teostatakse kardioversioon q Raskes seisundis haigel kergendatakse respiraatoriga hingamistegevust q Manustatakse kontraktsioonivõimet parandavaidravimeid (dopamiin jm) Esmase ravi puhul on väga oluline: q Asend q Sedatsioon q Hingamist abistavad protseduurid q Nitraadid q Diureetiline ravi q Digitaliseerimine ja vatsakeste sageduse alandamine q Dopamiini infusioon q Kopsuturset ravitakse ka cpapmaskiga CPAP MASKIGA RAVI NÄIDUSTUSED q Kardiaalse etioloogiaga hingamispuudulikkus(kopsuturse), kui medikamentoosne ja hapnikravi pole piisavad. q Praktikas rahuolekuhingeldust põhjustav südamepuudulikkus, kui hingamislihaste töö on lisandunud, kopsudes kuuldub paisuräginaid ja kopsupildil on paisunähud selgesti lisandunud (interstitsiaalne turse). Ravi nõudva hüpokseemia tunnuseks on sageli haige rahutus. CPAP MASKIGA RAVI
kuna võimaldab tavalise ninakanüüliga võrreldes efektiivsemat hapniku manustamist (Gross & Vahtramäe). Kateeter viiakse 15-17 cm sügavusele. Vajaliku pikkuse saab mõõta ninajuurelt kõrva alumise otsani. Patsiendile on see küllalt ebamugav. Sisseviidud kateeter kinnitatakse teibiga otsmikule või põsele. ( Jaanson 2001.) Ambu. Kasutatakse eluohtlikes situatsioonides intubeeritud patsiendi alustamisel ( õpitakse intensiivravi kursusel) (Jaanson 2001). CPAP-mask (Continous Positive Airway Pressure). Kasutatakse spontaanse hingamise olemasolul. Maski abil tekitatakse hingamisteedes ülerõhk, mis takistab alveoolide kollapsi teket- väheneb väikeste hingamisteede ekspiratoorne kollaps ja suureneb hingamismaht. Vere oksügenisatsioon paraneb. Mask asetatakse tihedalt näole. ( Jaanson 2001.) Hingamisteedes säilub pidevalt kõikides hingamisperioodides ülerõhk, mis takistab
25.Leia antidoodid: METANOOL NALAXON OPIAADID 100% HAPNIK VINGUGAAS ETANOOL 26.Morfiini manustamisel võib tekkida: *Hüpovoleemia ja hingamisdepressioon 27.Dopamiini manustamisega saab ravida: *Oliguuriat ja anuuriat, kuna Dopamiin tõstab diureesi 28.Dekurarisatsioon-see on: *Preparaati manustamine lihasrelaksantide toime lõpetamiseks 29.Milline lahustest on kristallloid: *Ringer-Lac 30.Mis on CPAP ravi ja selle eesmärk?hingamise vältel tagatav positiivne rõhk hingamisteedes, eesmärgiks on tagada piisav hindamissagedus ja adekvaatne VT 31.Kopsude kunstliku ventilatsiooni absoluutne näidustus on* *Hüpokseemia süvenemine ja negatiivne dünaamika 32.Milline väide on vale? *Regionaalanesteesia korral tekib tihti mäluhäire 33.Adrenaliini manustamisel võib tekkida: *Tahhükardia ja rütmihäired 34.Amiodarooni manustamisega saab ravida: *Rütmihäireid 35
või tuleks selili magades asetada padi selliselt, et pea oleks kuklas. · Enne uinumist tuleks hoiduda alkoholi ja rahustite tarvitamisest. · Ninahingamine tuleks hoida vaba (vajaduse korral tarvitada ninatilkasid). · Oluline on kaasuvate krooniliste haiguste (II tüübi diabeet, kõrgvererõhktõbi, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus) tulemuslik ravi. Positiivse rõhuga hingamisaparaadi (CPAP) kasutamine une ajal hoiab ära hingamispausid ja uneaegsed kudede hapnikuvaeguse episoodid. Aparaati on võimalik kasutada iseseisvalt kodus, eelnevalt tuleb selle optimaalne tööreziim haiglatingimustes välja selgitada. Erialases kirjanduses on rohkesti andmeid enesetunde ja elukvaliteedi ning töövõime paranemise kohta uneapnoehaigetel, kel on rakendatud CPAPd. (Vaata LISA'st Foto 1 ja Foto 2) Ka Eestis on see ravimeetod kättesaadav, kuigi ilmselt praegu veel oluliselt alakasutatud.
