George Gordon Byron George Gordon Noel Byron (tuntudka kui Lord Byron, 22.jaanuar1788 London 19. aprill 1824Mesolóngi, Kreeka)on maailmakirjanduses revolutsiooniliseromantismirajaja. Kuigi sünnilt aristokraat,vihkasByrontüranniat;loovutadeskoduja isamaa, pühendadesta omaelu poeesiaja vabaduseteenimisele.Ta oli admiral John Byroni poegja matemaatikAda Lovelace`iisa. Ta sai tuntuksmitteainultoma luuletustegavaid ka ekstsentriliseeluviisi, armuafääride,võlgadeja intsestisüüdistustetõttu. Kogu omatormiliseelu kesteljäi ta truuks poeedi kutsumusele; poeesia pakkus talle vaimustust ja rahuldust. Belinski, keskõrgelthindasByroni teoseid,kirjutastemakohta:"Byronkirjutas Euroopajaoks;seesubjektiivnevaim,mis oli nii võimasja sügav,seeisiksus, mis oli nii kolossaalne(mahukas),uhkeja murdumatu,ei püüdnudmitteniivõrd omaaegsetinimkondaja kujutada,kuivõrd niihästi minevikukui oleviku, möödunudkui käesolevaaja üle kohutmõista." ELUK ÄIK: GeorgeBy...
George Gordon Noel Byron Üldandmed Lord Byron(kuues parun) 22.01.1788-19.04.1824 Inglise luuletaja Romantism Isa kapten ja ema pärit aadlisuguvõsast ekstsentriline eluviis, armuafäärid, võlgad ja intsestisüüdistused Elukäik Kasvas Aberdeenis Päris Newstead Abby mõisa Lordidekoja liige 1801-1805 Harrow’i kool Cambridge’i ülikool 1809 reis Vahemeremaadesse 1812 tuli avalikuks suhe abielu naisega Elukäik 1815 abiellus ja sai lapse 1816 Šveitsis tutvus oma tulevase naisega Veenetsia – tundis huvi armeenia kultuurist inglise-armeenia sõnaraamat(1821) 1823 Itaalia aga sealt lahkus ruttu Kreeka – toetas vabadusvõistlust Kreekas 1824 suri malaariasse Looming Alustas 1806(„Jõudeaja tunnid“) aga siis sattus kriitika ala „Childe Haroldi päevaraamat“ 1812 Suur tuntus Peateos „Don Juan“(1819-1824) – 17 laulust koosnev poeem Viimane poeem jäi lõpetama Looming...
10 fakti, mida peaks Byroni kohta teadma: 1. Byron pärines aristokraatlikust suguvõsast. Mälestused suursugususest ja vaesuses kulgenud lapsepõlvest mõjutasid luuletaja iseloomu. 2. 1807. aastal avaldatud teos ,,Jõudetunnid" oli Byroni kolmas raamat, kuid esimene, mille ta oma nime all avaldas. 3. 2. juulil 1809 algas reis mööda Vahemerd Portugalist Kreekani. See oli viljakas periood ning ta kirjutas teose ,,Horatiusest". 4. ,,Childe Haroldi palveränd"(1812) tegi Byronist kõige kuulsama romatilise luuletaja oma terviklikkuse ja romantilise kangelase iseloomujoonte poolest. 5. 18111816 elas Byron Inglismaal, kirjutas luuletusi nt ,,Lara" ja ,,Giaur", mida tuntakse idapoeemide nime all. 6. 1813. aastal valminud poeemid olid tulvil melanhooliat ja traagikat, Byronil oli suhe oma poolõe Augustega, avalik hukkamõist mõjutas loomingut. 7. 1812. pidas Lordide Kojas kaks kõnet: ludiitide ja iiri rahva vabaduse kaitseks. 8. 1816
