vaimulikud koondusid teenistuse ajal kiriku pühamasse – idapoolsesse otsa, selleks suurendati pikihoonet teisele poole transepti. Koori põrand oli tavaliselt u 3 trepiastet kõrgemal, moodustades “poodiumi” v “näitelava”. Koori all asus tavaliselt kabel ehk krüpt; tihti ulatub transept pikihoonest rohkem välja kui võrrelda varakristlike kirikutega. 6) Basiilika pikihoone jaguneb pikuti - kesklöövid, põigiti - külglöövid. 7) Benediktlaste kloostrikirik Clunys oli omal ajal suurim kristlik pühakoda. 8) Sissepääs on ehitatud väljapoole. Romaani stiili kujutav ja tarbekunst 1) Romaani stiili alged tärkasid esimesena Saksamaal. 2) Saksamaal kerkis skulptuuris esile kristuse kannatusloo teema. 3) 11. sajandi keskel hakati paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri. Enamasti oli tegemist reljeefidega kiriku fassaadidel. 4) Vaestepiibliks nimetatakse keskaja kirikute reljeefe.
VÕIDUVÄRAV e TRIUMFIKAAR. Vararomaani e Ottode ajal(kuni11.saj keskpaigani) ehitati SAKSAMAAL HILDESHEIMI TOOMKIRIK. Romaani stiili tegelik levik algaski alles 11.saj keskelt.LÕUNA_PRANTSUSMAAL oli mitu koolkonda. Toulouse'is ehitati suur palverändurite kirik SAINT-SERNIN. Sellest ulatuvad välja 5 kabelit,mis moodustavad KABELITEPÄRJA. IDA-PRANTSUSMAAL olidkahe olulise mungaordu keskused. CITEAUX oli tsistertslaste emaklooster.Benediktlaste kloostrikirik oli CLUNYS. SAKSAMAAL reini jõe ümbruses ehitati kirikutele (MARIA LAACHI KLOOSTRIKIRIK, WORMSI,MAINZI ja SPEYERI TOOMKIRIKUD) DURHAMI katedraalis Inglismaal kasutati ristvõlve. Itaalias oli PIZA- tavalise kupliga. VENEETSIAS ehitati otseselt Bütsantsi eeskujul PÜHA MARKUSE KIRIK- viie kupliga tsentraalehitis. Põhja-Euroopas on tähtsamad romaani stiilis kiviehitised LUNDI TOOMKIRIK Rootsis ning RIBE ja VIBORGI toomkirikud Tannis. Romaani
ja ukseavad. Siseruum jäi raskepäraseks ja hämaraks. · Vararomaani ehk Ottode ajal ajal ehitati Saksamaale Hildesheimi toomkirik. · Lõuna Prantsusmaal Toulouse'is palverändurite kirik Saint- Sernin. · Lääne Prantsusmaal mitme kiriku löövid kaetud väikeste kuplite reaga, mõned kirikud rikkaliku skulpturaalse kujundusega. · Ida Prantsusmaal kahe olulise mungaordu keskused. Citeaux (tsitserlaste kooster, lihtne, ilma tornideta) ja Clunys(kristlik pühakoda, 5-lööviline pikihoone, kolmelööviline eelkirik, palju kabeleid, usuelu reformimise keskus.Kesklööv ja transeptid kaetud silindervõlvidega, külglöövid ristvõlvidega. Kirik lammutati Suure Prantsuse revolutsiooni ajal). Cluny kirik eeskujuks Saksamaal Reini jõe ümbruses ehitatud kirikutele (Maria Laachi kloostrikirik, Wormsi, Mainzi ja Speyeri toomkirikud).
