Loire´i oru lossid Sissejuhatus Prantsusmaal 40 lossi(Chambord,Blois, Chenonceaux,Chinon ,Langeais jt.) 1418-28.mai Burgundlased Kirev elu Õukonna lahkumine Iga aasta miljon turisti Usse:Okasroosikese loss Charles Perrault Nelinurkne põhiplaan Ümartornid Ühelööviline lossikirik(1523-1535) Neitsi Maarja kuju(Luca della Robbia) Populaarne abielupaik Loches:Sõja ja armastuse loss Charles VII ja Agnes
Seal sai ta ka haavata. Lahing kaotati ning kuningas Charles sõlmis nii inglaste kui burgundlastega ajutise vaherahu. Kuna Jeanne oli rahva hulgas väga populaarne, kartis kuningas oma autoriteedi pärast ja seepärast eemaldati ta peaväe juhi kohalt ning ta pöördus koju. Kuid hädad alles algasid. Kuuldes ikka veel jumalikke hääli ja nähes nägemusi, kogus ta 1430.a. kevadel uue sõjaväe, et võidelda burgundlaste vastu Compiégne´i all. See sai talle saatuslikuks. Burgundlased võtsid vapra neiu vangi ning äraandliku kuninga mahitusel müüdi ta suure rahasumma eest inglastele maha. Need omakorda müüsid ta edasi Prantsuse inkvisitsioonikohtule, et tema üle kohut mõista süüdistatuna nõidumises ja ketserluses. Jeanne vaevles aasta otsa vangikongis, kus teda piinati ja mõnitati. Kuid neiu jäi endale kindlaks kinnitades, et teda on juhtinud Kõigevägevama Jumala käsi ning nõidumisega pole sel midagi pistmist. Samuti pandi talle
Kuninganna nõuab kättemaksu, Siegfridi vasall Hagen teadis, kust ta haavatav on (ta suples loheveres vms ja ühes kohas naha peal oli puuleht). Hagen käskis Siegfridi naisel Krimhildil S'i kuuele sellele kohale märk tikkida, H ja S läksid jahile, S kummardub joomiseks ja H tapab ta seljatagant. Siis röövib H Krimhildilt, kes on nüüd lesk, Niebelungide aarde ja peidab reini jõe põhja. K abiellub uuesti Etzeliga, pulmad, burgundlased kutsutakse külla, tüli, mille käigus tapetakse kõik kangelased pidusöögil. H piinatakse, et ta reedaks aarde asukoha, aga ei ütle seda. * Niebelungide soost kangelane Siegfried kuulnud Burgundide kuninga Guntheri õe Kriemhildi ilust, sõidab teda kosima. Gunther on nõus sel juhul, kui Siegfried aitab tal kosida Brünhildi. Siegfriedil on võlukuub, mis muudab nähtamatuks, võitleb Brünhildiga. Peetakse kahed pulmad. Pulmadest möödub 10 aastat
Siegfried on haavatav vaid abaluu kohapealt (pärnalehe tõttu ei saanud see koht draakoni verega kokku.) Brünhild räägib kokku vasall Hageniga, laseb märgistada Siegfriedi kuue. Ükskord jahil olles, kui Siegfried kummardub jooma, tapab Hagen ta seljatagant. Hagen röövib Kriemhildilt Niebelungide aarde, peidab Reini jõe põhja. · Kriemhildi kättemaks. Vendade survel abiellub Kriemhild Ezeliga. Kriemhild laseb enda juurde külla kutsuda burgundlased ja ka Hageni. Õhtusöögil Kriemhildi ässitusel puhkeb tüli, burgundlased tapetakse. Viimasena piinatakse Hagenit, et teada saada, kus on aare. Hukatakse ka Kriemhild. Esimene trükk 1757 a. R Wagneri tetraloogia "Niebelungide sõrmus." (Mihkel lisas: " Individuaalselt kangelaste esile toomine. Peategelane Siegfried oli kui ülim mees, kes on paljudele iidoliks, kuid ka tal on omad vead ja just need vead viivad ta hauda. Tuleb jääda truuks
magaks. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Kriemhildile. 10 aasta pärast puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel. Selgub, et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikuse võtnud Siegfried. See on naise jaoks talumatu solvang ja ta laseb Guntheri vasallil Hagenil Siegfriedi tappa, kui nad on jahil. Ta varastab nibelungide aarde ja peidab selle Reini jõe põhja. Kriemhild abiellub pärast Attilaga. Burgundlased kutsutakse Attila juurde. Seal kõik kangelased tapetakse ja Hagenit piinatakse, et ta ütleks, kus aare on. 6.RÜÜTLIKIRJANDUS (KURTUAASNE, TRUVÄÄR, TRUBADUUR ) Kurtuaasne tuleb kahest pr keelsest sõnast: *courtois- peenekombeline, viisakas * cour- õu. Aja jooksul ühiskondlik elu muutus- kindlustest said lossid ja need muutusid uhkemaks, õukonnad suurenesid. Sõjamehelik eluviis omandas uue tähenduse-relvakäsitsemine + seltskonnas käitumise oskus- tähelepanelikkus,
