tugevuse konstruktsioonis vastavuses olemasolevate tehnoloogiliste võimalustega; · selgitada erinevate tsementide mõju betoonisegu töödeldavusele, kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele; · teostada betooni statistiline kontroll kasutades paralleelrühmade katsetulemusi. 1.2. Kasutatavad materjalid · portlandtsement CEM I 42,5 (ehitustsement); · Portland-komposiittsement CEM II/B-M (T-L) 42,5 R; · ,,Kiiu" karjääri looduslik liiv, · paekillustiku fraktsioonid 4/16; · joogivesi. 1.3. Töö käik 1.3.1. Betooni koostise arvutuslik määramine Betooni koostise arvutamisel lähtutakse betooni vajalikust keskmisest survetugevusest. Käesolevas töös rakendatakse absoluutsete mahtude printsiipi s.o. betoonisegu koostis-
kõikides kliendiga kokkupuute punktides kõrge lojaalsuse saavutamiseks. Selle järgi on iga samm teenindusprotsessis hoolikalt kavandatud - millist emotsiooni soovitakse saavutada, kes ja kuidas peab seda saavutama. Kuidas soovitud kliendikogemust kavandada, mõõta ja juhtida. Kliendikogemuse juhtimine on metoodika teeninduse kvaliteedi juhtimiseks kõikides kliendiga kokku puutumise punktides. Seda saab rakendada nii tarbija- (B2C) kui ärikliendi (B2B) teenindamisel. Mis on CEM-is uut: 1) CEM põhineb emotsioonide psühholoogial ja juhib protsesse nii, et kliendi kokkupuude ettevõttega jääks meelde positiivse kogemusena. Miks - kui ei ole meeldejäävust, ei ole lojaalsust. 2) erinevalt tavapärastest kliendi rahulolu suurendamise meetoditest kasutab ka kliendi rahulolematust meeldejäävuse loomiseks. Miks - meelde jäävad sündmused, kus emotsioonide erinevus oli suur 3) keskendub ainult üksikute, eristuvate teeninduse elementide kõrge taseme hoidmisele
1. Normaalbetooni kivistumisaja ja temperatuuri mõju betooni survetugevusele 1.1. Töö eesmärk Selgitada võrdsel töödeldavusel erineva survetugevusklassiga normaalbetooni kivistmistingimuste ja aja mõju normaalbetooni survetugevusele 1.2. Kasutavad materjalid · Portlandtsement CEM I 42,5 N-peeneks jahvatatud lubjakivi ja savi segu veega, mille kuivatamise ja põletamise tulemusena saadakse portlandtsemendi klinker. Klinker jahvatatakse ning lisatakse kipsipulbrit ning saadakse portlandtsement. · ,,Kiiu" karjääri looduslik liiv; · Paekivi killustik fraktsioonid 4/16; · Joogivesi : 1.3. Katse metoodika Tabel 1 Rühm 1 Rühm 2 Rühm 3 Rühm 4 Rühm 5
Alumiinaattsement- Vees kiiresti kivistub, kõrge tugevusega, suure tihedusega, suur korrosioonikindlus. (Kasutused nt Sadamad) Portlandpõlevkivitsement (CEM II)- portlandtsemendist väiksema veevajadusega; lisandina kasutatakse põletatud põlevkivi tuhka; portlandtsemendiga võrreldes on kivistumise alguses tugevuse kasv kiirem ja parem mahupüsivus; sobib aurutamisega kivistatava betooni valmistamiseks ja hästi suurte konstruktsioonide valmistamiseks (pragusi tekib vähem). 14) CEM I, CEM II ja CEM III ning numbrid 42,5 ja 52,5 CEM I vähemalt 95% portlandtsemendi klinkrit, 5% kips (kõige tavalisem) CEM II vähemalt 65% klinkrit 35% põlevkivi tuhk CEM III 30-70% räbutsementi, ülejäänud portland tsement 42,5 ja 52,5- tsemendi tugevusklass! Betoonid 1) Betoonide liigitus tiheduse ja tugevuse järgi Raskebetoon- üle 2600kg/m3 Normaal ehk tavabetoon- 2000-2600/m3 Kergbetoon- 800-2000kg/m3 Tugevuse järgi: survetugevus peale 28 päeva kivistumist.
