Pärna (1986-1995) ajal lõpetati kuuest kasvuhoonest ja laborihoonest koosnev paljundus- ja tootmiskompleks. Alustati uue troopikamaja ehitamist, mis riigikorra muutudes soikus. Süvend palmihoone otsa juures jäi nende kavatsuste tunnistajaks. 1995- 2001 oli aia direktoriks geograafiamagister Ain Vellak. 2001. aasta sügisest on aia direktoriks bioloogiakandidaat Heiki Tamm. Avamaa Üheidulehelised käpalised Orchidaceae loalised Juncaceae amarüllilised Amaryllidaceae lõikheinalised Cyperaceae tarn Carex liilialised Liliaceae laugulised Alliaceae bambus Bambuseae stepirohi Stipa L. sebralill e. juudihabe Tradescantia hosta Hosta kannad Canna spargel e. asparaagus Asparagus officinalis Kaheidulehelised kermesmari Phytolacca kanep Cannabis rebashein Amaranthus sinine käoking Aconitum napellus himaalaja jalgleht Podophyllum hexandrum Royle bergeenia Bergenia harilik füüsal Physalis alkekengi vilt-ristirohi Senecio cineraria üheksavägine Verbascum thapsus
89. kraavluga (Juncus bufonius) L. 90. karvane piiphein (Luzula pilosa) (L.) Willd. Sgk: kõrrelised (Poaceae) 91. põlvjas rebasesaba (Alopecurus geniculatus) L. 92. kõrge raikaerik (Arrhenatherum elatius) (L.) Beauv. ex J. & C. Presl 93. pehme luste (Bromus hordeaceus) L. 94. luhtkastevars (Deschampsia cespitosa) (L.) P. Beauv. 95. lamba-aruhein (Festuca ovina) L. 96. harilik nurmikas (Poa trivialis) L. Sgk: lõikheinalised (Cyperaceae) 97. lakktarn (Carex spicata) Huds. 98. sooalss (Eleocharis palustris) (Link) Schult. Samblad ja samblikud: Sgk: vildikulised (Aulacomniaceae) 1. soovildik (Aulacomnium palustre) (Hedw.) Schwaegr. Sgk: porosamblikulised (Cladoniaceae) 2. alpi põdrasamblik (Cladina stellaris) (Opiz) Brodo 3. perek. porosamblik (Cladonia) 4. harilik põdrasamblik (Cladonia rangiferina) (L.) Nyl. Sgk: koonikulised (Conocephalaceae) 5
PEREKOND: kastik (Calamagrostis) jäneskastik (Calamagrostis epigeios) PEREKOND: rukis (Secale) harilik rukis (Secale cereale) PEREKOND:nisu (Triticeae) kõva nisu (Triticum ) PEREKOND: oder (Hordeum) harilik oder (Hordeum vulgare) PEREKOND: kaer (Avena) tuulekaer (Avena ) PEREKOND: timut (Phleum) põldtimut (Phleum pratense) SUGUKOND: lõikheinalised (Cyperaceae) PEREKOND: tarn (Carex) kahkjas tarn(Carex pallescens) PEREKOND:villpea (Eriophorum) tupp-villpea (Eriophorum vaginatum) SUGUKOND: hundinuialised (Typhaceae) PEREKOND: hundinui (Typha) kitsalehine hundinui (Typha ) SUGUKOND: käpalised e. orhideelised (Orchidaceae) PEREKOND: käokeel (Platanthera) kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) PEREKOND:käoraamat (Gymnadenia)
SUGUKOND: loalised (Juncaceae) 1.kuuluvad üheiduleheliste klassi, kõrrelaadsete klassi. Väliselt meenutavad kõrrelisi. 2.Maailmas u 400 liiki 3.ied tuultolmlemise tõttu redutseerunud, väikesed ja õisikutesse koondunud; lehed kitsad, lineaalsed; meenutavad lõikheinalisi või kõrrelisi; vili on kolmepesaline kupar 4.Eestis kavavad kraavides ja lompides 5.Harilikku ja keraluga kasutatakse vaipade tegemiseks. SUGUKOND: lõikheinalised (Cyperaceae) 1.kuuluvad üheiduleheliste klassi, kõrreliselaadsete seltsi. Peale vaadates meenutavad kõrrelisi. 2.Maailmas u 4000 liiki 3.Viljaks on pähklike; õie ehitus taandarenguga lihtsustunud (väikesed ja ilmetud); mitmeaastased; kolmekandiline sõlmedeta vars; lehed varre alumises osas ja kolmes reas; keeleke puudub 4. õied on enamasti ülemise sigimikuga, lõikheinalised on tavaliselt tuultolmlejad 5.Kasutusalad : nt põistarna kasutatakse loomade söögiks, metskõrkjast tehakse nt matte.
