CPAP MASKIGA RAVI NÄIDUSTUSED q Kardiaalse etioloogiaga hingamispuudulikkus(kopsuturse), kui medikamentoosne ja hapnikravi pole piisavad. q Praktikas rahuolekuhingeldust põhjustav südamepuudulikkus, kui hingamislihaste töö on lisandunud, kopsudes kuuldub paisuräginaid ja kopsupildil on paisunähud selgesti lisandunud (interstitsiaalne turse). Ravi nõudva hüpokseemia tunnuseks on sageli haige rahutus. CPAP MASKIGA RAVI VASTUNÄIDUSTUSED q Teadvushäire tõttu hoida hingamisteid avatuna või kui kriitilises olukorras oleva patsiendi hingamissagedus ja -jõudlus vähenevad. Sellisel juhul on näidustatud intubatsioon ja kunstlik ventilatsioon, kui haige üldseisund seda nõuab. TÜSISTUSED KOPSUTURSE KORRAL q jalgade turse (ödeem) q kõhu turse (astsiit) q vedeliku kogunemine kopsudesse (pleuraefusioon) q ummikud ja maksaturse
Tartu Tervishoiu Kõrgkool õe õppekava KODUNE HAPNIKRAVI Iseseisev töö Juhendaja: Marit Kiljako Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2009 Sissejuhatus Atmosfääriõhk, mida me hingame, on gaaside segu. Tähtsamateks komponentideks on hapnik (21%), lämmastik (78%) ja argoon (1%). Täiskasvanud inimene hingab minutis keskmiselt 16 korda, kasutades 5-8 liitrit õhku. Paljud haigusseisundid võivad oluliselt vähendada organismi poolt hapniku omastamist ja veres säilitamist. Vähenenud vere hapnikusisaldus kahjustab kudesid ja sellega põhjustatakse häireid kõigi elundite funktsioneerimises. Üheks sagedasemaks põhjuseks raske kroonilise hingamispuudulikkuse väljakujunemisel on krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), mille suurim riskitegur on suitsetamine. Raske hingamispuudulikkusega KOK-i haigete ravis peetakse pikaajalist kodust hapnikravi suit...
25.Leia antidoodid: METANOOL NALAXON OPIAADID 100% HAPNIK VINGUGAAS ETANOOL 26.Morfiini manustamisel võib tekkida: *Hüpovoleemia ja hingamisdepressioon 27.Dopamiini manustamisega saab ravida: *Oliguuriat ja anuuriat, kuna Dopamiin tõstab diureesi 28.Dekurarisatsioon-see on: *Preparaati manustamine lihasrelaksantide toime lõpetamiseks 29.Milline lahustest on kristallloid: *Ringer-Lac 30.Mis on CPAP ravi ja selle eesmärk?hingamise vältel tagatav positiivne rõhk hingamisteedes, eesmärgiks on tagada piisav hindamissagedus ja adekvaatne VT 31.Kopsude kunstliku ventilatsiooni absoluutne näidustus on* *Hüpokseemia süvenemine ja negatiivne dünaamika 32.Milline väide on vale? *Regionaalanesteesia korral tekib tihti mäluhäire 33.Adrenaliini manustamisel võib tekkida: *Tahhükardia ja rütmihäired 34.Amiodarooni manustamisega saab ravida: *Rütmihäireid 35
Kui tõenäoline on, et võite tukastada, kui istute ja kõnelete kellegagi? Kui tõenäoline on, et võite tukastada, kui jääte istuma pärast alkoholita lõunasööki? Kui tõenäoline on, et võite tukastada, kui olete autoroolis ja kui auto on peatunud mõneks minutiks (ristmikul jm)? KOKKU: *Saades kokku rohkem kui 10 punkti, tuleb arvestada, et unisuse määr on nii suur, et see võib põhjustada liiklusohtliku olukorra(sõidukit juhtides). 10 LISA 2 CPAP HINGAMISAPARAAT Foto 1. CPAP-hingamisaparaat raskekujulise uneapnoe ehk unelämbustõve raviks. Nüüdisaegne aparaat on väike, kaasavõetav reisile, võrdluseks kõrval kohvitass. Mitmed pikamaa-autojuhid kasutavad seda sõitude ajal. Foto 2. CPAP-aparaadi kasutamine (testimine, sobiva maski valimine). 11 LISA 3 POLÜSOMNOGRAAFIA Foto 3. Kogu öö uneuuring ehk polüsomnograafia (PSG).
