küünarnukk olecranon ninaõõs cavum nasi õlanukk acromion silmakoobas orbita Vaagnavöötme luud: lordoos lordosis puusaluu os coxae küfoos kyphosis Vaba alajäseme luud: Õlaliiges articulatio (art.) humeri Reieluu femur Küünarliiges articulatio cubiti Põlvekeder patella Sääreluu tibia Pindluu fibula Kodarluu-randmeliiges articulatio kopsuveenid vv. pulmonales radiocarpea kopsutüvi truncus pulmonalis aort aorta Vaagen pelvis kopsutüvi truncus pulmonalis Sümfüüs symphysis ülenev aort aorta ascendens Puusaliiges articulatio coxae aordikaar arcus aortae
suuõõs cavum oris küünarnukk olecranon ninaõõs cavum nasi õlanukk acromion silmakoobas orbita Vaagnavöötme luud: lordoos lordosis puusaluu os coxae küfoos kyphosis kahehõlmne e. mitraalklapp valva Õlaliiges articulatio (art.) humeri mitralis Küünarliiges articulatio cubiti poolkuu- ehk semilunaarklapp valva Kodarluu-randmeliiges articulatio semilunares radiocarpea kopsuveenid vv. pulmonales kopsutüvi truncus pulmonalis Vaagen pelvis aort aorta Sümfüüs symphysis kopsutüvi truncus pulmonalis Puusaliiges articulatio coxae ülenev aort aorta ascendens
2. 2 corpus, corporis, n. keha 3. 2 columna vertebrlis lülisammas 4. 2 costa, ae, f. roie 5. 2 processus xiphoideus mõõgataoline jätke 6. 2 vertebrae lumbls nimmelülid 7. 2 lumblis, e nimme-, lumbaal- , 8. 2 cubitus, , m. küünarnukk 9. 3 articulatio cubiti küünarliiges , 0. 3 crista, ae, f. hari 1. 3 iliacus, a, um niude- , . 2. 3 crista iliaca niudeluuhari 3. 3 os, ossis, n. luu 4. 3 lium, , n. niudeluu 5.
fastsiad. 34. Vahelihas (osad, seda läbivad elundid, funktsioon, innervatsioon). 35. Lahkliha: lihaskihid (vaagna-ja kusesuguvahes), fossa ischiorectalis. 36. Õlavöötme, õlavarre, küünarvarre, käe lihased (võimaluse korral ainult rühma algus ja-kinnituskoht, funktsioon, innervatsioon). Käe sünoviaaltuped (palmaaarsed, dorsaalsed) ja luulis-fibroossed kanalid. 37. Ülajäseme topograafilised piirkonnad:cavum axillare, fossa cubiti,for.tri- et quadrilaterum (piirid, läbivad närvid ja veresooned). 38. Vaagnavöötme, reie, sääre, jala lihased (võimaluse korral rühma algus ja kinnituskoht, funktsioon, innervatsioon ). 39. Alajäseme topograafilised piirkonnad: canalis obturatorius, for.supra- ja infrapiriforme, fossa poplitea (piirid,läbivad närvid ja veresooned ), lacuna musculorum ja vasorum (seinad, sisu), canalis femoralis,võrud, tähtsus. 40. Suupõhja ja mälumislihased (algus- ja kinnituskoht, funkts
misci naprjazeni Mõisted: Anabolism,Homöostaas,Küfoos,osteoblast,osteoklast,Hemolüüs,Hüpotoonia,Hüpofüüs,Hematuu ria,Ovulatsioon, Spermatogenees,Tahhüpnoe,Hingamismaht Kõhuõõs ladina keeles : ülakõht(EPIGASTRIUM),keskkõht(MESOGASTRIUM),allkõht(HYPOGASTRIUM) Aordi suudmes asub poolkuuklapp Koronaarvereringe-mis on ja funktsioon:Parem ja vasak pärgarter,mis varustabsüdant arteriaalse verega (ARTERIA CORONARIA CORDIS SINISTRA ET DEXTRA Mis on ja kus asub vena mediana cubiti- KESKPIDINE KÜÜNRAVEEN EHK KUBITAALVEEN, kust võetakse analüüsiks verd ja tehakse süsteid. Lümfisüsteem on venoosse (nuzno bilo vibrat) Lümfisoonte ehitus on sarnane veenidega (vibrat I objasnit) Hingetoru ladina keeles ja kus asub- söögitoru ees, (TRACHEA)
