kasvatatakse ca 500 tonni ja karpkala ca 300 tonni. Need kaks kalaliiki on ka olnud meie kasvandustes traditsioonilisteks. 2000 - 2002. aastatel alustasid esimesed kasvandused seni ainult loodusest püütava jõevähi kasvatamist, ning 2007. aastal võime öelda et on seda teinud edukalt. 2006. aastal turustasid jõevähikasvatajad ca 1,4 tonni kaubavähki, ning 2008. aastal peaksid juba enamuse tootjatest suutma toota igaüks vähemalt 40000 tk aastas (üks kaubavähk kaalub ca 30 grammi). Milliseid kalu püütakse tänu vesiviljelusele Eestis? · Vikerforell · Kaubavähk · Karpkala · Jõevähk NSVL ja tänapäeva vesiviljeluse võrdlus . NSVL lagunemise aastatel toodeti Eestis ca 1650 t kala sellest 917 tonni karpkala ja 734 tonni vikerforelli. Tänapäevaks on toodangumaht langenud vikerforelli kasvatatakse ca 500 tonni ja karpkala ca 300 tonni. Need kaks kalaliiki on ka olnud meie kasvandustes traditsioonilisteks. 2000 - 2002
karpkala ca 300 tonni. Need kaks kalaliiki on ka olnud meie kasvandustes traditsioonilisteks. 2000 - 2002. aastatel alustasid esimesed kasvandused seni ainult loodusest püütava jõevähi kasvatamist, ning 2007. aastal võime öelda et on seda teinud edukalt. 2006. aastal turustasid jõevähikasvatajad ca 1,4 tonni kaubavähki, ning 2008. aastal peaksid juba enamuse tootjatest suutma toota igaüks vähemalt 40000 tk aastas (üks kaubavähk kaalub ca 30 grammi). Vesiviljeluse iseärasused: Erinevused põllumajandusloomade kasvatamisega tulenevad: 1. Kõik protsessid toimuvad vees 2. Organismid on kõigusoojased ja nende heaolu, kasv ning areng ja järglaste saamine sõltub vee temperatuurist. 3. Korraga sünnib väga palju järglasi 4. Kasvatavate liikide mitmekesisus on väga suur Vesiviljeluse mõisted: · Vesiviljelus e akvakultuur (aquaculture) - veeorganismide kasvatamine, mereorganismide
signaalvähki. Poegade tootjaid on palju ja ka Rootsis on üle mindud vastkoorunud poegade turustamiselt samasuviste ja vanemate asustusvähkide tootmisele. Looduslikesse vetesse tehtud signaalvähi asustused on hakanud andma häid saake ja signaalvähki on laialt saadaval, mis on alandanud tema asustusmaterjali hinda ja kasvatuse tasuvust. Intensiivne vähikasvatus ei ole ka Rootsis veel teadusuuringutest kaugemale arenenud. Nii asustusmaterjal kui kaubavähk toodetakse peamiselt poolintensiivses tiigikasvatuses. Avaldatud hektaritoodangu andmed kõiguvad 50-1400 kilo vahel. 4.5.Vähkide söötmine. Vähk on kõigetoiduline - ta suudab kasutada mitmesugust toitu. Kasvanduses söövad vähid segatoitu, mis koosneb nii taimsest ainest kui loomsest toidust. Noorte vähkide toidust moodustab loomne materjal 43-80%, täiskasvanutel langeb see 10-30%-ni. Loomne toit sisaldab palju valku ja on kasvu seisukohalt parem kui taimne toit või detriit.
annaabi.ee 