95 Keraamiline põrandaplaat 40x40cm 14.1 Laud, õhukuiv 22x100mm 5.05 Puit, õhukuiv 50x150mm 14.74 Bauroc (aeroc) Classic 200mm 3.25 Kuivliiv 0,63-2,0mm 25kg 3.9 Portlandtsement CEM I 42,5 N 4.2 Isover KL33 50X610X1170 mm 25.99 Kipsplaat, standard 12,5(13)x1200x3000mm 9.07 Kipsplaat, niiskuskindel 12,5(13)x1200x3000mm 10.32 Kõik kokku: 92.57 Tabel 5
Normaalbetooni katsetamine Õpperühm: RDBR Juhendaja: Töö tehtud: J. Kotov 16.11.2014 30.11.2014 1 1. Töö eesmärk: Selgitada toatemperatuuri mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Tsement CEM I 42,5; liiv; killustik. 3. Töö käigu kirjeldus: 3.1 Betoonisegu valmistamine Betoonisegu valmistati käsitsi segades. Kaalutud kogused võeti tabelist (1). Segu tehti 3 liitrit. Eelnevalt niisutatud nõusse puistati kaalutud killustik ja liiv ning segati, lisati kaalutud tsement ja segati. Lõpuks lisati kaalutud vesi ja segati ühtlase betoonisegu saamiseni. Vormid täideti betooniseguga ja pind siluti kelluga. 3.2 Kivistunud betooni survetugevus
Ein Veggie-Tag in der Schulmensa? Anastasija Gridjusko 53. Mittelschule Tallinn Xaiver Naidoo Cem Özdemir Alexander Hacke Prominente Vegetarier Tunne Kelam Kadi Toom Simona Hariton Motive der Vegetarier · Ethik · Gesundheit · Welternährung · Modetrend · Umweltverträglichkeit · Religion und Kultur «Veggie- day» 2010 Gründe zum Veggie- · Klimawandel day · Gesundheit · Esskultur · Hungerprobleme · Massentierhaltung · Kranheiten durch Tiere, z.B Vogelgrippe Gerhard-Thielcke-
BETOONIÕPETUS kuupäev 04.04.2014 Laboratoorne töö nr.8 Töö nimetus: Normaalbetooni koostamine rühm ees- ja perekonnanimi õpperühm 1. Betooni B………… koostis ja konsistents Liiva Killustiku Killustiku Vee Katse CEM……… Liiva fraktsioon, fraktsioon, mass, mass, W=v/Ts nr Tsemendi mass, g mm mm mm g mass, g I1 594 0-2 1158 0-20 2376 380 0,64 I2 594 0-2 1158 0-20 2376 380 0,64 II 1 594 1458 2376 0,38 II 2 594 1458...
lendtuhka, põlevkivi, lubjakivi või kõiki 6...35% ulatuses) CEM III: Räbutsement(lisatud väga varieeruvates kogustes räbu portlandi klinkrile) CEM IV: Putsolaantsement(lisatud varieeruvas koguses: silikaati, putsolaanosakesi, lendtuhka) CEM V: Komposiittsement: igasugustest erinevatest koostisosadest Nõuded antakse survetugevusele ja tardumise kiirusele (N/R). N ja R vahe on 2 päevase eeltugevuse saavutamisel ~10 MPa. Nt CEM I 42,5 R peab 2 päeva jooksul omandama tugevuse 20 MPa ning 28 päeva jooksul >42,5 MPa, kuid on ka ülemine piirang. 10. Tsemendi mineraloogilise koostise ja eripinna mõju survetugevusele Eripinna suurenedes survetugevus suureneb. Seotud täitematerjalide terade katmisega tsemendilobri poolt. Tsemendis olevad mineraalid saavutavad aja jooksul suurema survetugevuse. Eriti mõjutab: aliit(C3S) ning beliit(C2S), mida on ka tsemendis kõige rohkem. Kokku ~60...95%
Õpperühm: RDBR Juhendaja: Töö tehtud: J. Kotov 16.11.2014 30.11.2014 1 1. Töö eesmärk: Mördi valmistamine, proovikehade valmistamine ja kivistamine, proovikeha tugevuse teimimine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Kunda portlandtsement CEM I 42,5 3. Kasutatud töövahendid a) Raputuslaud b) Vormid proovikehade valmistamiseks. c) Kellud 4. Töö käigu kirjeldus Katsetamine toimub vastavalt standardile EVS EN 196 – 1:1997 4.1 Mördi valmistamine Mördi valmistati käsitsi segades. Kaalutud kogused võeti tabelist (1). Mördi koostis massiosadena: 1 osa tsemendi ja 3 osa kuiva liiva. Vormid täideti mördiga ja pind siluti kelluga. 4.2 Mördi survetugevus
