keemistemperatuur kahjustab tervist, siis on selle kasutamisest tänapäeval loobutud Kloroetaan C2H5Cl Etüülkloriid Värvuseta, omapärane lõhn, Mürgine, Lahustina, valu tavatingimustes gaas, vees narkootiline toime vaigistamiseks( nt mittelahustuv, veega võrreldes kergemate
Kloroform Füüsikalised omadused · Värvitu · Iseloomulik lõhn · Magus põletav maik · Tavatingimustel vedel · Vees peaaegu lahustumatu · Veega võrreldes madalam keemist°C Triklorometaan Füsioloogilised omadused · Uimastav · Narkootiline ning vähkitekitav toime Kasutamine · Vanasti kasutati meditsiinis narkoosiks · Plekkide eemaldamiseks · Kuna kahjustab tervist, siis on selle kasutamisest tänapäeval loobutud Kloroetaan C2H5Cl Etüülkloriid Füüsikalised omadused · Värvuseta · Omapärane lõhn · Tavatingimustel gaasiline · Vees mittelahustuv · Veega võrreldes suurem tihedus, madalam keemist°C Kloroetaan Füsioloogilised omadused · Mürgisus · Narkootiline toime Kasutamine · Lahustina · Valu vaigistamiseks(nt kergemate sporditraumade puhul) Trijodometaan CHI3 Jodoform Füüsikalised omadused · Kollakas · Tavatingimustel tahke ·
Värvitu, lenduv, kergelt magusa lõhnaga vedelik ei segune veega, kuid seguneb paljude orgaaniliste lahustitega ehk solventidega tihedus 1,33 g/cm3 keemistemperatuur 39,6 °C sulamistemperatuur -96,7 °C on tervisele ohtlik eeskätt suure lenduvuse tõttu Triklorometaan ehk Kloroform CHCl3 Värvitu Magusa lõhnaga Mürgine Veest tihedam Kasutati meditsiinis, kuna tal on uimastav toime Kasutatakse jahutusvedelike sünteesimisel Kloroetaan C2H5Cl Klorotaani valmistatakse etüleeni hüdro-kloreerides. Omadused: Kasutamine: Värvitu Sellest toodeti tetraetüülpliid Kergestisüttiv gaas või Oli bensiini lisandiks jahutatud vedelik Ainuke säilinud kasutusala kloroetaanile on tselluloosi Kergelt magusa lõhnaga töötlemine ning etüültselluloosi valmistamine
õhust veidi kergem, vees ei lahustu, värvusetu, nõrga meeldiva lõhnaga, narkootilise toimega, 1 enim toodetud og aine-polüeteeni tootmiseks, osa aga etanooliks; keem omadus: C2H4+3O2=2CO+2H2O põlemine; liitumisreaktsioonid: 1)hüdrogeenimine (liitumine vesinikuga) C2H4+H2=C2H6 (tekkis etaan) 2)halogeenidega (F2,Cl2,Br2,I2) C2H4+Cl2=C2H4Cl2 (saab liituda, sest oli kordne side!) 3)vesinikhalogeenidega C2H4+HCl=C2H5Cl (tekkis klotoetaan) (vesinik liitub kaksiksideme juures sellele süsinikule, kumbal on vesinikke rohkem ja halogeen selle vesiniku külge, kummal vesinikke vähem) 4) hüdraatumine (vee liitumine üksiksidemele) C2H4+H20=C2H5OH (etanool) 5)polümerisatsioon-polümeeri (hiigelmolekul) tekke reaktsioon, mille käigus madala molekulmassida ühendid liituvad kõrgema molekulmassiga ühendiks; saadused eteenil: alkoholi, polüeteeni