Leukotsüütide FN: organismi kaitse. Trombotsüütide FN: osalemine hüübimises. Aktiin, müosiin: valgud, mis toestavad lihaskontraktsiooni. Veresuhkur norm. : 3.0-5.5 mmol Peamine pea piirkonda arteriaalse verega varustav veresoon: Ühine unearter (A.CAROTIS COMMUNIS) Peamine pea piirkonnast venoosset verd koguv veresoon: Sisemine kägiveen(V.JUGULARIS INTERNA) Mis on ja kus asub vena mediana cubiti: KESKMINE KUBITAALVEEN, peamine verevõtu koht; asub küünaraugus V. SUBCLAVIA: rangluualune veen, asub rangluu all V. PORTA: värativeen, asub väikeses rasvikus. Suured seedenäärmed ja mida toodavad: maks – sapisoolad, sapipigmendid, kolesterool; kõhunääre – amülaasi, trüpsinogeeni, lipaasi; suured süljenäärmed – amülaasi. Seedekanali osad: suuõõs(cavum oris), neel(pharynx), söögitoru(oesophagus), magu(gaster),
16. Nimetage peamine pea piirkonda arteriaalse verega varustav veresoon Ühine unearter Nimetage peamine pea piirkonnast venoosset verd koguv veresoon Sisemine kägiveen ehk jugulaarveen 17. Kuidas jaotatakse veenid asetuse järgi? Pindmised veenid ja süvaveenid. 18. Millisest keha piirkondadest koguneb veri ülemisse õõnesveeni Pea, kaela, ülajäsemete ja rindkere elunditest ja seintest. Mis on ja kus asub vena mediana cubiti? Vahelmine küünarauguveen, mis paikneb küünaraugus Mis on ja kus asub vena subclavia? Rangluualune veen, mis asub 1. roide välimise serva juures 19. Millisest keha piirkondadest koguneb veri alumisse õõnesveeni ? Sisemine niudeveen kogub vere väikevaagna seintest ja elunditest. Välimine niudeveen kogub vere alajäse 20. Selgitage lühidalt lümfisüsteemi ja selle funktsiooni.
flava b) Lülidevahekettade (discus intervertebralis) osad: nucleus pulposus ja anulus fibrosus c) Lülidevaheliigeste (artt. intervertebrales) liigestuvad pinnad ja tüüp pinnad: alumise lüli facies articularis superior’id + ülemise lüli facies articularis inferior’id tüüp: lameliiges (plana) - parem ja vasak kombineeritud d) nimeta 3 lühikeste sidemete rühma(rida), mis tugevdavad lülisammast: -ligg. interspinalia -ligg. intertrasversaria -ligg. flava ! 3. Art. cubiti (küünarliiges) ! a) osad ja nende pinnad 1. art. humeroulnaris, pinnad: trochlea humeri + incisura trochlearis ulnae 2. art. humeroradialis, pinnad: capitulum humeri + fovea capitis radii 3. art. radioulnaris proximalis, pinnad: circumferentia articularis radii + incisura radialis ulnae b) tüüp, teljed ja liikumised Tüüp: ülemine korrus - art. humeroulnaris + art. humeroradialis = plokkliiges alumine korrus - art. radioulnaris proximalis + art. humeroradialis = ratasliiges
TAHHÜPNOE- SAGENENUD HINGAMINE HINGAMISMAHT- NORM: 0,5-06 LIITRIT. ON ÜHE TSÜKLI JOOKSUL SISSE VÕI VÄLJA HINGATAMA ÕHU HULK. KÕHUÕÕS ja ld.k- (lad.k. CAVUM ABDOMINIS). ON KEHA SUURIM ÕÕS. 3 OSA – ÜLAKÕHT(EPIGASTRIUM), KESKKÕHT(MESOGASTRIUM) JA ALAKÕHT(HYPOGASTRIUM). AORDI SUUDMES ASUB- POOLKUUKLAPP KORONAARVERERINGE, mis on ja funkts, ld.k- PAREM JA VASAK PÄRGARTER, MIS VARUSTAB SÜDANT ARTERIAALSE VEREGA (ARTERIA CORONARIA CORDIS SINISTRA ET DEXTRA). VENA MEDIANA CUBITI, mis on ja kus asub- KESKPIDINE KÜÜNRAVEEN EHK KUBITAALVEEN, kust võetakse analüüsiks verd ja tehakse süsteid. LÜMFISÜSTEEM ON (TULEB VALIDA)- (ON VENOOSNE!) LÜMFISOONTE EHITUS ON (TULEB VALIDA)- (ON SARNANE VEENIDEGA!) OMAPÄRAKS ON SUUR KLAPPIDE ROHKUS JA LÜMFISÕLMEDE LEIDUMINE. 11 HINGETORU, kus asub ja ld.k- (lad.k. TRACHEA) ASUB: ALGAB KÕRIST 6.-7. KAELALÜLI KÕRGUSEL JA HARUNEB RINNAÕÕNES 4.-5