4,90 . AS Kunda Nordicisis toimub turustamine 40 kg paberkottides, mis on laotud puitalusele 1,0x1,2 m, kokku 40 kotti üldmassiga 1,6 t ja kaetud kilega. Ühe tsemendikoti maht on umbes 30 liitrit. Pakitud tsemendi müügihinnad Eesti Vabariigis alates 1. märtsist 2012. Kauba nimetus Mõõtühik Komposiittsement Normaaltsement CEM II/BM (TL) 42,5 R CEM I 42,5 N Kunda Kunda Laaditud transpordivahendile Laaditud transpordivahendile 1. Pakitud 40 paberkotti a`40 kg (kokku 1,6t) EUR/tonn 104,74 110,77 puitalusel, kaetud kilega 125,68 132,93 käibemaksuga 2
tolmufiltrid) olemasolu ja korrasolekut. Puuduste esinemisel uuendatakse töökaitsevahendid. 2. Materjalide ettevalmistus Materjalideks kasutatakse Atlas Copco MAI tehase poolt valmistatud injektsioonpuurvaiakomplekte MAI R32. Vaiad koosnevad puurkroonist ja keermestatud puurvarrastest vastavate muhvidega, mis moodustavad vaia armeeringu. Samuti ladustatakse segumikseri vahetusse lähedusse vajaminev kogus portlandtsementi CEM I 42,5N. 3. Injektsioonpuurvaiade süvitamine Injektsioonpuurvaiade süvitamiseks märgitakse projektijärgselt ettenähtud vaiade asukohad hoone toestatavale seinale, mille käigus jälgitakse, et vai läbiks vundamenti vähemalt 70cm, mis tagab nende omavahelise siduvuse. Seina ääres kaevatakse kaevik, mis võimaldab vaiu süvitada altpoolt maapinda. Samaaegselt märkimisega teostatakse vee ja elektri ühendused segumikseriga ja samuti
4.5.2.3. Kivinemine (Hardening) Kivistumine järgneb tardumisele, selle jooksul saavutab sideainekivi tugevuse. Tugevuse kasvu kulgu, enamasti aga tugevust teatud kindlal vanusel nimetatakse sideaine aktiivsuseks (tsemendi puhul näiteks on aktiivsus 28 päeva kivistunud standardmördi survetugevus). Sideaine aktiivsus on sideaine tugevusklassi määramisel aluseks. Sideaine klass on tema tugevuse 95%garanteeritud piirväätuse näitaja. Portlandtsemendi klassid näiteks CEM 32,5 ; CEM 42,5; CEM 52,5 4.5.2.4. Eksotermiline soojaeraldus Tardumine ja kivinemine on eksotermilised protsessid st. nende kulg on seotud soojuse eraldumisega 4.5.2.5. Mahumuutuse ühtlus Sõltuvalt sideaine tarvitamisest on mahumuutuse ühtlus üheks oluliseks sideaine omaduseks st. et mahu kasvamine või kahanemine peab olema ettenähtud piirides. 4.5.2.6.Teisi iseloomulikke omadusi: · Hügroskoopsus · Jahvatuspeenus 4.6.Õhksideained 4.6.1.Kips- ja anhüdriitsideained Kipssideained jagunevad: 1
LABRORATOORNE TÖÖ NR. 8 TSEMENDI OMADUSTE MÄÄRAMINE Mahupüsivuse määramine Katse tehakse Le Chatelier meetodil. Tehakse normaalse veesisaldusega tsemenditaigen, millega täidetakse 3 Le Chatelier`i rõngast. Rõngad koos klaasidega asetatakse niiskuskasti 24-ks tunniks. Järgmisel päeval võetakse klaaside pealt ära ja keedetakse 3 tundi. Kuumas vees tsement pisut paisub ja surub rõngad veidi laiali (antud juhul vardad). Pärast keetmist mõõdetakse varraste otsade vahe. Mõõt "a" enne keetmist ja "b" pärast keetmist. "b-a" ei tohi olla suurem kui 10mm. Kui mõõde on suurem lubatust, siis tsementi mahupüsivaks ei loeta. Veehulga määramise katse CEM II/B-T 32,5R