Efekti suurus on statistiline näitaja, mis võimaldab lisaks statistilisele olulisusele kirjeldada gruppidevahelisi erinevusi. Efekti suurust saab väljendada mitmete statistikutega; ilmselt levinuim on Cohen-i d. Kokkuleppeliselt tähistavad Cohen'i d väärtused väikest efekti väärtusel d = 0.2; keskmise suurusega efekti väärtus on d = 0.5; suure efekti väärtuse algus on d = 0.8. SPSS-is ei ole funktsiooni/käsklust, millega saaks paari kliki abil efekti suurust (st Coheni d-d) kätte. Seega on mõned alternatiivid kiirelt Coheni d arvutamiseks saab kasutada kalkulaatorit, mis asub aadressil http://www.uccs.edu/~lbecker/. Siin pole muud kunsti, kui et tuleb väärtused lahtritesse sisestada (kasutage punkti, mitte koma). Mitteparameetriliste testide puhul on aga vaja kasutada teistsuguseid kalkulaatoreid. Erinevaid efekti suurusi saab arvutada leheküljel https://www.psychometrica.de/effect_size.html
konfliktid.Kus Ameerika, Euroopa ja Austraalia on kristliku tsivilisatsiooni ala. Need jagunevad onakorda lääne- ja idakristluseks (katoliku, protestantliku ja kreeka- ning vene õigeusu aladeks). Aasias domineerib islam (2 lahku), budhism, taoism, induism ja Konfutsionalism. Põhja- Aafrika on islami piirkond, mis üritav pidevalt laieneda lõuna poole ja Kesk- ning Lõuna afrika on kristkuse piirkond. Rahvaste rände ja riigid. (hunnid, momgolid, turkid -Türgi) Coheni innangute kohaselt koosneb maailm geostrateegilistest ja geopoliitilistest suurregionidest. Kaks suur geostrateegilist regiooni, mereline ja kontinentaalneEuroaasia kosnevad omakorda väiksematest geopoliitilistest piirkondadest. Geostrateegilised suurregioonid peavad olema selleks küllatki suured, et mõjutada maailmas aset leidvaid sõjalis- poliitilisi ja majanduslikke sündmusi. Coheni kohaselt domineerib majandus sõjalise poole ees. Geopoliitiline Vahe-Euroopa USA geopoliitiku Saul B
Kui erinevus kahe valimi aritmeetilise keskmise vahel osutub liiga suureks (ehk on statistiliselt oluline erinevus), et pidada neid valimeid ühest üldkogumist pärinevaks, lükatakse nullhüpotees ümber ja jäädakse alternatiivse hüpoteesi juurde. Efekti suurus: Leidnud statistiliselt olulise mõju (erinevuse), tuleb arvutada ka, kui suur see mõju (erinevus) on. Arvutatakse Coheni d o d < 0,2 – väike efekt o 0,2 < d < 0,8 – keskmine ehk arvestatav efekt o d > 0,8 – suur efekt Nö on tegu keskmiste erinevusega standardhälbe ühikus. Ehk kui d=0,5, siis keskmised erinevad üksteisest poole standardhälbe võrra. Võrreldavate rühmade liigitamine (T-testid) On üksteisest kaks sõltuvat või sõltumatut rühmad Kui erinevad rühmad tekivad näiteks sootunnuste (või muu rühmitava tunnuse)
kirjeldada gruppidevahelisi erinevusi. Efekti suurust saab väljendada mitmete statistikutega; ilmselt levinuim on Cohen-i d. Kokkuleppeliselt tähistavad Cohen'i d väärtused väikest efekti väärtusel d = 0.2; keskmise suurusega efekti väärtus on d = 0.5; suure efekti väärtuse algus on d = 0.8. SPSS-is ei ole funktsiooni/käsklust, millega saaks paari kliki abil efekti suurust (st Coheni d-d) kätte. Seega on mõned alternatiivid kiirelt Coheni d arvutamiseks saab kasutada kalkulaatorit, mis asub aadressil https://www.psychometrica.de/effect_size.html. 4) MITTEPARAMEETRILISED TESTID KESKMISTE VÕRDLEMISEKS Mis juhtub siis, kui parameetriliste testide parameetrid (ehk eeldused siin kontekstis) ei ole täidetud? Väga lihtne appi saab võtta mitteparameetrilised testid Käsklusterida: Analyze Nonparametric Tests Legacy Dialogues 2 Independent Samples.