kodarmisele küljele, läheb siis üle õlavarrele, kulgedes kakspealihase külgmist serva mööda lateraalses kakspealihasmises vaos, üleneb rangluuni ja suubub kaenlaveeni. Keskmine käe nahaalune veen (v. BASILICA) algab samuti käeseljalt, kulgeb küünarvarre küünarmisel küljel, asetub siis õlavarrel piki kakspealihase mediaalset serva ja suubub lõpuks õlavarreveeni. Keskpidine küünraveen (v. MEDIANA CUBITI) küünraaugu kohal esineb külgmise ja keskmise käe nahaaluse veeni vahel hästi arenenud anastomoos – keskpidine küünraveen. Eriti viimast ja teisi küünraaugu veene kasutatakse sageli mitmesugusteks manipulatsioonideks –vere võtmiseks, ravimite manustamiseks jm. 23. Ülajäseme süvad veenid: asetsus, suuremate veenide nimetused ka ladina keeles. Kaenlaveen (v
- Funktsionaalne liiges ei ole anatoomiline liiges (ei esine ühendust sidekoe kaudu) - Liigutused: abaluu protraktsioon/retraktsioon (vertkaaltelg); elevatsioon/depressioon (teljetu, fron tasa); üles ja allapoole rotatsioon (põikitelg; abaluu tasapinnas) Küünarliigese kompleks - Moodustuvad: art. Humeroulnaris; art. Humeroradialis; art. Radioulnaris proximalis - Need asuvad ühises liigesekapslis Küünarliiges (art. Cubiti) Art. Humeroulnaris - Moodustuvad õlavarreluu trochlea humeri ja küünarluu incisura trochlearis) - Plokkliiges - Üheteljeline - Liigutused: küünarvarre fleksioon/ekstensioon Art. Humeroradialis - Moodustub õlavarreluu capitulum humeri ja kodarluu fovea capitis - Piiratud liikuvusega keraliiges - Kaheteljeline - Aitab kaasa: küünarvarre fleksioon/ekstensioon; pronatsioon/supinatsioon Liigeskapslit tugevdavad sidemed: lig. collaterale ulnare; lig
1.Parem ühine unearter arteria carotis communis dexter 2.parem rangluualune arter arteria subclavia dextra · Vasak ühine unearter- arteria carotis communis sinistra · Vasak ranguluu alune arter- arteria subclavia sinistra Ühune unearter varustab pea piirkonda- aorta carrotis communis. Verd kogub aga ülemine õõnesveen- vena cava superior. Ülemisse õõnesveeni kogutakse veri pea, kaela , ülajäsemete ja rindkere elunditest ja seintest. Vena mediana cubiti on keskpidine küünarveen ja asub küünarvarre sisemisel keksmisel poolel. Vena subclavia on rangluualune veen ja asub rangluu all? Alumisse õõnesveeni- vena cava inferior koguneb veri väikevaagna seintest ja elunditest ning alajäsemetest. Värati veen vena porta - temast läheb läbi kõhuõõne paartitest elunditest tulnud veri ja suubub maksa. On jäme venoosne veresoon, mis paikneb maksarteri ja ühissapijuhaga kõrvuti
poole rangluualuse veeniga, ühinemiskoht on venoosnurk (angulus venosus). B. Ülajäseme veenid: -ülajäseme arterite kõrval olevad saateveenid kannavad samu nimesid, mis arteridki; -Samal ajal on ülajäseme nahaaluskoes tihe pindmiste veenide võrk, millest moodustub 2 suuremat veeni – a) peamine veen (v. cephalica) - lateraalküljel ja b) põhimine veen (v. basilica) – mediaalküljel; nende vaheline anastomoos on küünra keskpidine veen (v. mediana cubiti), mis on kõige tavalisem vere võtmise ja veenisüstide tegemise koht. C. Rinnapiirkonna veenid: -enamik veene on arterite kõrval ja samade nimedega; -Rindkere tagaseinal koguneb veri kahte veeni – paaritu veen (v. azygos) paremal ja poolpaaritu veen (v. hemiazygos) vasakul – need ühinevad ja suubuvad lõpuks ülemisse õõnesveeni; -Rangluualuse veeni ja sisemise kägiveeni ühinemisel (venoosnurk!) tekib mõlemal pool õlavarre-pea veen (v