Igatseti tagasi kaugematesse aegadesse, võõrdudes tegelikkusest ja otsiti vabadust. (lk 78 ) Põnevatest seiklustest ja ajaloost said värsid. (lk 65, lk 76) Byron nimelt leidis aga oma eksootilisuse näiteks Kreekast. (lk 127) Byroni loomingut lugedes ei saa märkamata jätta poeedi looduseihalust, mis esineb väga tihti. Hoogne värss, priiusejanu, põlgus aristokraatia ja võimuiha vastu, looduse ülistamine ja eelkõige suured tunded need teevadki Byronist romantilise poeedi. Tsitaadid raamatust ''Luuletusi ja poeeme'' George Gordon Byron Tavaformaadis ja kõvas köites raamat. 214 lehekülge. Eesti Riiklik Kirjastus 1957
Byron oli väga kättemaksuhimuline ja pika vihaga; kakles tihti. Koolist sai ta hüüdnime Mrs Byroni Väike Lonkav Kurat. Lapsest peale domineerisid vaimsed huvid ta luges kõike, mis kätte juhtus, eriti huvitasid teda Idamaad; ka paistis ta silma hea jutustamisoskusega. Lisaks armastas ta tulirelvi, see andis talle kindluse enda eest seista, sest füüsiliselt polnud ta väga tugev. Kui Byron oli 10-aastane (1798), suri Byroni isapoolne vanaisa ning Byronist sai tohutu varanduse pärija ning Inglise peeri tiitli omanik. See tõi kaasa suuri muutusi poisikese elus uueks koduks sai esivanemate pärusloss Inglismaal Newsteadis Nottinghami krahvkonnas. Pärast seda vähenes ema mõju Byroni elus emal puudus väärikus, mis luuletajal endal oli eriti arenenud omadus, ja see pahandas teda väga. Byroni haridustee jätkus Harrow` kolledzis, mainekas koolis, kus vanemad õpilased vaatasid nooremate järele ja mis vormis kindla iseloomuga isiksusi
Shelly tuntumad suurteosed on : Ulatuslik värsspoeem ,, Kuninganna Mab" , ida-aineline poeem ,, Islami ülestõus" ja värssdraama ,, Vabastatud Prometheus"( tema küpseim teos). Lisaks on Shelly tuntud arvukate luuletustega, mis romantilisele kirjandusele omaselt ülistab vabadust, loodust ja armastust. Üks tema tuntuimaid luuletusi on ,,Ood lääneluulele". Ood läänetuulele kujutab tormist, sünget ja väga emotsionaalset sügist. John Keats: Byronist ja Shellyst eristas keats´i pärinemine palama keskklassi hulgast. Ta haridus jäi lünklikuks, kui ta kompenseeris selle agara edasipüüdlikkusega, erialalt oli ta kirurg. Keatsi luule on keeleteadlik ja meeleline(emotsionaalne) seal vahelduvad maine elurõõm ja kaduvuse tunnetus. Ta ülistab loodust ning eriti ilu. Suri tuberkuloosi. ,,Sügisele" ilusalt edasi antud sügis; marjade, õune jms valmis saamine, värvikirevus totaalselt vastupidine Shellyle.
Erinevalt näidendeist on enamik tema romaane säilitanud populaarsuse tänapäevani. Tähtsaimad neist on : ,,Jumalaema kirik Pariisis!"(1831), millega kaasnes populaarsus ja Prantsuse Akadeemiasse valimine; ,,Hüljatud"(1846-1862); ,,Mees, kes naerab"(1869); ,,93. aasta"(1874); ,,Tapakirve aastal"(1927); ,,Meretöölised"(1866). 1820-ndate aastate lõpuni valitses Hugo loomingus lüüriline kallak. Ilmusid luulekogud ,,Oodid ja ballaadid" (1826), ja Byronist mõjutatud ,,Idamaised luuletused"(1829), mis tõid Hugole laiema tuntuse. Luule jätkus ka 1830-ndate esimesel poolel kogudes ,,Sügislehed" (1831) ja ,,Videvikulaulud" (1835). Hugo elas kaasa ka 1830. ja 1848. aasta revolutsiooni püüdlustele, need sündmused peegeldusid hiljem tema romaanis ,,Hüljatud"(1862). Pahameelt Napoleon Kolmanda tagurliku reziimi vastu võib lugeda satiirilisi värsse ,,Karistused" (1853).
