiirusega muutuvale koormusele. Sitkus - materjali omadus koormamisel taluda olulist deformeerimist enne purunemist. Sitkuse vastupidine omadus on haprus. Väsimus - omadus puruneda perioodiliselt muutuva jõu toimel. Tugevust mõõdetakse katseliselt. Masin sikutab materjali määratakse tõmbetugevust. Keskelt lükkab masin alla, äärtest paigal saab teada paindetugevuse. Kõvadus on omadus osutada vastupanu teisele kehale, mis püüab temasse tungida. Jaguneb staatiline ja dünaamiline kõvadus. Dünaamiline seda iseloomustab tagasi põrkamise kõrgus või võnkumise sumbumine
ruumi suundades) ja anisotroopseid (omadused on eri suundades erinevad) materjale. Omadusi mõjutavad ka defektid. Omaduste uurimine Kristallvõre tüübi määramine (röntgendifraktsioonanalüüs), metallograafia (sulami kristallilise struktuuri uurimismeetod, näitab kristallide kuju, suurust ja asetust üksteise suhtes.) Tugevus on tahke aine omadus panna vastu välisjõudude mõjule, mis püüavad teda purustada või deformeerida. Sitkus - materjali omadus koormamisel taluda olulist deformeerimist enne purunemist. Sitkuse vastupidine omadus on haprus. Väsimus - omadus puruneda perioodiliselt muutuva jõu toimel. Tugevust mõõdetakse katseliselt. Masin sikutab materjali määratakse tõmbetugevust. Keskelt lükkab masin alla, äärtest paigal saab teada paindetugevuse. Kõvadus - omadus osutada vastupanu teisele kehale, mis püüab temasse tungida. Põhineb kõvast materjalist otsaku surumisel uuritava materjali pinda
Tuntumad kõvadusteimid (Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetod) põhinevad kõvast materjalist otsaku (inden- tori) surumisel uuritava materjali pinda. Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist. Sitkus on materjali omadus koormamisel Sele 1.2. Tõmbeteimikute kuju taluda (enne purunemist) olulist deformeerimist. Sitkuse vastupidine omadus on haprus. Katsetamisel tõmbele määratakse tugevus- Sõltuvalt tööolukorrast (koormamise viisist) näitajatest: eristatakse staatilisel, dünaamilisel ja tsüklilisel a) tõmbetugevus Rm, see on maksimaaljõule Fm koormamisel määratavaid mehaanilisi omadusi. vastav mehaaniline pinge (sele 1.3) Põhilisteks staatilise katsetamise moodusteks
29) kus E p on keha potentsiaalne energia trajektoori lõpp-punktis ja E p 0 potentsiaalne energia alguspunktis. Järelikult ei sõltu töö keha liigutamisel raskusjõu väljas keha trajektoorist, vaid ainult potentsiaalsete energiate vahest keha alg- ja lõpp-punktis. Samasuguste omadustega on ka elastsusjõud. Olgu vedru esialgne deformatsioon x0 , deformeerime teda täiendavalt, uus pikkus pärast deformeerimist olgu x. Selle käigus tehakse elastsusjõu vastu tööd kx 2 kx02 x x A = ∫ Fel (ξ )dξ = k ∫ ξ dξ = − = E p − E p0 . (5.30) x0 x0 2 2 Jõude, mille väljas keha liigutamisel tehtud töö ei sõltu trajektoori kujust, vaid ainult keha potentsiaalsete energiate vahest trajektoori alg- ja lõpp-punktis, nimetatakse
annaabi.ee 