2. Füsioloogilised omadused: • mürgised, narkootilise toimega, kui süsiniku ahel on väga pikk, siis ei ole mürgised, sest ei lahustu vees. 3. Keemilised omadused: • Alkohol võib käituda kui hape: • Leelismetallidega, tekib alkoholaat: 2CH3-CH2-OH + 2Na => 2CH3-CH2-ONa + H2 disotseerub: CH3-CH2-ONa <=> CH3-CH2-O- + Na+ • Reageerib leelistega: CH3-OH + NaOH => H2O + CH3-ONa • Oksüdeerumine: • CH3-CH2-OH + O2 => CO2 + H2O • Hapetega reageerimine: • C2H5OH + Hcl => C2H5Cl + H2O • Alkohol disotseerub vees: • CH3-OH + H2O <<<=>CH3O- + H3O+ • Vee eraldumine: • CH3-CH2-CH2-OH -H2O => CH3-CH=CH2 Eetrite omadused: 1. Füüsikalised omadused: • madal keemistemperatuur • kergesti lenduv • väga hea lahusti paljudele ainetele • ei lahustu vees 2. Keemilised omadused: • C-O-C sidet väga raske (praktiliselt võimatu) lõhkuda, seetõttu eriti teiste ainetega ei reageeri. • Saamine: Alkoholi sooladest eetri saamine:
(sp3) on seotud ühe või mitme hüdroksüül- 3.) halogeenoalkaani reageerim. naatriumetanolaat rühmaga Etaandiool kt°, st° ahela leelisega: pikenemisel ja H- 3.) dehüdraatimine (-H2O): C3H5(OH)3 sidemete C2H5Cl+NaOHC2H5OH+NaCl rohkenemisel a,) C2H5OH CH2=CH2+ H2O Propaan- (rohkem OH-sid) Kasut. lahustina, meditsiinis,
ALKAAN Alkoholi saab kääritamisel CH2=CH2 + H2O CH3 CH3OH CH3CH2OH CH2=CH2 + H2O Alkeenid on süsinike ja vesinike ühendid, kus süsiniku vahel on ainult ühekordsed C6H12O6 C2H5OH + 2CO2 // C2H5Cl + KOH C2H5OH + KCl CH2=CH-CH3 + HCL CH3 = CHCl CH3 2CH3OH CH3-O-CH3 + H2O sidemed. EETRID CHCH + H2 CH2=CH2 // CHCH + 2H2 CH3-CH3 C2H5OH + 3O2 2CO2 + 3H2O
org/wiki/Etanool) 2.2 Saamine Etanooli saadakse sahariidide, näiteks glükoosi, kääritamisel. Selle protsessiga saab toota 15% kuni 16% etanooli, kuna pärmiseened surevad kõrgemas kontsentratsioonis. Glükoosi käärimise valem: C6H12O6=2C2H5OH+2CO2+2H2O Teine võimalus etanooli saamiseks on eteeni hüdraatimine. Eteeni hüdraatimise valem: CH2=CH2+ H2O=C2H5OH Kolmas võimalus etanooli saamiseks on halogeenoalkaani reageerimine leelisega. Valem: C2H5Cl+NaOH=C2H5OH+NaCl (http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool; http://www.htg.tartu.ee/~ph/oppem/org.html) Etanooli molekul Struktuuri valem 3 3. Omadused 3.1 Füüsikalised omadused Etanool on kergesti süttiv vedel värvitu iseloomuliku lõhna ja põletava, kõrvetava maitsega vedelik. Selle keemistemperatuur on 78°C, sulamistemperatuur on -112°C. Etanool seguneb veega hästi, see
Aineklasside tähtsamad omadused Põlemine(täielik oksüdeerumine) CH4+2O2CO2+2H2O Pürolüüs(kuumutamine õhu juurdepääsuta) reag. leelismetallidega: 2 C2H5OH+2Na2 C2H5ONa + H2 dehüdraatimine (-H2O): a,) C2H5OH CH2=CH2+ H2O b.) 2 C2H5OHC2H5-O-C2H5+ H2O oksüdeerumine (C o.-a. suureneb) redutseerumine( C o.-a. väheneb) alkaaniks: C2H5OH+H2C2H6+ H2O reag. aldehüüdidega,tekivad a.)poolatsetaalid C2H5OH+ CH3CHOCH3CH(OH)OC2H5 reag. vesinikhalogeniididega: C2H5OH+HCl C2H5Cl+ H2O 8 reag. veega: C2H5ONa + H2O C2H5OH+ NaOH reag. halogeenoalkaaniga: C2H5ONa+CH3Cl C2H5-O-CH3 + NaCl liitumine HCl-ga: CH2=CH-CH3+ HClCH3-CHCl-CH3 liitumine veega: CH2=CH-CH3+H2OCH3-CH(OH)-CH3 liitumine H2-ga (hüdrogeenimine): CH2=CH-CH3+H2CH3-CH2-CH3 liitumine Br2-ga: CH2=CH-CH3+Br2CH2Br-CHBr-CH3 9 Kõikide aineklasside saamisviis Oksiidide saamine
iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega vedelik. Veest kergem ja seguneb sellega hästi. Etanooliaurud ja õhk moodustavad plahvatusliku segu. · Piiritus segus 95% etanooli ja 5% vett · Absoluutne alkohol (etanool) veevaba etanool ehk 100% etanool · Keemilised omadused: 1) põleb C2H5OH + 3O2 = 2CO2 + 3H2O 2) dehüdraatub (vee eraldumine alkoholi molekulist) C2H5OH = C2H4 + H2O 3) reageerib vesinikhalogeniididega C2H5OH + HCl = C2H5Cl + H2O 4) oksüdeerub 5) reageerib karboksüülhapetega, tekivad estrid · Kasutamine: piirituslakkide, konserveerimisvahendite, sünteetilise kautsuki, lõhnaainete ja ravimite tootmisel ning reaktiivlennukite, rakettide kütusena. Eetrid · Eetrid on ühendid, milles kaks süsivesinikrühma on omavahel seotud hapnikuaatomiga. · Üldvalem R1 O R2 · Nimetuse lõpp -eeter Näit. C2H5 O C2H5 dietüüleeter CH3 O C2H5 etüülmetüüleeter
veeauru. Etanooli leek on kahvatusinine ning etanooliaurud ja õhk moodustuvad plahvatava segu. CH3 CH2 OH + 3O2 = 2CO2 +3 H2O Reageerib leelismetallidega: 2C2H5OH+2Na=2 C2H5ONa + H2 Organismis oksüdeerub alkohol vastavaks aldehüüdiks C2H5OH + 0,5 O2=CH3CHO+ H2O Dehüdraatuvad kuumutamisel: C2H5OH= CH2=CH2+ H2O Reageerib karboksüülhapetega, tekib ester ja vesi: C2H5OH+HCOOH=HCOOC2H5+ H2O Reageerib vesinikhalogeniididega: C2H5OH+HCl=C2H5Cl+ H2O Nii alkoholid kui ka nende vesilahused ei juhi elektrivoolu, nad on mitteelektrolüüdid. Teatud reaktsioonides võivad aga alkoholid avaldada väga nõrgalt happelisi omadusi. Naatriumi ja alkoholi reageerimissaadust nimetatakse alkoholaadiks. Etanoolist tekkivat alkoholaati nimetatakse naatriumetanolaadiks. Sel reaktsioonil eraldub vesinikku hüdroksüülrühma koostisest. Naatriumetanolaat on tahke kristalne aine, mis reageerin kergesti veega, andes taas etanooli
C2H5OH on keemistemperatuur kõrge. Happekatalüütiline, tekivad alkeenid või eetrid 3. halogeenoalkaani reageerim. Etanool- nark. toimega • mürgised, narkootilise CH3CH2OH → CH2=CH2 + H2O leelisega: C2H4(OH)2 toimega, kui süsiniku ahel on 2CH2CH2OH → CH2CH2OCH2CH3 + H2O C2H5Cl+NaOH→ C2H5OH+NaCl Etaandiool väga pikk, siis ei ole 4) Reageerimine leelismetallidega C3H5(OH)3 mürgised, sest ei lahustu Tekivad alkoholaadid Kasut. lahustina, meditsiinis, Propaan- triool vees. 2CH2CH2OH + 2Na → 2CH3CH2OH + NaOH kosmeetikas, konserveerimisel,