Armastus ja sõprus pakuvad vaid ajutist lohutust. Eitav retsensioon. Byron vastab satiirilise poeemiga ,,Inglise bardid ja Soti kriitikud" humoorikas satiiriline ülevaade kaasaegsest inglise kirjandusest, naerab nii romantismi kui ka vanema kirjanikepõlvkonna üle (W.Scott), äratas laiemat tähelepanu. Teine loominguperiood (1809-1818) Poeem ,,Childe Haroldi palverännak" (kokku neli laulu). Kõlab romantismi manifestina, kaks esimest laulu (1812) tegid Byronist kuulsaima romantilise luuletaja. Koondab endasse Byroni romantilise kangelase iseloomujooned. Rahutu nooruk, kes on pettunud elus ja inimestes, näib kõigi ja kõige vastu ükskõikne, jätab oma lossi ja lahkub kodumaalt, et õppida tundma maailma. Childe kõrgaadli noorem järeltulija keskajal. Poeemi tegevus algab lossis, kus elab Harold muretult ja lõbusat, tundmata tõelist armastust. Reis ise aga toimub kaasaegses Euroopas. Esimene laul teekond Portugalis ja Hispaanias
Koos oma vendadega asutas ta ajakirja ,,Kirjanduslik Konservatiiv". Varajased teosed, ,,Oodid" ja gooti õudusromaani vaimus eksootiline ,,Bug Jargal". 1820-ndate teisel poolel muutus tema maailmavaade, peale seda: 1. avar kaasaelamine ühiskondlikule õigusele 2. poolehoid rõhututele ja hüljatutele 3. jõuline eetiline protest maise ülekohtu vastu 4. müstiliselt varjundatud elukõiksuse ülistus. 1820. a lõpuni valitses lüüriline kallak. ilmusid luulekogud ,,Oodid ja ballaadid" ja Byronist mõjutatud ,,Idamaised luuletused". Luule jätkus1830. esimesel poolel kogudes ,,Sügislehed" ja ,,Videvikulaulud". 1831.aastal ilmus esimene meistriteos ,,Jumalaema kirik Pariisis". Ta elas kaada 1830. ja 1848. a revolutsiooni püüdludtele, sündmused peegelduvad romaanis ,,Hüljatud". Paljude aastate luulet koondav kogu ,,Kaemused. Eepos ,,Sajandite legend" jäi lõpetamata. Sotsiaalseid ja eetilisi probleeme käsitlesid ,,Meretöölised, ,,Mees kes naerab" ja ,,93. aasta".
ordeni. Põhjalik murrang Hugo maailmavaates toimub 1820-ndate teisel poolel( muutub vabariiklaseks) kaasaelamine ühiskondlikule õiglusele ja võitlusele, poolehoid rõhututele ja hüljatutele, jõuline eetiline protest maise ülekohtu vastu. Hugo vaimne autoriteet kasvas järjest, ta sai Prantuse ühiskonna südametunnistuse sümboliks. 1820-ndate aastate lõpul ilmusid luulekogud ,,Oodid ja ballaadid" ja Byronist mõjutatud ,,Idamaised luuletused", mis tõid laiema tuntuse. 1830-ndatel luulekogud ,,Sügiselhed" ja ,,Videvikulaulud". · Hugo jumaldas Shakespeare'i, kirjutas tema kohta ka raamatu. 1827 draama ,,Cromwell", mille eessõnas romantismi manifest (vt. konspekt) · 1829 näidend ,,Marion de Lorme", peategelaseks kuulus Pariisi kurtisaan · 1830 näidend ,,Hernani", kus peategelaseks üllas röövel, keda on vastandatud kõrgemale seltskonnale.
ootamatult pooleli: võtnud osa ühest tollal sageli esinenud üliõpilasrahutusest, pidi ta 1. juulil 1832. aastal esitama lahkumisavalduse. 1832. aasta hilissuvel sõitis ta koos vanaemaga Peterburi. Algas uus elu Nikolai-aegses Peterburis, teenistusastmete ja paraadide linnas. Moskvas oli Lermontov kujutlenud, et temast saab vene Byron Iuuletaja ning maailmarändur. Peterburis otsustas ta hoopis ohvitseriks hakata. Kirjandusteadlane Ants Oras ( 1900-1982) LERMONTOVlST JA BYRONIST: ...Väline elukäik ei olnud Lermontovil nii maaliline, kuid temagi elas raskeima poliitilise surve ajal; nagu Byron oli näind Prantsuse revolutsiooni luhtumist, nõnda Lermontov oli võind jälgida dekabristide verist mahasurumist ja sellele järgnevat umbreaktsiooni; nagu Byron sattus ta isiklikult selle reaktsiooni otseseks ohvriks, pärast seda kui oli sellele oma värssides kuulutand sõja surmani; nagu Byron oli ta tutvund seltskonna ülimiku välise
luuletustest - kuidas talupoja temaatika hõlmab kõikide inimeste kirgi ning kuidas luulekeelt tuleb lihtsustada, et see sarnaneks igapäevakeelega. Eessõna kutsus esile terve hulga vastukriitika. Tormilist läbimurret ei toimunudki. 23.04.12 1796/7-1812 - kultuuriprotsesside puhul ei ole see pikk aeg. Kui Coleridge ja Wordsworth sajandivahetusel üritasid luua koolkonda, siis ei tulnud neil midagi välja, nad jäid tagant järele kõlama. Võime rääkida Byronist ja Schellist kui koolkonnast - mõlemad on mässajad, Byron kui sotsiaalne mässaja ühiskonna moraali vastu, seal juures kaldudes äärmusesse. Schelley oli peaaegu poliitiline mässaja, religioosne mässaja. Mõlemad, nii Byron kui Schelley surid Itaalias. Schelley suri purjetades, surnudkeha põletati seal samas rannas. Byron abiellus krahvinnaga ja need mõned aastad abielu olid talle head aastad. Puhkes Kreeka-..