Põetus · Avatakse pingutavad rõivad · Vajaduse korral aspireeritakse eritised hingamisteedest · Patsient aidatakse hingamist hõlbustavasse asendisse. Pane tähele pea asendit · Vahendatakse hüpokseemiat 1. Hapnikumaskist piisab, kui hüpokseemia saab likvideeritud, hingamine ei ole ülemäära sagenenud ning ventilatsioonipuudulikkust ei ole 2. Kui hapnikumaskist ei piisa hüpokseemia vähendamiseks, siis CPAP-mask 3. Ventilaatorravi rakendatakse, kui CPAP-maskist ei piisa hüpokseemia vähendamiseks või selle kasutamine on vastunäidustatud, kuid patsient vajab käsitsi ventilleerimist hingamispuudulikkuse raviks või hingamissageduse vähendamiseks Astmapatsiendi põetus Astma on bronhi limaskestade põletikuline haigus, mis võib süveneda. Astmahoo ajal bronhe ümbritsev sile lihaskude tõmbub kokku, limaskest tursub ja limaeritus suureneb. See nõuab
küllaldase ja pideva kõrvaltvoolamise. Alati peaks valima väikseima võimaliku kanüüli ja suurima võimaliku veresoone.(Iivanainen jt 1997.) Rasvemboolia põhjustajaks on pikkade toruluude ja vaagnaluude murrud. Rasvemboolia võib areneda välja juba mõne tunni jooksul, kuid suurem on risk umbes kolmandal päeval pärast traumat. Jälgitakse patsiendi vitaalfunktsioone; organismi hapnikuga varustatust, vajadusel kasutatakse hapnikumaski, CPAP-maski (püsiv positiivne ventilatsioonirõhk); hemoglobiini taseme langedes manustatakse erütrotsüütide massi ja trombotsüüte. (Sorsa jt 1998.) Õnnetuste vältimiseks rahutu patsiendi puhul paigaldatakse voodile küljepiirded, ravivahendid paigutatakse ohutusse kaugusesse (Mustajoki jt 2001). Temperatuuri säilitamiseks kaetakse patsient pärast operatsiooni soojendustekkidega, sest pikaajaline üldanasteesia ja pikk operatsioon jahutavad patsienti (Mustajoki jt 2001).
Pehme suulagi muutub lõdvemaks ning une ajal langevad hingamisteed kokku, põhjustades uneapnoe. Soodustavateks teguriteks on veel tüsedus, alkohol ja anatoomilised kaela ja nina iseärasused. Kaebusteks on rahutu uni, hommikune peavalu ja päevane unisus. Võib esineda hingamisteede põletikke. Diagnoosimise aluseks on kliiniline leid, lisaks kasutatakse polüsomnograafiat. Esmane ravi on eluviisi muutmine, lisaks kasutatakse une ajal CPAP maski, mille kaudu antakse positiivne vasturõhk, mis hoiab mehhaaniliselt hingamisteed lahti. Kirurgilise ravi eesmärgiks on hingamisteede avardamine neelu ja nina projektsioonis. Enamusel uneapnoe-haigetest ülemäärane päevane unisus on seotud rahutu ja katkendliku unega (seega tegelikult sekundaarne insomnia) ning peale selle võib enamasti esineda: 1) öiseid hingamispeetusi, 2) tüüpiline intermiteeruv norskamine, 3) ülekaalulisus,
hingamiskahin hingamiskahin Naha värvus Kahvatu, tsanootiline, Kahvatu, tsanootiline, laiguline, hallikas hallikas Käitumine Kergesti ärrituv, sgavalt Kergesti ärrituv, sgavalt unine, keeldumine joogist, unine, keeldumine joogist jõuetu nutmine ja söögist Juhitaval hingamisel oleva lapse õendushooldus on sarnane kõigi CPAP ravil või kopsude kunstlikul ventilatsioonil olevate inimeste õendushooldusega. Õe ülesandeks on jälgida, et lapse hingamisteed oleksid sekreedist puhtad ning avatud. Hingamisteede läbitavuse tagamiseks ja sekreedi eemaldamiseks hingamisteedest tuleb last aspireerida. Wallace (1998) ja Martin jt (2003) rõhutavad oma töödes aspireerimise olulisust, mis on juhitaval hingamisel olevale lapsele
koormav) ning kehakaalu tõus (apnoe tingimustes ainevahetus aeglustub). Uneapnoe põhjuslik ravi. Mittekirurgiline ravi hõlmab elustiili muutmist (kaalu langetamist, püüda magada küljel või kõhuli (apnoe esineb mõnikord vaid selili asendis), mitte kasutada unerohtusid ja õhtuti alkoholi, kuna siis hingamisteed lõtvuvad ning selle tagajärjel apnoed sagenevad ja pikenevad). Põhiline on mehhaaniline abivahend (CPAP) magamise ajaks, hoiab rõhu abil h-teed lahti. Uneapnoe mittekirurgilise meetodi rajajana on ajalukku lainud C.E. Sullivan , kes uneaegse hingamistee kollapsi ärahoidmiseks võttis 1981. a. kasutusele kestva positiivse õhurohu aparaadi ehk CPAP aparaadiga (Continuous Positive Airway Pressure). Kirurgilise ravi võib jagada neelu avardavateks operatsioonideks (lõigatakse pehmesuulagi väiksemaks ja vajadusel eemaldatakse ka kurgumandlid), ninahingamist taastavateks