Epidermi lahutamatuks komponendiks on karvad (trihhoomid) ja õhulõhed, neil peatume allpool pikemalt. Epidermirakud on enamasti lamedad, paksenenud väliskestaga. Kiiresti kasvavate taimeorganite epidermirakud on pikad ja kitsad, mõnedel muutlikes niiskustingimustes elavatel liikidel aga sopilised. Enamasti jäävad epidermirakkude kestad tselluloosseteks ja rakud ise läbipaistvateks, kuid näiteks kõrrelistel (Poaceae), lõikheinalistel (Cyperaceae) ja osjadel (Equisetum) võivad rakukestad ränistuda. Välimisse rakukesta võib koguneda kaltsiumoksalaadi kristalle (draakonipuu -- Dracaena draco). Mõne sugukonna taimedel tekivad epidermirakkudes kaltsiumkarbonaadist kobarjad moodustised -- tsüstoliidid, mida peetakse kaitsekohastumuseks infektsiooni vastu. Kloroplastid esinevad sõnajalgtaimede ja mõnede varjuliste kasvukohtade õistaimede epidermis ning enamusel taimedest õhulõhede sulgrakkudes
mükofaagiaks. Vesikulaar-arbuskulaarne mükoriisa esineb obligatoorse mükoriisana peaaegu kõikides katteseemnetaimede sugukondades, välja arvatud lõikheinalised (Cyperaceae), ristõielised (Brassicaceae) ja maltsalised (Chenopodiaceae). Vesikulaar-arbuskulaarset mükoriisat moodustavad seened kuuluvad sugukonda Endogonaceae (klass seigseened -
liitunud viljalehtede vahel Üheiduleheliste fülogeneesi võib vaadelda kolme järjestikuste harude reana: I. veetaimed – o. Acorales: Acoraceae o. Alismatales: Araceae, Alismataceae, Potamogetonaceae II. suureõielised sugukonnad - o. Liliales: Liliaceae, Colchicaceae o. Asparagales: Iridaceae, Orchidaceae, Alliaceae, Asparagaceae III. väga spetsialiseerunud sugukondade rühm (nimetatakse kommeliniidideks) o. Poales: Poaceae, Cyperaceae, Juncaceae o. Zingiberales 37. Seltsid kalmuselaadsed, konnarohulaadsed, liilialaadsed, asparilaadsed ja nende sugukonnad Seltsis kalmuselaadsed on üks sugukond kalmuselised (Acoraceae) ühe perekonnaga kalmus (Acorus). Veetaimed on. Selts konnarohulaadsed (Alismatales) Üle kümne kaldavee ja veetaimede sugukonna, Eestis : konnarohulised penikeelelised kilbukalised
natans) (Potamogeton) (Potamogetonaceae) ahtalehine hundinui (Typha hundinui (Typha) hundinuialised (Typhaceae) angustifolia) lihtjõgitakjas (Sparganium jõgitakjas jõgitakjalised (Sparganiaceae) emersum) (Sparganium) karvane piiphein (Luzula piiphein (Luzula) loalised (Juncaceae) pilosa) tupp-villpea (Eriophorum tarn (Eriophorum) lõikheinalised (Cyperaceae) vaginatum) est või elavatest liikidest koos süstemaatilise nimestikuga selts klass hõimkond Liceales limakud (Mycomycotes) limaseened ehk limakud (Mycomycota) Fucales Cycolosporophyceae pruunvetikad (Phaeophyta)
lähedased tarnadele, ühisteks tunnusteks on lehtede paiknemine kolmes reas ja tetraadides arenevad tolmuterad. Õied on vähemärgatavad, valkjat, rohekat, pruuni kuni musta värvi, enamasti tuultolmlejad, ja koondunud rohkem või vähem tihedatesse pööristesse. o Per Juncus Iuga Juncus effusus h. luga o Per Luzula Piiphein Luzula campestris Sug. Cyperaceae lõikheinalised o rohttaimed, tihti kolmekandiliste vartega Lehed: vahelduvad, enamasti kolmes vertikaalses reas, kõrreliste lehe sarnased, kuid kinnise tupega. Õied: hüpogüünsed, tuultolmlejad, tugevasti redutseerunud, iga õis on oma (ühe) kandelehega, õied on koondunud pähikutesse, pähikud moodustavad eritüüpi õisikud, Õiekate: erineva arvuga sõklad või harjasjad või puudub