Uksed asusid mõnikord kiriku läänepoolses otsas, sageli ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Kuidas muutus basiilika põhiplaan romaani ajastul ? Millised ruumid sellele lisandusid ? Pikihoonet pikendati, tekkil 4nurkne ruum, mida nim. kooriks, Kiriku põhiplaan lähenes laidna ristile. Lisandus kabel, mida kasutati surnute matusepaigana. Milleks jaguneb basiilika pikihoone pikuti ja põigiti? transept ja nelitis MIlline oli suurim kristlik pühakoda romaani ajastul ? Clunys- selle viielöövilisele pikihoonele liitusid kolmelööviline eelkirik ja arvukalt kabeleid. Millisel maal tärkasid esimesena romaani stiili alged ? Saksamaal Milline uus teema kerkis esile skultptuuris saksam.? Kristuse kannatuslugu Kuidas olid omavahel seotud arhidektuur ja akulptuurikunst ? Tegemist oi reljeefidega kiriku fassaadil Mis on vaestepiible ? Kirikus oleva kunsti ül. oli piltlikult seletada Pühakirja kirjaoskamatutele. Seepärast hakati
Prantsusmaa 1.SaintSernin Võimas nelitistorn, palverändurite kirik 2.Poitiers Rikkaliku skulpturaalse kujundusega 3.Clunys Oma aja suurim kristlik pühakoda. See lammutati Suure Prantsuse revolutsiooni ajal Itaalia 1.Pisa katedraal Kuppel oli nelitise kohal. Kiriku
eheteks, kärgsulatus. KELDID: loomastiil, paelornamentika-skemaatilised kujutised. GERMAANI: loomastiil, paelornamentika, abstraktne, looduse jäljendamine, fantastilised olendid. VIIKING: kontrastsed värvid, ruunikivid-meresõitjate auks. 11.ROMAANI KIRIK: 9.saj.Basiilika: löövid, koor, nelitis, krüpt, ümarkaar, piilar, empoorid, trifoorium, travee, triumfikaar, tornid, portaalid. Ühelööviline ja kodakirik. NT. Clunys, Maria Laachi kloostrikirik, Hildesheimi toomkirik, Saint-Sernin, Poitiers. 12.ROMAANI KUJUT K: Reljeefid-ülesandeks Pühakirja seletamine kirjaoskamatule rahvale"vaeste Piibel", tinglikud sümboolsed kujutised, ähvardav süzee, imede kujutised. Seinamaal-pinnaline laad, ornamentika. 13.GOOTI KIRIK: 1144. Vertikaalsus, teravkaar, roidvõlvid. Notre Dame. 15-16saj-hilisgootika:võrk- ja tähtvõlvid. Chartres'i katedraal, katedraalid Reimsis ja Amiens'is
Wormsi toomkirik, Saksamaa. Notre-Dame-la-Grande kirik, Lääne-Prantsusmaa. Vararomaani e. Ottode ajal (kuni 11.sajand) ehitati Saksamaal Hildesheimi toomkirik, millel koor nii idas, kui läänes. Lääne-Prantsusmaal on mitme kiriku löövid kaetud väikeste kuplite reaga. Ida-Prantsusmaal (Burgundias) olid kahe olulise mungaordu keskused. Citeaux oli tsistertslaste emaklooster. Tsistertslased nõudsid lihtsaid, ilma tornideta kirikuehitisi. Benediktlaste kloostrikirik Clunys - omal ajal suurim kristlik pühakoda. Viielöövilisele pikihoonele liitusid kolmelööviline eelkirikja arvukalt kabeleid. Cluny kesklööv ja transeptid olid kaetud silindervõlvidega, külgköövid ristvõlvidega. Põhja-Prantsusmaal (Normandias) ja Inglismaal ehitati kahe löönetorniga ja nelitistorniga kirikuid. Nende põhiplaaniks olev ladina rist on eriti pikkade harudega. Itaalias oli tugev varakristliku arhitektuuri mõju, eriti Roomas. Bütsantsi mõjul oli Itaalias
Esimestel kirikutel lagi puudus (oli ainult talastik või võlvid). Kirikute katmine ristvõlvidega. · Püha Markuse kirik Veneetsia/Itaalia, 5-kuppel kirik. · Pisa toomkirik - Itaalia · Hildesheimi toomkirik Saksamaa · Saint-Sernin Lõuna-Prantsusmaa palverändurite kirik 5 lööviline, 3 transeptiga. · Poitiers Lääne-Prantsusmaa rikkaliku skulpturaalse kujundusega. · Citeaux tsitertslaste keskus ( Ida-Prantsusmaa) · Clunys benediktlaste keskus-põlluharijad ( Ida-Prantsusmaa) oma aja kõige suurem kloostrikirik; 5-lööviline,mille ees veel 3-lööviline eelkirik · Põhja-Prantsusmaa 2-läänetorniga ja 1 nelitistorniga. · Nundi toomkirik Rootsi · Ribe toomkirik, Vibron'i toomkirik Taani Norras kasutati puitu kirikute ehitamisel, kasutati ära viikingite laevaehitusoskust laeva ornamendid, kujud, lohed jne. Kõrge katusega. Profaan arhitektuur linnused.
