perioodiks. Keskaja perioodid: I varakeskaeg a) 5-9saj-feodaaltsivilisatsiooni algus. b) 9-11 saj välja kujunenud romaani ja germaani kultuur. II vahekeskaeg 11-14 saj. 13 saj kõrgkeskaeg. III hiliskeskaeg- varauusag 14-16saj kriis katoliikluses ja reformatsioon. Keskaja lõpp, kas 1492 ameerika avastamine või 1517 luterlik reformatsioon. Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: katoliiklus mõjutas igapäevaelu, feudalism e. ühiskonda korraldav normistik. Bütsans e. Ida-Rooma riik. Vabad maaharijad hakkasid rentima maad. Sõjaväeline ametnikkond, see aitas keisri võimule kaasa. Kogukondlikkus ja tsentraliseeritus. Keisril oli võimutäius, kirik allus ka keisrile. Põllumajandus oli edukas. Ringkäendusega seotuna kindlustas kogukond riigi maksude laekumise. 313 Milano edikt Rooma võttis kristluse riigiuskus. Kristluse levik suurenes üle kogu euroopa. Piiskoppide ül. preestrite ametisse pühitsemine, leeritamine, kirikute õnnistamine
mosaiikidel karmiilmeliselt kaunistava eseme pinna. O ning nagu pikaks venitatud. K Bütsans oli risti usuline maa ning ta ka keerulise U M kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile N omad nõuded. 9 saj. S
isast ja pojast, idas ainult isast. Läänes kehtis tsölibaat, idas ainult kõrgvaimulikel. Läänes ristimärgitegemine viie sõrmega, idas kolmega. Ilmalikud inimesed said läänes armulaual ainult leiba (osa kristuse ihust), idakirikus said ilmalikud nii leiba kui veini. Läänes toimusid jumalateenistused ainult ladina keeles, idas kohalikus keeles. Paavst ja patriarh panid end vastastikku kirikuvande alla ehk kuulutati et kumbki pole ristiusu kiriku liige, see tõigi kaasa kirikulõhe. Bütsans on antiikkultuuri järjepidevuse säilitaja, sest jätkati umbes samalaadset õpetamist kui oli toimunud antiikajal, kuid seda kohandati, kuid oluliseim ikkagi see et toetuti aniikautorite teostele, need tänapäevani säilinud tänu bütsantsi ümberkirjutustele, need viidi kooskõlla ristiusu põhimõtetega. Bütsantsis oli varakeskaja kultuur kõrgemal tasemel kui lääne-euroopas, sest lääneeuroopa antiikkultuur suuresti hävis
keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt 212. aastal toimunud edikt, mis kiirendas Rooma rahu langemist, tagades kõigile impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Konstantinoopol Lääne- ja Ida-Rooma eraldumisel uueks Rooma pealinnaks saanud linn aastal 330. Ida-Rooma ehk Bütsans kestvuse põhjused soodsamad geograafilised tegurid, märksa rikkamad inim- ja materiaalsed ressursid, võimalus pidada sõda merel, LK ! 3.küsimus!!! Peatükk 4 Frangi riik tekkis lagunenud Lääne-Rooma aladele (tänapäeva Prantsusmaa alad). Selle tuumikalad asusid endises Rooma-Gallias. Milliseid muutusi tõi gallialastele Caesari vallutus? Viis Gallia keldi tsivilisatsioonist ladina tsivilisatsiooni toimealasse. Gallia romaniseerus, keldi
Ku Isaak II Angelos võimu tagasi sai, ei pidanud ta oma lubadustest kinni mis viis paleepördeni ja tema tapmiseni. Pärast seda loodi Bütsantsi provintside aladel Ladina keisririik. Innocentius III oli oma põhieesmärgi täitnud-- ida-ja läänekristlus ühinesid katoliku kiriku egiidi all. Veneetsia sai osa Konstantinoopolist, Adrianoopoli, Marmara mere sadamlinnad ja Kreeta saared-tähtis osa Vahemere kaubanduses. Bütsans aga sai suure tagasilöögi. VIIES RISTISÕDA 1217-1221 Algatas paavst Honturius II, kes tahtis vallutada Damietti linn, et see Jeruusalemma vastu vahetada. 1219.aastal see vallutati, kuis ristisõdijaid püüti lõksu ning enda päästmiseks tuli neil see 1221.aastal tagasi muhamedlastele anda. KUUES RISTISÕDA 1228-1229 13 Eesotsas Saksa keiser Friedrich II
Valluts vürst Oleg Kiievi= pandi alus Vana-Vene riigile · Venemaa ristiusustamine 988. Lasi vürst Vladimir Venema ristida · 1030. Tartu rajamine Jaroslav Targa poolt · Jaroslavi ajal kodifitseeriti vene õigus slaavi tava õigus+ Rooma õigus · Kiievi vürst oli suurvürst talle allusid osastisvürstid, kes teatud hetkel tahtsid muutuda iseseisvaks- nii kujuneb killustatus · Druziina-tsaari või vürsti sõjavägi ??? 2. Bütsans ·1453.a vallutasid Konstantinoopoli türklased. Valdav oli Kreeka keel, ennast nimetati roomlasteks. ·Bütsantsi võib pidada ka keskaja Kreeka riigiks, riigituumikala oli Balkani poolsaar ja Väike - Aasia ·Justinianus (527-565) - 6.sajandil tungivad Balkanile Lõuna-Slaavlased. ·Balkani lõuna poolsed slaavlased sulandusid Bütsantsi riiki - põhjapoolsetest kujunesid lõuna slaavlased (Slaavlased jagunevad lõuna, ida ja põhja) 7 saj
annaabi.ee 