KOPSUHAIGE PÕETUS Äge hingamispuudulikkus on eluohtlik seisund, mille probleemid esinevad harilikult koos või on üksteisest tingitud. Ravi eesmärgiks on kudede küllaldane varustamine hapnikuga ja süsinikdioksiidi eemaldamine ning normaalne hingamine. Hingamispuudulikkuse korral on arterivere hapniku partsiaalrõhk <8,0 kPA (60 mmHg), SpO2 <88% või on süsinikdioksiidi partsiaalrõhk >6,6 kPa (50 mmHg). Äge hingamispuudulikkus tekitab patsiendil tugeva ahistus- ja kaitsetustunde ning surmahirmu. Rahutust võib suurendada ka äkkhaigestumisest põhjustatud sokk. Need koos võivad suurendada hapnikutarvet, mis omakorda süvendab hingamispuudulikkust. Patsient reageerib hüperventileerimisega, mis ahistustunnet veelgi suurendab. · Patsiendi turvatunne suureneb, kui teda ei jäeta üksi. Kui ruumist lahkumine on hädavajalik, jäetakse patsiendi käeulatusse signaalkell · Patsiendile räägitakse arusaadava...
REIELUUKAELA MURD POSTOPERATIIVNE PERIOOD Iseseisev töö REIELUUKAELA MURD Reieluukaela murd tekib kõige sagedamini kukkumise tagajärjel. Reieluukaela murrud on tüüpilised vanemaealistele inimestele luude hapraks muutumise tõttu, kuid murde võib esineda ka noorematel inimestel tugeva trauma toimel. (Roberts jt 2007.) Luude hapraks muutumist suurendavad osteoporoos (luustiku süsteemne haigus, mille tagajärjel luud hõrenevad), arterioskleroos, pikaajaline kortisoonravi, südamepuudulikkus ja diabeet (Mustajoki jt 2001). Reieluukaela murdude arv maailmas oli 1990. aastal 1,7 miljonit, arvatakse, et see tõuseb 2050. aastaks 6,3 miljonini (Maasalu 2004). Murru tunnused: · Tugev valu murru piirkonnas pärast kukkumist · Ei saa jalale toetuda · Selili lamades ei saa jalga liigutada · Turse murru kohas · Jalalaba välisrotatsioonis (harva sissepoole pöördunud) · Vigastatud jalg on lühenenud (Kutsar 19...
Pehme suulagi muutub lõdvemaks ning une ajal langevad hingamisteed kokku, põhjustades uneapnoe. Soodustavateks teguriteks on veel tüsedus, alkohol ja anatoomilised kaela ja nina iseärasused. Kaebusteks on rahutu uni, hommikune peavalu ja päevane unisus. Võib esineda hingamisteede põletikke. Diagnoosimise aluseks on kliiniline leid, lisaks kasutatakse polüsomnograafiat. Esmane ravi on eluviisi muutmine, lisaks kasutatakse une ajal CPAP maski, mille kaudu antakse positiivne vasturõhk, mis hoiab mehhaaniliselt hingamisteed lahti. Kirurgilise ravi eesmärgiks on hingamisteede avardamine neelu ja nina projektsioonis. Enamusel uneapnoe-haigetest ülemäärane päevane unisus on seotud rahutu ja katkendliku unega (seega tegelikult sekundaarne insomnia) ning peale selle võib enamasti esineda: 1) öiseid hingamispeetusi, 2) tüüpiline intermiteeruv norskamine, 3) ülekaalulisus,
hingamiskahin hingamiskahin Naha värvus Kahvatu, tsanootiline, Kahvatu, tsanootiline, laiguline, hallikas hallikas Käitumine Kergesti ärrituv, sgavalt Kergesti ärrituv, sgavalt unine, keeldumine joogist, unine, keeldumine joogist jõuetu nutmine ja söögist Juhitaval hingamisel oleva lapse õendushooldus on sarnane kõigi CPAP ravil või kopsude kunstlikul ventilatsioonil olevate inimeste õendushooldusega. Õe ülesandeks on jälgida, et lapse hingamisteed oleksid sekreedist puhtad ning avatud. Hingamisteede läbitavuse tagamiseks ja sekreedi eemaldamiseks hingamisteedest tuleb last aspireerida. Wallace (1998) ja Martin jt (2003) rõhutavad oma töödes aspireerimise olulisust, mis on juhitaval hingamisel olevale lapsele
kõhuli (apnoe esineb mõnikord vaid selili asendis), mitte kasutada unerohtusid ja õhtuti alkoholi, kuna siis hingamisteed lõtvuvad ning selle tagajärjel apnoed sagenevad ja pikenevad). Põhiline on mehhaaniline abivahend (CPAP) magamise ajaks, hoiab rõhu abil h-teed lahti. Uneapnoe mittekirurgilise meetodi rajajana on ajalukku lainud C.E. Sullivan , kes uneaegse hingamistee kollapsi ärahoidmiseks võttis 1981. a. kasutusele kestva positiivse õhurohu aparaadi ehk CPAP aparaadiga (Continuous Positive Airway Pressure). Kirurgilise ravi võib jagada neelu avardavateks operatsioonideks (lõigatakse pehmesuulagi väiksemaks ja vajadusel eemaldatakse ka kurgumandlid), ninahingamist taastavateks operatsioonideks (ninavahesina kõverduse likvideerimine), lõualuu-kirurgiaks (püütakse korrigeerida nt. väikest lõuga, kasutatakse väga harva). Laste norskamise põhjuseid on kaks: hüpertroofiline adenoid või hüpertroofiline tonsilliit.
INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1.Steriilse protseduurilaua katmine Aseptika- meetotod, millega taotletakse mikroobivaba käsitsust ja eesmärgiks on takistada infektsioonide teket. Antiseptika - mikroobide hävitamine antiseptiliste (mikroobe hävitava )ainete abil.Sterilisatsioon- protseduur, mille käigus hävitatakse mikroorganismid täielikult.Eesmärgiks hävitada materjalilt kogu orgaaniline elu.Eristatakse füüsikalist, keemilist ja plasmasterilisatsiooni. Hospitaalinfektsioon - on nakkus, mis ilmneb pt. Haiglaravi ajal või alles pärast haiglast lahkumist.Levib peamiselt kontaktnakkusena. 2.Tiss – skooring, mis see on ja astmed TISS (Therapeutic Intervention Scoring System) - kõik lisatööülesanded väljaspool päevaraha. A. Hingamine B. Hemodünaamika ja i/v ravimid C. Monitooring, laboruuringud, kanüülid ja kateetrid + Parentereraalne toitmine, infusioonravi, elektrolüütide häired Nii nagu iga dokumentatsiooni puhul kehtib ka IRO ...
Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA, FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia ja füsioloogia. Nina- ja ninakõrvalkoobaste anatoomia ja füsioloogia. Nina koosneb välisninast, ninaõõnest ja ninakõrvalurgetest. Välisnina on korrapäratu kuju ja suurusega, toestik on ülemises osas luuline, alumises osas kõhreline ja pehme. Eristatkse ninajuurt, ninaselga, ninaotsa ninasõõrmed ja ninaesikut. Ninaesikus paiknevatel karvakestel on kaitsefunktsioon ning välisnina verevarustus on väga hea. Ninaõõs on eest avatud ninasõõrmete, tagant poolt tagasõõrmete ehk koaanide. Ninaõõnel eristatakse ninaesikut ja pärisninaõõnt. Ninavahesein jagab ninaõõne kaheks sümmeetriliseks pooleks, kumbki pool omakorda jaguneb kolme ninakarbiku varal kolmeks ninakäiguks - ülemine, keskmine ja alumine ...
1. Nina anatoomia ja füsioloogia Inimese nina koosneb: luulise ja kõhrelise toesega välisninast, näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise ku...
1. Nina anatoomia ja füsioloogia Inimese nina koosneb: luulise ja kõhrelise toesega välisninast, näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab v...
patsientide puhul ja neid peab tähelepanelikult jälgima mitme tunni jooksul. 663 Hingamispuudulikkuse ravi põhineb peamiselt 100% hapniku manustamisel, mida täiskasvanule manustatakse enamasti 12 l/min. Suure hulga patsientide ravimine sündmuskohal nõuab piisavat hapnikuvaru kättesaadavust ja sobivat varustust, et manustada kõrge pealevooluga hapnikku mitmele patsiendile korraga; kaasa arvatud näomaskid kergete vigastuste korral, CPAP mõõdukate vigastuste korral, samas kui tõsised vigastused võivad peale endotrahheaalintubatsiooni vajada mehaanilist ventilatsiooni. Hüpersekretsiooni tõttu bronhis võib olla vaja hingamisteid korduvalt aspireerida. Bronhiaalspasmi tuleks ravida sümptomaatiliselt adrenergiliste ß2-agonistidega, vajadusel täiendada metüülksantiiniga standardprotokolli järgi. Kuigi nii varajases keemiliselt tekitatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