· Saksamaal Hildesheimi toomkirik * vararomaani e. Ottode ajal ehitatud *koor idas ja läänes ( viimane mõeldud keisrile) · Lõuna-Prantsusmaal Toulouse'is Saint-Sernin *suur palverändurite kirik *sellest ulatuvad välja 5 kabelit mis moodustavad kabelitepärja *välisvaadet valitseb võimas nelitistorn · Lääne-Prantsusmaa Poitiers *rikkaliku skulpturaalse kujundusega · Ida-Prantsusmaa Citeaux tsistertslaste emaklooster Clunys benediktlaste kloostrikirik *olemas eelkirik ja arvukalt kabelid *oli eeskujuks reini jõe ümbruses ehitatud kirikutele Maria Laachi kloostrikirik, Wormsi; Maini ja Speyeri toomkirikud · Põhja-Prantsusmaal ja Inglismaal - ehitati kahe läänetorniga ja nelitistorniga kirikuid *põhiplaaniks ladina rist (eriti pikkade harudega) *Durhami katedraalis Inglismaal kasutati ristvõlve, mis olid ebaühtlase paksusega
Koori all oli sageli kabel (krüpt), mida kasutati suurnike matusepaigana. Tihti ulatub transept pikihoonest rohkem välja kui varakristlikes basiilikates. Kiriku põhiplaan sarnaneb rohkem ladina ristile. 6.Milleks jaguneb basiilika pikihoone pikuti ja põigiti? Sammaste või pilaaride read jaotavad pikihoone pikuti löövideks. Põiguti jaguneb pikihoone kesklööviks, nelitiseks, kooriks ja apsiidiks. 7.Milline on suurim kristlik pühakoda romaani ajastul? Benediktlaste kloostrikirik Clunys oli omal ajal suurim kristlik pühakoda. 8.Vaata saksa kiriku põhiplaani lk. 127. Millist iseärasust märkad? Kiriku teeb omapäraseks tornide rohkus ning koori asetsemine ka läänes. Romaani stiili kujutav ja tarbekunst 1.Millisel maal tärkasid esimesena romaani stiili alged? Esimesed romaani stiili alged tärkasid Saksamaal. 2.Milline uus teema kerkis esiplaanile skulptuuris Saksamaal? Skulptuuris kerkis esile Kristuse kannatuslugu. 3
Selle asemel allutati klooster otse paavstile. Akvitaania hertsog Wilhelm andis kloostrile ka vabaduse valida ise abt, mis tekitas ilmalike seas paksu verd, kuna ilmalikud võisid nõnda heast kohast ilma jääda. Cluny abtiks valiti noor munk Odo, kes asus reforme ellu viima. Clunyt eristas nüüdsest teistest kloostritest hulk eristavaid jooni: tsentralistlik ülesehitus, mis allus kõigi kloostrile puhul ühele abtile Clunys ja mis võimaldas ühtse suhtlemise välismaailmaga; ei oldud niivõrd huvitatud askeesist kui otsesest allutatusest kordaloovale paavstile; oldi avatud teadusele ja poliitikale, tegeldi diplomaatiaga; asuti arendama rüütliseisuse eetost, seal sai oma hariduse kasvav aadel; loobumine kehalisest tööst, kloostril olid omad palgalised. Paavstlus pööras 8. sajandil seoses Pippini kinkelepinguga oma näo lääne valitsejate suunas
ja sõltumatus ilmalikust ja kiriklikust territoriaalvõimust. Abt Berno kutsus oma järeltulijaks noore Odo, kes pärines suursugusest perekonnast. Odo asus põhjalikult uuendama munklust. Munki sunniti lihtsaid mungakuubi kandma. Neilt nõiti vaikimiskäsu täitmist, täpsust ja ühiselu. Reformiti ka teisi kloostreid. Kujunes välja kõiki kloostreid hõlmav tsentralistli olukord. Oli vaid üks abt, Clunys. Kõik kloostrid allusid talle. Cluny klooster muutus ilmalikuks suurvõimuks. Niikaugele oli jõutud, kuna klooster ja tema põhikord oli aadeliku iseloomuga. Clynist kujunes Euroopa aadli kasvataja. Cluny edu põhines Õhtumaa aadli kasvatamisel ja hooldamisel. Odo õpetuse järgi oli klooster samm taeva poole. Kristlikul rüütlil pidi olema suursugune päritolu. Kõik rüütlid ei pidanud muidugi kloostrisse minema.