muutumatut identiteeti; soolisus kui konstruktsioon, heteroseksuaalsus pole ainuvõimalik). Guerilla Girls Saksa kunstnikud Eva ja Adele (otsivad harmooniat sugude vahel. Eva on sünnipäraselt mees). Näituselt ,,Gender Check" ametliku ideoloogia visuaalne kujutis. Läti. 21. sajandi algul on postmodernistliku kunsti strateegia paroodia ja irvitamine jõudnud juba vähemuste endini (Sasha Coheni filmide tegelaskuju parodeeris gay'sid ja Kasahstani näitel mittelääne rahvaid). Filmid "Borat" (200...) ja "Brüno" (200...). 11.Ärimaailm ja kunst. 1960ndate põlvkond, 1980ndate põlvkond 1960ndate põlvkond: kriitiline vasakradikaalsus. Kontseptualistlik kunst. Hans Haacke (s 1936 Kölnis, elab New Yorgis). Vasakradikaalne intellektuaal 1960ndate traditsioonis, kunstnik vastandumas ärimaailmale . Haacke tegutseb
Märkas, et eooriad, mis piirduvad deklareerimisega, et “hälbivus on kultuuri osa” või et “hälbivus T on edasi antud kultuuri kaudu” tegelikult ei seleta midagi. Küsimus jääb: kust ja kuidas hälbivus tekib? eooriad käsitlesid alaealiste hälbivust sarnaselt kuritegevusega (röövimised, vargused), T samas alaealiste hälbivuse iseloom on sageli pigem ekspressiivne (vandalism, avaliku korra rikkumised). Kultuur A. Coheni järgi: • Kultuur koosneb “probleemide lahendamise traditsioonilistest viisidest”. • Sellised traditsioonilised probleemide lahendamise viisid on edasi antud sotsialiseerimise kaudu. • Mõnikord, kui struktuuri ja kultuuri nõudmised lähevad lahku, on võimalik normatiivne konflikt. • suhteliselt väike osa alamklassi noori jõuab koolis edukalt edasi, • koolis viletsalt edasijõudjad panevad rohkem toime õigusrikkumisi võrreldes koolis
võidame?? Kulu- mida kaotame?? Ajastamine- kui kiiresti saavutame tulemuse?? Vastuvõetavus- kuidas sobib org'i eesmärkide ja kultuuriga?? 5. Aja- ja tegevuskava koostamine ja realiseerimine. Kommunikatsioon (teavitamine, kaasamine) 6. Kas valitud lahendus on viinud probleem lahendamiseni/võimaluse realiseerimiseni? Tagasiside süsteemi väljatöötamine, küsitlused, raportid, aruanded jmt... Coheni prügikastimudel: Eraldab üksteisest probleemid, lahendused, valikud ja osalejad. Miks otsustada grupis? Legitiimsus, kvaliteet (sünergia), uudsus, info hulk, üksikisiku motivatsioon. Tuleb arvestada: grupi normid ja ühtsus, grupimõtlemine, grupiliikmete rollid. Grupi kujunemine: Forming, Storming, Norming, Performing (Tuckman)
Kuriteo aja ja koha valik. Subkultuuriteooriad: Albert Cohen (1955) Delinquent Boys - Subkultuurid tekivad nende isikute ühinemisel, kellel puuduvad legaalsed vahendid eesmärkide saavutamiseks. - Staatuse frustratsioon. - Sellest lähtuvalt loovad nad kontrakultuuri, mis on vastupidiste väärtustega domineerivale kultuurile. - Subkultuur pakub võimaluse sotsiaalse staatuse tõstmiseks. - Kriminaalses subkultuuris on normiks domineeriva kultuuri normide rikkumine. Coheni delinkventse subkultuuri teooria: Erinevate võimaluste teooria: Cloward ja Ohlin (1960) - Kuritegeliku subkultuuri tekkepõhjused: teatud rühmadel puuduvad võimalused saavutada kultuuris heakskiidetud eesmärke. - Kolm subkultuuri tüüpi: 1. Kriminaalne subkultuur: Piiratud juurdepääs legaalsetele, kuid vaba juurdepääs illegaalsetele vahenditele. 2
programmid olid tegelikult viiruskoodi unikaalse koodijärjestuse avastamiseks kontekstotsingut kasutavad skannerid. Samuti kasutati immunisaatoreid, mis muutsid programme nii, et viirused neid juba nakatunuteks pidasid ja enam ei puutunud. Kuigi seda tüüpi antiviiruseid levitati kas tasuta või müüdi väga väikse hinnaga, ei olnud nad eriti populaarsed ning seega ei aidanud viirusepideemiaid vältida. 22.aprillil toimus esimene antiviiruste võrgufoorum. Konverentsi Virus-L lõi Fred Coheni kolleeg Ken van Wyk. Novembris toimus massiline võrguviiruse Morrise uss epideemia. Viirus nakatas üle 6000 USA arvutisüsteemi, praktiliselt halvates nende töö. Vea tõttu viiruse koodis 12 saatis ta võrgu teistele arvutitele oma koopiad ja need käivitanud võttis täielikult enda alla kõik võrgu ressursid. Samal aastal loodi suurt populaarsust ja kuni 1998. aastani eksisteerinud tuntud antiviirusprogramm Dr. Solomon's Anti-Virus Toolkit. 2.10 1989. aasta