Karjääri liiv 1. tsementi 400g vesi 138g/ 34,5% vajus 4 mm 2.tsementi 400g vesi 132g/33% vajus 5 mm Portland komposiittsement: Tsementi 500g liiva 1500g vett 250g d=125 mm ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne nr 6 Õppeaasta 06/07 Töö nimetus: Normaalbetooni koostamine Üliõpilane: Toomas Rand Matrikkel: 051463 Rühm: EAEI 32 Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: T.Tuisk 1. Töö eesmärk: Valmistada betoon, mis vastaks betooni B20 töödeldavusega OK = 2 – 4 cm nõuetele. 2. Materjalide kirljeldus: Kasutati tsementi CEM II / B – T (T – L) 32,5 R, jämetäitematerjalina kasutati killustikku ja peentäitematerjalina liiva. Täitematerjalide kvaliteet oli tavaline. 3.Töö käik: 3.1 Segu töödeldavuse aste. 3.2 Betooni klass, variatsioonitegur ja nõutav survetugevus. Nõutud betooni tugevus 28 päeva vanuselt betooni klassi järgi arvutati valemiga 1. Valem 1: RB = 1,28 * B * KT / 100 RB – nõutud betooni tugevus [MPa] B – betooni klass [MPa]
1.EESMÄRK Töö eesmärgiks on selgitada välja keskkondade tingimuste mõju kivistunud betooni survetugevusele ja tihedusele. 2.KATSETATAVAD MATERJALID Töös kasutatakse tsementi CEM 42,5, Kiiu karjääri liiva, paekivi killustik, vesi. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati Abramsi koonust, alust, metallvarrast, vorme ja presse. 4.KATSEMETOODIKAD 4.1 Betoonsegu valmistamine ja koostis Töö alustamiseks valitakse betoonsegu koostis. Segu segatakse käsitsi, määratakse segu konsistents ja tihedus. Tehakse 6 katsekeha mõõtmetega 100x100x100 mm. Tabelis 1 on välja toodus betoonisegu koostis. Tabel 1 Betoonsegu koostis Segu
Kivistamise keskkonna tingimuste mõju betooni omadustele 1. Töö eesmärk Selgitada erinevate kekkonna tingimuste mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. Katsetatavad materjalid Tsement CEM I 42,5; liiv; killustik. 3. Töökäik 3.1 Betoonisegu valmistamine Betoonisegu valmistati käsitsi segades. Kaalutud kogused võeti tabelist 5.1. Segu tehti 8 liitrit. Eelnevalt niisutatud nõusse puistati kaalutud killustik ja liiv ning segati, lisati kaalutud tsement ja segati. Lõpuks lisati kaalutud vesi ja segati ühtlase betoonisegu saamiseni. 3.2 Betoonisegu konsistentsi määramine Segu konsistentsi määrati koonuse vajumi järgi
KIVISTAMISE KESKKONNA TINGIMUSTE MÕJU BETOONI OMADUSTELE 1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on selgitada erinevate keskkonna tingimuste mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. Katsetatud materjalid Kasutatud materjalideks oli tsement CEM I 42,5 (ehitustsement), looduslik liiv, paekivi killustik (fraktsioon 4/16), kraanivesi. 3. Kasutatud seadmed ja instrumendid Kaalud täpsusega 0,2g, kellu, metallvarras, seguküna, vibrolaud, metallplaat ja Abramsi koonus, mis olid eelnevalt niisutatud. 4. Töö käik Betoonisegu valmistamiseks läks vaja komponente: (289 kg/m3 ) tsementi 3,47 kg/12 l , liiva (674 kg/m3) 8,09 kg/12 l, peenkillustiku (1197 kg/m3 ) 2,94 kg/12 l, jämekillustikku 11,7