Võimalikud liigutused liigeses: 1) eemaldamine - lähendamine 2) Painutus - sirutus 3) Pöörlemine 4) ringliigutused Põlveliigese (ARTICULATIO GENUS) moodustavad luud: 1) Reieluu - FEMUR 2) Põlvekeder - PATELLA 3) Sääreluu - TIBIA 4) Pindluu - FIBULA Võimalikud liigutused liigeses: 1) Painutus - sirutus 2) Piiratud ulatuses pöörlemine ümber sääreluu pikitelje ja ainult painutatud sääre korral Küünarliigese (ARTICULATIO CUBITI) moodustavad luud: 1) Õlavarreluu - HUMERUS 2) Küünarluu - ULNA 3) Kodarluu - RADIUS Võimalikud liigutused liigeses: 1) Painutus - sirutus Kodarluu-randmeliiges (ARTICULATIO RADIOCARPEA) moodustavad luud: 1) Kodarluu - RADIUS 2) Randmeluud Võimalikud liigutused liigeses: 1) Eemaldamine - lähendamine 2) Painutus - sirutus 3) ringliigutus Puusaliigese (ARTICULATIO COXAE) moodustavad luud: 1) Puusaluunapp (puusaluud) 2) Reieluupea (reieluu)
Musculus pectoralis major ÕLAVARRE LIHASED Tagumine rühm Musculus triceps brachii o: caput longum – tuberculum infraglenoidale + caput laterale – humeruse tagapind ülalpool sulcus nervi radialist + caput mediale – humeruse tagapind allpool sulcus nervi radialist i: olecranon f: küünarliigeses küünarvarre ekstensioon + õlaliigese vähene retrofleksioon Musculus anconeus o: humeruse epicondylus lateralis + capsula articulares cubiti i: olecranon f: küünarliigese kapsli pingutamine Eesmine rühm Musculus coracobrachialis o: processus coracoideus scapulae i: humerus facies anterior f: õlaliigese stabiliseerimine + anteversio + adductio + siserotatsioon Musculus brachialis o: humeruse eespinna alumine pool i: tuberositas radii f: küünarvarre fleksioon Musculus biceps brachii
rinnaaordiks ja kõhuaordiks. 17. Aordikaarest lähtuvad harud Õlavarre-peatüvi Vasak ühine unearter Vasak rangluualune arter 18. Peamine pea piirkonda verega varustav veresoon on unearter Peamine pea piirkonnas venoosset verd koguv veresoon on ülemine õõnesveen 19. Veenid jagunevad pindmisteks ja suvadeks 20. Ülemisse õõnesveeni koguneb veri parema ja vasaku õlavarre-peaveeni kaudu Keskpidine küünraveen VENA MEDIANA CUBITI Rangluualune veen VENA SUBCLAVA 21. Alumisse õõnesveeni koguneb veri parema ja vasaku ühise niudeveeni ühinemisel 22. Värativeen VENA PORTA Tähtsus Anastomooside tõttu tagatakse kollateraalne vereringe, kui vere äravool antud piirkonnas või elundi peamise veeni kaudu on raskendatud Moodustamine Ülemise ja alumise kinnitiveeni ning põrnaveeni ühinemisel
M. triceps brachii: o. caput longum tuberculum infraglenoidale, caput laterale humerus`e tagapind ülalpool sulcus nervi radialis`t, caput mediale humerus`e tagapind allpool sulcus nervi radialis`t; i. olecranon; f. a) küünarliigeses küünarvarre ekstensioon (ainus küünarvarre sirutaja!), b) õlaliigeses vähene retrofleksioon. M . anconeus (väike lihas, m. triceps brachii caput mediale jätk, sageli puudub!): o. humerus`e epicondylus lateralis + capsula art. cubiti; i. olecranon; f. küünarliigese kapsli pingutamine (et see sirutuse ajal olecranon`i ja fossa olecrani vahele ei jääks!). Küünarvarre lihased. Eesmine rühm. M. pronator quadratus: o. ulna alumise otsa eespind; i. radius`e alumise otsa eespind; f. küünarvarre pronatsioon. M. flexor pollicis longus: o. radius`e eespind; i. pöidla phalanx distalis; f. painutab pöidla distaalset lüli (ja rannet!) M. flexor digitorum profundus: o
annaabi.ee 