võimalus valida abt ja sõltumatus ilmalikust ja kiriklikust territoriaalvõimust. Abt Berno kutsus oma järeltulijaks noore Odo, kes pärines suursugusest perekonnast. Odo asus põhjalikult uuendama munklust. Munki sunniti lihtsaid mungakuubi kandma. Neilt nõiti vaikimiskäsu täitmist, täpsust ja ühiselu. Reformiti ka teisi kloostreid. Kujunes välja kõiki kloostreid hõlmav tsentralistli olukord. Oli vaid üks abt, Clunys. Kõik kloostrid allusid talle. Cluny klooster muutus ilmalikuks suurvõimuks. Niikaugele oli jõutud, kuna klooster ja tema põhikord oli aadeliku iseloomuga. Clynist kujunes Euroopa aadli kasvataja. Cluny edu põhines Õhtumaa aadli kasvatamisel ja hooldamisel. Odo õpetuse järgi oli klooster samm taeva poole. Kristlikul rüütlil pidi olema suursugune päritolu. Kõik rüütlid ei pidanud muidugi kloostrisse minema
Mungaks või nunnaks pühitsemise järel pidi ta jääma kloostrisse elu lõpuni. Isklik elu ja igasugune sutlemine välis ilmaga oli keelatud. Nõutti täielikku kuulekust kloostri ülemale. Abt/abtiss. 7 korda ööpäevas pidi osalema palvusel. Pidid tegema füüsilist tööd, kirjutada ümeber raamatuid, paavstuma pidid. Ajajooksul hakati rangetest nõuetest kõrvale kalduma, kloostrid muutusid rikkaks. Mungad moraalituks ja laisaks. Seetõttu algatatti 10saj clunys kloostris uuendus liikumine. Benetiklased- ordu rajas benetiktus muulsiast. Monte casinost sai see alguse. Oli domineeruv ordu kuni keskajani karl suur tegi benetiktuse reeglid ohustuslikuks kõgis oma riigi kloostrites. Reeglid nõudsid tagasihoidlikust kõigis elu valdkondades , lihtsat ja vähest toitu , põllutööde tegemist, palvetamist jne. Vväliseks tunnuseks olid mustad rüüd. Tsistertslased- ordu rajas 11saj robert de molesme. Reeglid olid sarnased benetiktlastele kuid
Sisemised külglöövid jätkuvad ümber koori ja moodustavad kooriümbriskäigu, sellest ulatuvad välja 5 kabelit, mis moodustavad kabelitepärja. Lääne-Prantsusmaal on mitmete kirikute löövid kaetud väikeste kuplite reaga. Mõned kirikud (nt Poitiers's) on eriti rikkaliku skulpturaalse kujundusega. Ida-Prantsusmaal olid kahe olulise mungaordu keskused. Citeaux's tsistertslased nõudsid lihtsaid, tornideta kirikuehitisi. Teine oli benediktlaste kloostrikirik Clunys, kuna levis pühakutekultus, vajati rohkem paiku altaritele ja 11 selleks sobisid lisakabelid. Selle kiriku arhitektuur ja eriti eri kõrgustega tornide hulk oli eeskujuks paljudele Saksa kirikutele Reini jõe ümbruses. Põhja-Prantsusmaal ja Inglismaal ehitati kahe läänetorniga ja nelitistorniga kirikuid, nende põhiplaaniks olev ladina rist on eriti pikkade harudega
Reichskirche. See tähendas, et keisrid nimetasid ametisse piiskoppe ja abte, kes olid ilmalikud ametnikud. Tihti olid sellistel tähtsatel kohtadel paavsti perekonnaliikmed. Teoreetiliselt valiti piiskop kohaliku kogukonna ja abt kloostri kogukonna poolt. Investituur vaimulike ametissenimetamine oli puhtalt ilmalik toiming. Kiriku seas tekitas see rahulolematust, eelkõige benediktlaste Cluny kloostris. Cluny moodustas kongregatsiooni Cluny mungad moodustasid kloostrite võrgustiku. Clunys välja töötatud seisukohad said aluseks kirikureformidele 11. saj keskpaigast alates. Neid viisid läbi paljud paavstid, eelkõige Cluny abt Hildebrandt ehk Gregorius VII. Tema nime järgi nimetatakse seda ka gregoriaanlikuks kirikureformiks. See võitles paljude pahede vastu, nt simoonia kirikukohtade ostmine ja ilmalik investituur, preestrite abielud tähendas, et preestritel olid lapsed: nad pärisid kiriku ja see tähendas, et kirik muutus eraomandiks. 12.-13
annaabi.ee 