Raamatule tegi kahju Wordsworth'i luuletused, sest publikule see rõhutatud talupojatemaatika ei meeldinud siis ega ka hiljem. Siit kasvasid välja Wordsworth'i teoreetilised vaated. Oma manifestis kirjutas Wordsworth peamiselt oma luuletustest. Siit algaski nende mõlema karjäär. Colebridge oli Wordsworth'i peale ka pahane sest ta ei maininud oma eessõnas ,,Lugu vanast meremehest" ei maininudki. Uus loeng 23.04 Scottil on romantikuna palju pistmist realistliku romaani tekkega. Byronist ja Shelleyst võib kõneleda kui mingist koolkonnast. Nad on mõlemad mässajad. Shelley oli religioosne mässaja, aga byron sotsiaalne mässaja. Byron sattus hiljem põlu alla. Nii Byron kui Shelley surid Itaalias. Enne oma õnnetut elu leidis ta endale naise ja oli õnnelikus abielus. Vahepeal oli lahti l'äinud KreekaTürgi sõda. Byron läks kreeklastele appi, ja kuna ta oli lord siis teda austati. Lahingusse ei läinud, sest tal oli malaaria. Ta suri enne kui lahingusse jõudis.
e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi vahetusel (kuni I maailmasõjani, kui valdavaks sai modernism e avangardism). Ida-Euroopas (ka Venemaal ja Eestis) vähemalt II maailmasõjani. Edgar Allan Poe (1809-1849) USA kirjanik, tuntud nii luuletaja kui ka proosakirjanikuna. "Tamerlan ja teisi luuletusi" (1827) Byronist mõjustatud Ida-temaatika, iroonia, grotesk, kõlaefektid, siseriimid. "Kaaren ja teisi luuletusi" (1845). Nimiluuletus "Kaaren" kõlaefektid, siseriimid, kordused, juhtmotiiviks surm ning armastus, millel lasub surma ja ängistuse vari. WALT WHITMAN (1819-1892) Esimene Lääne luuletaja, kes kasutas riimita vabavärssi. Pigem XX saj ekspressionismi laadis looming. Sündis Long Islandi saarel farmeri peres. Haris end ise. Tegi tööd vaid hädapäraseks äraelamiseks
1820. aastate teisel poolel elas Hugo läbi maailmavaatelise murrangu, ta hakkas rohkem kaasa elama ühiskondlikule õiglusele ja võitlusele, temas tekkis jõuline eetiline protest maise ülekohtu vastu. Filosoofilises plaanis sai valitsevaks müstiliselt varjundatud elukõiksuse ülistus. Temast sai Prantsuse ühiskonna südametunnistuse sümbol. Hugole tõid tuntust 1826. aastal ilmunud lüüriline ,,Oodid ja ballaadid" ja Byronist mõjutatud ,,Idamaised luuletused" (1829). 1827 ilmus draama ,,Cromwell", mille eessõnas räägib Hugo oma draamakontseptsioonist. 1829. aastal ilmunud ,,Marion de Lorme`is tegi kirjanik kangelannaks ja headuse kehastuseks Pariisi kurtisaani. Näidendis ,,Hernani" (1830; e. k. 1924) vastandas Hugo kõrgemale seltskonnale ülla ,,röövli" - see oli Hispaania kuningakojas põlu alla sattunud ja seejärel röövliks hakanud aadlik Hernani
annaabi.ee 