1. Töö eesmärk Selgitada erinevate keskkonna tingimuste mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. Kasutatud materjalid Killustik CEM I 42,5 (ehitustsement) ,,Kiiu" karjääri looduslik liiv Paekivi killustik fraktsiooniga 4/16 Joogivesi 2.1 Kasutatud töövahendid Abramsi koonus kooniline vorm, mida on vaja segu konsistentsi määramiseks Metallvarras betooni sorkimiseks, segu konsistentsi määramisel Vibrolaud betoonisegu tihendamiseks Pressid survetugevuste ja paindetugevuste arvutamiseks 3. Katsemetoodika kirjeldamine Betoonisegu valmistatakse käsitsi segades. Valisime betoonisegu nr 1 (tsement 309 kg/m3, liiv
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.5 2017/2018 Kivistamise keskkonna tingimuste mõju betooni omadustele EAEI-31 Tanel Tuisk TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Betooni katsetamine 1. Töö eesmärk Selgitada erinevate keskkonnatingimuste mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. Kasutatavad materjalid tsement CEM I 42,5 (ehitustsement); "Kiiu" karjääri looduslik liiv; paekivi killustik fraktsiooniga 4/16; joogivesi 3. Kasutatud töövahendid Elektriline betoonisegaja; 100*100*100 mm3 vormid; kaal liiva, vee, killustiku ja tsemendi koguste ning proovikehade kaalumiseks; kooniline vorm, metallvarras segu kihtide tihendamiseks; kellu; joonlauad vajumi ja proovikehade mõõtmiseks; vibrolaud segu tihendamiseks;
Tsemendi põletamisel ei tohi klinkrisse sattuda kütuse tuhka. Jahvatamisel kasutatakse kuulveskis malmkuulide asemel kivi- või keraamilisi kuule, et vältida raua tolmu sattumist tsementi. Muus osas on ta sarnane tavalise portlandtsemendiga. Valgele tsemendile võib juurde jahvatada pigmente; saame värvilise tsemendi. Valge tsemendiga saab valmistada valget betooni ja mörti. Portland-põlevkivitsement (CEM II) on väiksema veevajadusega võrreldes portlandtsemendiga CEM I. Lisandina kasutatakse põletataud põlevkivi lendtuhki (lühendina T). Portlandtsemendiga (CEM I) võrreldes annab ta plastsema segu, tugevuse kasv kivistumise algul on kiirem ja mahupüsivus on tal parem. Põlevkivitsement on eriti sobiv aurutamisega kivistatava betooni valmistamiseks, kuna kõrgem temperatuur ei kahjusta tema lõpptugevust. Samuti sobib ta hästi suurte konstruktsioonide valmistamisel (pragusid tekib temasse vähem).
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 24. november, 2015 1 1. TÖÖ EESMÄRK Selgitada erinevate keskkonna tingimuste mõju kivistunud betooni survetugevusele. 2. KATSETATUD MATERJALID Betoonist katsekehad, milles kasutati portlandtsementi CEM I 42,5 (normaalkivinev) 3. KATSEMETOODIKAD 3.1 Betoonisegu valmistamine. Betoonisegu valmistatakse eelnevalt välja arvutatud retsepti järgi. Segumasinasse puistatakse eelnevalt kaalutud killustik ja liiv ning segatakse, lisatakse kaalutud tsement ja segatakse. Lõpuks lisatakse kaalutud vesi ja segatakse ühtlase betoonisegu saamiseni. Komponent Kogus [kg] tsement 3,708 liiv 7,848 killustik 14,364 vesi 2,4
Kaspar Bork PROJEKTITÖÖ Õppeaines: Andme- ja tekstitöötlus Ehitusinstituut Õpperühm: HE 11b Juhendaja: lektor Anne Uukkivi Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................ Õppejõu allkiri:.................. Tallinn 2017 SISUKORD Sisukord.....................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3 1.Ehitusmaterjalide hinnad.........................................................................................................................4 2.Tsement..................................................................................