Redutseerida saab teda vastavaks alkaaniks (etaan) C2H4 + H2 = C2H6 Liitumisreaktsioonid Hüdreerimine (hüdrogeenimine) = H2 liitmine . saaduseks on vastav alkaan - etaan C2H4 + H2 = C2H6 Hüdraatimine = vee liitmine, saaduseks on vastav alkohol, etanool C2H4 + H2O = C2H5OH Halogeenimine = halogeenide või vesinikhalogeniidide liitumine. Eteen valastab broomivett · C2H4 + Br2 = C2H4Br2 täpsemalt CH2=CH2 + Br2 = CH2Br-CH2Br 1,2- dibromoetaan · C2H4 + HCl = C2H5Cl kloroetaan Polümeerimine paljud eteeni molekulid liituvad pikaks polüeteeni molekuliks X C2H4 [ -CH2-CH2-]X · X = polümerisatsiooniaste = elementaarlülide keskmine arv ( = Mpolümeer / Mmonomeer) · C2H4 polümerisatsiooniprotsessi lähteaine = monomeer · -CH2-CH2- Monomeeri molekulile vastav osa polümeeri molekulist = elementaarlüli Propeen H2C == CH -- CH3 Saadakse propaani dehüdreerimisel C3H8 H2 +C3H6 või C3H8 + 1/2O2 = C3H6 + H2O
Küllastunud sulfoonhappeid saadakse tioolide oksüdeerimisel või 2. Amiinid kui alused reageerivad hapetega: halogenoalkaanide sulfoonimisel. CH3NH2+HCl®CH3N+H3Cl- SULFOONHAPETE DERIVAADID: 3. reag. halogeenoalkaanidega: · Olulisemad on sulfonaadid R-SO2-OM või R-SO2-OR1 CH3NH2+C2H5Cl®CH3N+H2C2H5Cl- Etüülmetüülammooniumkloriid · Sulfonüülhalogeniidid R-SO2-Hal *Tekkinud ammooniumsoola neutraliseerimisel leelisega saadakse amiin: · Sulfoonamiidid R-SO2-NH2 CH3N+H2C2H5Cl-+KOH®CH3NHC2H5+KCl+H2O · Sulfoonhalogenoamiidid R-SO2-NHHal AMIINIDE SAAMINE
Redutseerida saab teda vastavaks alkaaniks (etaan) C2H4 + H2 = C2H6 Liitumisreaktsioonid Hüdreerimine (hüdrogeenimine) = H2 liitmine . saaduseks on vastav alkaan - etaanC2H4 + H2 = C2H6 Hüdraatimine = vee liitmine, saaduseks on vastav alkohol, etanool C2H4 + H2O = C2H5OH Halogeenimine = halogeenide või vesinikhalogeniidide liitumine. Eteen valastab broomivett · C2H4 + Br2 = C2H4Br2 täpsemalt CH2=CH2 + Br2 = CH2Br-CH2Br 1,2-dibromoetaan · C2H4 + HCl = C2H5Cl kloroetaan Polümeerimine paljud eteeni molekulid liituvad pikaks polüeteeni molekuliks X C2H4 à [ -CH2-CH2-]X · X = polümerisatsiooniaste = elementaarlülide keskmine arv ( = Mpolümeer / Mmonomeer) · C2H4 polümerisatsiooniprotsessi lähteaine = monomeer · -CH2-CH2- Monomeeri molekulile vastav osa polümeeri molekulist = elementaarlüli Propeen H2C = CH - CH3 Saadakse propaani dehüdrogeenimisel C3H8 à H2 +C3H6 või C3H8 + 1/2O2 = C3H6 + H2O 11
Redutseerida saab teda vastavaks alkaaniks (etaan) C2H4 + H2 = C2H6 Liitumisreaktsioonid Hüdreerimine (hüdrogeenimine) = H2 liitmine . saaduseks on vastav alkaan - etaanC2H4 + H2 = C2H6 Hüdraatimine = vee liitmine, saaduseks on vastav alkohol, etanool C2H4 + H2O = C2H5OH Halogeenimine = halogeenide või vesinikhalogeniidide liitumine. Eteen valastab broomivett · C2H4 + Br2 = C2H4Br2 täpsemalt CH2=CH2 + Br2 = CH2Br-CH2Br 1,2-dibromoetaan · C2H4 + HCl = C2H5Cl kloroetaan Polümeerimine paljud eteeni molekulid liituvad pikaks polüeteeni molekuliks X C2H4 [ -CH2-CH2-]X · X = polümerisatsiooniaste = elementaarlülide keskmine arv ( = Mpolümeer / Mmonomeer) · C2H4 polümerisatsiooniprotsessi lähteaine = monomeer · -CH2-CH2- Monomeeri molekulile vastav osa polümeeri molekulist = elementaarlüli Propeen H2C = CH - CH3 Saadakse propaani dehüdrogeenimisel C3H8 H2 +C3H6 või C3H8 + 1/2O2 = C3H6 + H2O
annaabi.ee 