intervall on patsiendist sõltumatu. Tagab püsiva ühtlase ventilatsiooni SIMV (synchronized intermittent mandatory ventilation) – sünkroniseeritud ventilatsioon, augmenteeritud – 2)hingamistsükkel algab vastuseks patsiendi spontaanhingamisele. Kombineeritud spontaanhingamine ja MV. Patsienti korrigeerib aparaat. Kasutatakse võõrutusravis, et patsient ei hakkaks ennast üle ventileerima. 3)CPAP (Continuous Positive Airway Pressure) – abistav, toetav hingamine, spontaanne – mehaanilist hingamistsüklit ei ole. Aparaat tagab positiivse rõhu mõlemas hingamisfaasis, püsiv positiivne rõhk hingamisteedes 7.Tsentraalse veenikanüüli paigaldamine (central venous catheter, CVC) paigaldab arst patsiendi ülemisse õõnesveeni punktsiooni kohad Kaelapiirkonna veenid : vena subclavia; vena jugularis interna; vena jugularis externa Lisaks kasutatakse veel: vena basilica
südamekaebused (hapnikupuudus on südamele koormav) ning kehakaalu tõus (apnoe tingimustes ainevahetus aeglustub). Uneapnoe põhjuslik ravi. Mittekirurgiline ravi hõlmab elustiili muutmist (kaalu langetamist, püüda magada küljel või kõhuli (apnoe esineb mõnikord vaid selili asendis), mitte kasutada unerohtusid ja õhtuti alkoholi, kuna siis hingamisteed lõtvuvad ning selle tagajärjel apnoed sagenevad ja pikenevad). Põhiline on mehhaaniline abivahend (CPAP) magamise ajaks, hoiab rõhu abil h-teed lahti. Kirurgilise ravi võib jagada neelu avardavateks operatsioonideks (lõigatakse pehmesuulagi väiksemaks ja vajadusel eemaldatakse ka kurgumandlid), ninahingamist taastavateks operatsioonideks (ninavahesina kõverduse likvideerimine), lõualuu-kirurgiaks (püütakse korrigeerida nt. väikest lõuga, kasutatakse väga harva). Laste norskamise põhjuseid on kaks: hüpertroofiline adenoid või hüpertroofiline tonsilliit. Rohkematel
Neeluvaatlus + Polüsomnograafia - registreeritakse üheaegselt une staadiumeid, südame tööd, vere hapnikusisaldust, kehaasendit ja ka norskamist. Mittekirurgiline ravi hõlmab elustiili muutmist (kaalu langetamist, püüda magada küljel või kõhuli (apnoe esineb mõnikord vaid selili asendis), mitte kasutada unerohtusid ja õhtuti alkoholi, kuna siis hingamisteed lõtvuvad ning selle tagajärjel apnoed sagenevad ja pikenevad).Põhiline on mehhaaniline abivahend (CPAP) magamise ajaks, hoiab rõhu abil h-teed lahti. Kirurgilise ravi võib jagada neelu avardavateks operatsioonideks (lõigatakse pehmesuulagi väiksemaks ja vajadusel eemaldatakse ka kurgumandlid), ninahingamist taastavateks operatsioonideks (ninavahesina kõverduse likvideerimine), lõualuu-kirurgiaks (püütakse korrigeerida nt. väikest lõuga, kasutatakse väga harva).
Neeluvaatlus + Polüsomnograafia - registreeritakse üheaegselt une staadiumeid, südame tööd, vere hapnikusisaldust, kehaasendit ja ka norskamist. Mittekirurgiline ravi hõlmab elustiili muutmist (kaalu langetamist, püüda magada küljel või kõhuli (apnoe esineb mõnikord vaid selili asendis), mitte kasutada unerohtusid ja õhtuti alkoholi, kuna siis hingamisteed lõtvuvad ning selle tagajärjel apnoed sagenevad ja pikenevad).Põhiline on mehhaaniline abivahend (CPAP) magamise ajaks, hoiab rõhu abil h-teed lahti. Kirurgilise ravi võib jagada neelu avardavateks operatsioonideks (lõigatakse pehmesuulagi väiksemaks ja vajadusel eemaldatakse ka kurgumandlid), ninahingamist taastavateks operatsioonideks (ninavahesina kõverduse likvideerimine), lõualuu-kirurgiaks (püütakse korrigeerida nt. väikest lõuga, kasutatakse väga harva).
patsientide puhul ja neid peab tähelepanelikult jälgima mitme tunni jooksul. 663 Hingamispuudulikkuse ravi põhineb peamiselt 100% hapniku manustamisel, mida täiskasvanule manustatakse enamasti 12 l/min. Suure hulga patsientide ravimine sündmuskohal nõuab piisavat hapnikuvaru kättesaadavust ja sobivat varustust, et manustada kõrge pealevooluga hapnikku mitmele patsiendile korraga; kaasa arvatud näomaskid kergete vigastuste korral, CPAP mõõdukate vigastuste korral, samas kui tõsised vigastused võivad peale endotrahheaalintubatsiooni vajada mehaanilist ventilatsiooni. Hüpersekretsiooni tõttu bronhis võib olla vaja hingamisteid korduvalt aspireerida. Bronhiaalspasmi tuleks ravida sümptomaatiliselt adrenergiliste ß2-agonistidega, vajadusel täiendada metüülksantiiniga standardprotokolli järgi. Kuigi nii varajases keemiliselt tekitatud
annaabi.ee 