harilik orashein (Elymus repens) PEREKOND: aruhein (Festuca) lamba aruhein (Festuca ovina) punane aruhein (Festuca rubra) PEREKOND: helmikas (Melica) longus helmikas (Melica nutans) PEREKOND: timut (Phleum) põldtimut (Phleum pratense) PEREKOND: pilliroog (Phragmites) pilliroog (Phragmites australis) PEREKOND: nurmikas (Poa) murunurmikas (Poa annua) PEREKOND: lubikas (Sesleria) lubikas (Sesleria caerulea) Lõikheinalised: SUGUKOND: lõikheinalised (Cyperaceae) PEREKOND: tarn (Carex) harilik tarn (Carex nigra) põistarn (Carex vesicaria) PEREKOND: mõõkrohi (Cladium) lääne mõõkrohi (Cladium mariscus) PEREKOND: villpea (Eriophorum) ahtalehine villpea (Eriophorum angustifolium) tupp villpea (Eriophorum vaginatum) PEREKOND: nokkhein (Rhynchospora) valge nokkhein (Rhynchospora alba) PEREKOND: kõrkjas (Scirpus) alpi jänesvill (Trichophorum alpinum; Scirpus alpinus) metskõrkjas (Scirpus sylvaticus) 53
harilik orashein (Elymus repens) PEREKOND: aruhein (Festuca) lamba aruhein (Festuca ovina) punane aruhein (Festuca rubra) PEREKOND: helmikas (Melica) longus helmikas (Melica nutans) PEREKOND: timut (Phleum) põldtimut (Phleum pratense) PEREKOND: pilliroog (Phragmites) pilliroog (Phragmites australis) PEREKOND: nurmikas (Poa) murunurmikas (Poa annua) PEREKOND: lubikas (Sesleria) lubikas (Sesleria caerulea) Lõikheinalised: SUGUKOND: lõikheinalised (Cyperaceae) PEREKOND: tarn (Carex) harilik tarn (Carex nigra) põistarn (Carex vesicaria) PEREKOND: mõõkrohi (Cladium) lääne mõõkrohi (Cladium mariscus) PEREKOND: villpea (Eriophorum) ahtalehine villpea (Eriophorum angustifolium) tupp villpea (Eriophorum vaginatum) PEREKOND: nokkhein (Rhynchospora) valge nokkhein (Rhynchospora alba) PEREKOND: kõrkjas (Scirpus) alpi jänesvill (Trichophorum alpinum; Scirpus alpinus) metskõrkjas (Scirpus sylvaticus) 25
rohttaimed, lehed piklikud, paralleelsete roodudega, õeid kolmetised Üheiduleheliste fülogeneesi võib vaadelda kolme järjestikuste harude reana: I . veetaimed – o. Acorales : Acoraceae o. Alismatales: Araceae, Alismataceae, Potamogetonaceae II . suureõielised sugukonnad o. Liliales: Liliaceae, Colchicaceae o. Asparagales: Iridaceae, Orchidaceae, Alliaceae, Asparagaceae III . väga spetsialiseerunud sugukondade rühm (nimetatakse kommeliniidideks) o. Poales: Poaceae, Cyperaceae, Juncaceae o. Zingiberales 36. Seltsid kalmuselaadsed, konnarohulaadsed, liilialaadsed, asparilaadsed ja nende sugukonnad Kalmuselaadsed on üks sugukond kalmuselised ( Acoraceae ) ühe perekonnaga kalmus ( Acorus ) Konnarohulaadsed ( Alismatales ) Üle kümne kaldavee ja veetaimede sugukonna, Eestis : konnarohulised,penikeelelised,kilbukalised,meriheinalised,võhalised Õied koondunud keerukatesse pööristesse või tihedatesse tähkadesse Sugukond konnarohulised ( Alismataceae )
arvatakse, et selleks on troopilised või subtroopilised alad Kagu-Aasias ja Põhja- Ameerika kaguosas. Katteseemnetaimed jaotatakse tavaliselt kahte klassi: üheidulehelised (Monocotyledoneae) ja kaheidulehelised (Dicotyledoneae). Enamus dendroloogiliselt meile huvipakkuvaid liike kuuluvad kaheiduleheliste hulka. Üheidulehelisi taimi on ca 1/4 kõigist katteseemnetaimedest, tähtsamad neist on näiteks sugukond kõrrelised (Gramineae), palmilised (Palmaceae), lõikheinalised (Cyperaceae), orhideelised (Orchidaceae), liilialised (Liliaceae) jt. Enamuses on tegu rohttaimedega. Üheidulehelisi peetakse tekkinuks seesuguselt, et üks iduleht on evolutsiooni käigus redutseerunud ja algselt kahest idulehest on alles jäänud vaid üks. Katteseemnetaimede kõige arenenumad organid on lehed, mis võtavad osa olulisestest protsessidest – assimilatsioonist ja dissimilatsioonist. Lehtedel on arenenud lehelaba ja hargnenud rood. Enamikul liikidel varisevad lehed igal aastal – nn