..................... 7 7. Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 9 2 1. TÖÖ EESMÄRK Antud töö eesmärk on uurida erinevate keskkonnatingimuste mõju kivistunud betooni survetugevusele ja tihedusele. 2. KASUTATUD MATERJALID • Tsement CEM I 42,5 (ehitustsement). • ”Kiiu” karjääri looduslik liiv. • Paekivi killustik fraktsiooniga 4/16. • Vesi. 3. KATSEMETOODIKA 3.1. Betoonisega valmistamine Esialgu valiti betoonisegu koostis. Valituks osutus tabelist 1 segu number 2. Kaalutakse vajalik kogus tsementi, liiva, killustikku ja vett. Niisutatud nõusse puistatakse vjaminev kogus liiva ning killustikku ja alustatkse segamisega. Samaaegselt lisatakse juurde kaalutud tsement ning jätkatakse segamist
1.1. Töö eesmärk Selgitada liiga terastikulise koostise ning tsemendi ja liiva vahekorra mõju segu veevajadusele, kivistunud betooni tihedusele, kivistinud betooni painde-ja survetugevusele 1.2. Kasutatavad materjalid · Portlandtsement CEM I 42,5 N · ,,Männiku" karjääri fraktsioneeritud liivad 0-0,8 mm ja 0,63-2 mm; · Joogivesi 1.3. Materjalide ettevalmistus Katsetes kasutatav tsement sõelutakse läbi sõela avaga 5 mm. 1.4. Kasutatud töövahendid Tsemendi sõel avaga 5mm, liiva sõel avaga 5 mm, Hobarti segisti, raputuslaud, nihik, prismavormid mõõtmetega 40x40x160 [mm] 1.5. Katse metoodika 1.5.1. Määratakse liivade puiste- ja näivtihedused, arvutatakse mõlema liiva tühiklikkus ja
Ehitusmaterjalide kordamisküsimused 2013 (koostas Sirle Künnapas) Esimesne Kt Teine KT 1. Mida loetakse õhksideaineks ning nimeta neid. Õhksideaineks nimetatakse Õhksideaine kivistub ja säilitab oma tugevuse ainult õhus (lubi, kips) ja neid saab kasutada ainult kuivades kohtades. 1. Lubja põhilised kasutuskohad? • Müürimördid- efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört • Krohvimördid segus kipsiga • Kuivsegud • Lubi-liiv tooted (silikaatkivid) • Lubivärvid • Lubi kui lisand teiste sideainete valmistamisel või nendest saadud toodete omaduste muutmiseks • Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.) 3. Kipsi põhilised kasutuskohad? • Kipsplaatide, seinapaneelide valmistamine • Vormikipsi kasutatakse keraamika, portselani tööstuses vormide valmistamiseks • Ehituskipsi, mis on keskmise või aeglase kivinemisega ...
siitpeale Mustal merel kauplemine mitme saj jooksul Os-te monopol. Bayezid II – tuli võimule oma kuulsa isa mürgitamise teel. Paradoksaalsel viisil on tema isa see, kes säärase riikluse kindlustamisemeetme oli heaks kiitnud. ( See kes pärib võimu, võib vennad ära tappa). Teda peetakse Os riigi stabuiilsuse tagajaks ja Os merejõudude senisest efektiivsemaks kasutajaks. Tuntud on ka sultani venna Cem´i saatus. Cem otsis peale võimuvõitluses allajäämist algul varjupaika mamelukkide juures Egiptuses, hiljem mitmel pool Euroopas. Sai audientsi paavsti ja Pr kuninga Karl VIII juurde. Tehti ettepanek ristiusku astuda, ebaõnnestunult. Lõpuks õnnestus bayezid II 1495 korraldada tema mürgitamine. Pärast surma saadeti Cemi surnukeha kodumaale, kus see auavaldustega maha maeti. Selim I – laiendas Os aaria valdusi võites 1514 C,aldõrani lahingus Pärsia safaviide, 1517 Cairo lahingus Egiptuse mamelukke
klinkrisse sattuda kütuse tuhka. Jahvatamisel kasutatakse kuulveskis malmkuulide asemel kivi- või keraamilisi kuule, et vältida raua tolmu sattumist tsementi. Muus osas on ta sarnane tavalise portlandtsemendiga. Valgele tsemendile võib juurde jahvatada pigmente; saame värvilise tsemendi. Valge tsemendiga saab valmistada valget betooni ja mörti. · Portland-põlevkivitsement (CEM II) on väiksema veevajadusega võrreldes portlandtsemendiga CEM I. Lisandina kasutatakse põletataud põlevkivi lendtuhki (lühendina T). Portlandtsemendiga (CEM I) võrreldes annab ta plastsema segu, tugevuse kasv kivistumise algul on kiirem ja mahupüsivus on tal parem. Põlevkivitsement on eriti sobiv aurutamisega kivistatava betooni valmistamiseks, kuna kõrgem temperatuur ei kahjusta tema lõpptugevust. Samuti sobib ta hästi suurte konstruktsioonide valmistamisel (pragusid tekib temasse vähem).
EHITUSMATERJALID....................................................................................................................... 2 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. ................................................................................... 2 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused. ...................................................................................... 2 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. ............................................... 3 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. .................................................................................................. 3 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. ................................................................................... 6 12. Ehitusterased- tootmine, legeerterased. ...................................................................................... 7 15. Metallide...
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). [g/cm3] Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). [g/cm3, kg/m3] Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Kui materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi l...
Eksamiküsimused 1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