Tuletussüsteem koosneb tuletusreeglitest ja teisendusreeglitest. Tuletusreeglid näitavad mida saab mingist väitest (oletusest) või väidetest tuletada. Nende reeglite endi põhjendamine osutub aga tõsiseks filosoofiliseks probleemiks. Nagu loogikaid nii on ka tuletussüsteeme mitmesuguseid, nt predikaatarvutuse tuletussüsteem. Järgnevalt käsitleme nö loomulikku tuletussüsteemi võttes aluseks Copi ja Coheni raamatu, mis pole mõeldud matemaatikutele. Esitatud süsteem on täielik ja kasutab lausearvutust. Muidugi on võimalik tuletada lisavalemeid, kuid olemasolevatest piisab lahenduva tõeväärtusülesande lahendamiseks. Tuletusreeglite abil saame teha loogilisi järeldusi märksa kiiremini kui näiteks tõeväärtustabeleid kasutades. Loomulikus tuletussüsteemis on 9 tuletusreeglit ja 10 teisendusreeglit, kokku seega 19 reeglit, enamus on meile juba tuttavad. TULETUSREEGLID: 1
Teooria on seisukohal, et kurjategijatele on omane oma kultuurinormide süsteem, mis on erinev normikuulekate omast. See tähendab, et hälviku maailm on isiku maailm, kes allub seadustele, kuid ainult seadustele, mis on peapeale pööratud ja mille normid moodustavad jõu, mis on suunatud kehtiva korra vastu. A. Cohen vaatleb hälbiva subkultuuri arengu protsessi kui keskklassi väärtustele vastandlike käitumisnormide koodeksi tekkimist, toetamist ja tugevdamist. A. Coheni lähenemisel alaealiste kuritegevusele kui konkureerivate vastandlike väärtuste süsteemide tagajärjele on siiski tõsiseid puudujääke. Uuringutel on saadud huvitavaid tulemusi. Teatud ühiskonna lõike poolt on omaks võetud normide süsteem - nn. kuritegelik subkultuur, mis hõlmab peaaegu kõike. Kuritegelik subkultuur omab erinevate kurjategijate kihtides erinevat jõudu ja tähtsust. Selles teoorias (hälvik suhtub opma hälbivasse käitumisse kui õigesse) on paar probleemi:
Kumbagi võib lugeda või tekstis asendada väljendiga „järelikult”. 4 Vt ptk 5 osa „Olemasolu impordi probleemist”. Olemasolu impordi veaga arvestavad paljud uued õpikud, vt nt Hausman, A. et al., 2010: 219–331, Copi ja Cohen, 2009: 244–255, ja Kreeft, 2005: 243–253. Pikemalt räägib Boole’i ja Aristotelese tõlgendustest süllogistikas Hurley, 2012: 270–277. Kuna sellise lisaeeldusega läheb kaduma süllogismi traditsiooniline vorm, siis on arusaadav, miks nt Copi ja Coheni õpikus on kõik üldiste eelduste ja osalise järeldusega süllogismid mittekehtivateks kuulutatud. 5 Vt Hurley, 2012: 260. 5 N6.1. Analüüsige süllogismi: kõik juristid on kirjaoskajad; mõni inimene on jurist; mõni inimene on kirjaoskaja. Lahendus: on kolm terminit – jurist, inimene, kirjaoskaja. Kesktermin (M) on jurist, sest see esineb mõlemas eelduses (ega esine lõppjärelduses). Järelduse subjektiks on väiketermin ja predikaadiks suurtermin
Kumbagi võib lugeda või tekstis asendada väljendiga ,,järelikult". 4 Vt ptk 5 osa ,,Olemasolu impordi probleemist". Olemasolu impordi veaga arvestavad paljud uued õpikud, vt nt Hausman, A. et al., 2010: 219331, Copi ja Cohen, 2009: 244255, ja Kreeft, 2005: 243253. Pikemalt räägib Boole'i ja Aristotelese tõlgendustest süllogistikas Hurley, 2012: 270277. Kuna sellise lisaeeldusega läheb kaduma süllogismi traditsiooniline vorm, siis on arusaadav, miks nt Copi ja Coheni õpikus on kõik üldiste eelduste ja osalise järeldusega süllogismid mittekehtivateks kuulutatud. 5 Vt Hurley, 2012: 260. 5 N6.1. Analüüsige süllogismi: kõik juristid on kirjaoskajad; mõni inimene on jurist; mõni inimene on kirjaoskaja. Lahendus: on kolm terminit jurist, inimene, kirjaoskaja. Kesktermin (M) on jurist, sest see esineb mõlemas eelduses (ega esine lõppjärelduses)
annaabi.ee 