aruhein jt). *- jagatud väiksemateks perekondadeks Alamsugukond hirsilised- Panicoideae. Liblesid rohkem kui 2, pähikud 1-õielised, kui 2-õielised, siis teine neist on isasõis, assimilatsiooniparenhüüm koondunud roodude ümber. Siia kuuluvad perekond mais (mais, mitmeaastane mais), riis (harilik riis), sorgo (hairlik sorgo, aafrika sorgo, alepo sorgo), hirss (harilik hirss) ja suhkruroog (metsik suhkruroog). Sugukond lõikheinalised- Cyperaceae. Liike umbes 4000 (95 perekonda). Mitmeaastased rohttaimed, lühikeste või pikkade sümpodiaalse kasvuga risoomidega, kasvavad tiheda kamara või mätasena. Harva mugulatega või üheaastased rohttaimed. Levinud maakera kõigil mandritel. Enamik liike on troopiliste alade asukad. Mõõduka ja külma kliimaga aladel on mõned liigid esindatud hiiglasuure isendite arvuga, olles taimkatte tähtsaimaks komponendiks, eriti soodes. Varred on enamasti kolmekandilised, harva
müürluste, rukkiluste, harilin aruhein jt). *- jagatud väiksemateks perekondadeks Alamsugukond hirsilised- Panicoideae. Liblesid rohkem kui 2, pähikud 1-õielised, kui 2-õielised, siis teine neist on isasõis, assimilatsiooniparenhüüm koondunud roodude ümber. Siia kuuluvad perekond mais (mais, mitmeaastane mais), riis (harilik riis), sorgo (hairlik sorgo, aafrika sorgo, alepo sorgo), hirss (harilik hirss) ja suhkruroog (metsik suhkruroog). Sugukond lõikheinalised- Cyperaceae. Liike umbes 4000 (95 perekonda). Mitmeaastased rohttaimed, lühikeste või pikkade sümpodiaalse kasvuga risoomidega, kasvavad tiheda kamara või mätasena. Harva mugulatega või üheaastased rohttaimed. Levinud maakera kõigil mandritel. Enamik liike on troopiliste alade asukad. Mõõduka ja külma kliimaga aladel on mõned liigid esindatud hiiglasuure isendite arvuga, olles taimkatte tähtsaimaks komponendiks, eriti soodes. Varred on enamasti
on troopilised või subtroopilised alad Kagu-Aasias ja Põhja-Ameerika kaguosas. Katteseemnetaimed jaotatakse tavaliselt kahte klassi: üheidulehelised (Monocotyledoneae) ja kaheidulehelised (Dicotyledoneae). Enamus dendroloogiliselt meile huvipakkuvaid liike kuuluvad kaheiduleheliste hulka. Üheidulehelisi taimi on ca 1/4 kõigist katteseemnetaimedest, tähtsamad neist on näiteks sugukond kõrrelised (Gramineae), palmilised (Palmaceae), lõikheinalised (Cyperaceae), orhideelised (Orchidaceae), liilialised (Liliaceae) jt. Enamuses on tegu rohttaimedega. Üheidulehelisi peetakse tekkinuks seesuguselt, et üks iduleht on evolutsiooni käigus redutseerunud ja algselt kahest idulehest on alles jäänud vaid üks. Katteseemnetaimede kõige arenenumad organid on lehed, mis võtavad osa olulisestest protsessidest assimilatsioonist ja dissimilatsioonist. Lehtedel on arenenud lehelaba ja hargnenud rood. Enamikul liikidel varisevad lehed igal aastal nn
kärbesõis. Paljunemisega seotud eripärad (maksimaalne spetsialiseerumine) -idanemisest õitsemiseni võib aega kuluda kuni 15 aastat. Käpalised on väga kitsalt kohastunud putuktolmlejad taimed- kuigi neil nektarit ei ole. Nende viljaks on kupar, mis sisaldab tuhandeid kuni miljoneid tolmpeeni toitekoeta seemneid, mis levivad tuulega ja idanevad harilikult ainult kindlate mikroseente abil. Hall käpp-mitmeaastane ühekojaline juuremugulaga rohttaim. 42. Sugukond lõikheinalised- Cyperaceae. Liike umbes 4000 (95 perekonda). Mitmeaastased rohttaimed, lühikeste või pikkade sümpodiaalse kasvuga risoomidega, kasvavad tiheda kamara või mätasena. Harva mugulatega või üheaastased rohttaimed. Levinud maakera kõigil mandritel. Enamik liike on troopiliste alade asukad. Mõõduka ja külma kliimaga aladel on mõned liigid esindatud hiiglasuure isendite arvuga, olles taimkatte tähtsaimaks komponendiks, eriti soodes. Varred on enamasti
annaabi.ee 