Edward III loobus Prantsuse trooninõudest ja sai ilma vasallivandeta endale ühe neljandiku Prantsusmaa territooriumist. Charles VI (sünd 1368, valitses 1380-1422)Sõda jätkus. 1389 tegi Inglismaaga rahu. 1392 läks Charles VI hulluks. Regendina valitses tema vend Louis d'Orleans, kuid tegelik võim riigis oli Burgundia hertsogil Philippe Julge (suri 1405). 1407 lasi Burgundia hertsog Jean Kartmatu Louis d'Orleans'i mõrvata. Rahuinglismaaga-läkshulluks-regentvendLouisd'Orleans Burgundlased ja armanjakid Kuna Bernanrd de Armagnac oli Louis d'Orleans'i äi, siis algas armanjakide ja burgundlaste vahel verine sõda. 1413 haarasid burgundlased Pariisis võimu ja korraldasid veresauna, dofään kutsus appi armanjakid, kes korraldasid omapoolse verevalamise. 1415 alustas Inglismaa, kodusõda ära kasutades, taas sõda Prantsusmaa vastu. 1418 vallutasid burgundlased linna tagasi, dofään põgenes Bourges' ja kuulutas end regendiks. 1419 dofään tappis Burgundia hertsogi Jean Kartmatu
Tegelikult käis sõjategevus edasi. 1361 saadeti Pr kuningas kodumaale lunaraha koguma, mis tal ei õnnestunud ja ta läks Inglismaale vangi tagasi, suri vangistuses. 1364 sai Prantsusmaal võimule Charles V, kes valitses 1386. aastani ning tema valitsemisaja lõpuks oli suur osa Lõuna-Prantusmaast inglastest puhastatud. Inglastele jäid Bordeaux ja Calais, inglased vajasid neid alasid kaubanduse tõttu. 1369 kuulutas Charles V uuesti inglastele sõja. Charles VI, burgundlased ja armanjakid Charles VI sai troonile poisikesena aastal 1386 ja kuna ta oli alaealine, tõusid esiplaanile tema onud, vana kuninga vennad Burgundia Philippe ja Orléans'i hertsog. Kahe venna vahel võitlus, sest mõlemad esindasid erinevaid huvigruppe. Orléansi hertsog oli rahvusliku suuna juht. Nende võitluse tõttu jagunes Prantsusmaa kahte leeri: Burgundia hertsogit pooldasid burgundlased ja Orléansi hertsogi pooldasid armanjakid. Täisikka jõudnud
=Brunhild vannub kättemaksu, kasutab vasall Hageni abi =Hagen uurib välja, et Siegfridil on abaluu haavatav, tapab ta reeturlikult jahi ajal selja tagant =Hagen röövib nibelungide aarde Kriemhildilt ja peidab selle Reini jõe põhja Teine osa, Kriemhildi kättemaks =Kriemhild peab abielluma Attilaga =Gunther, Hagen jt. Kutsutakse külla =Kriemhild ässitab mehi, burgundlased ja hunnid lähevad tülli =Paljud tapetakse, Hagenit piinatakse, aga ta ei avalda nibelungide aarde asukohta =Viimaks tapetakse Kriemhild, sest tema oli kõige taga Wagner tegi neljaosalise teose ,,Nibelungide sõrmus" =Hitlerile meeldis =Tema sõjaplaanide nimed olid sealt 2. Hamlet ja Ophelia Pilet 6 Rüütlikirjandus, trubaduuride luule; Petrarca elu ja looming, sonett 1. Rüütlikirjandus, trubaduuride luule 11.-12. sajand muutub aadelkui seisus päritavaks
Tegelikult käis sõjategevus edasi. 1361 saadeti Pr kuningas kodumaale lunaraha koguma, mis tal ei õnnestunud ja ta läks Inglismaale vangi tagasi, suri vangistuses. 1364 sai Prantsusmaal võimule Charles V, kes valitses 1386. aastani ning tema valitsemisaja lõpuks oli suur osa Lõuna-Prantusmaast inglastest puhastatud. Inglastele jäid Bordeaux ja Calais, inglased vajasid neid alasid kaubanduse tõttu. 1369 kuulutas Charles V uuesti inglastele sõja. Charles VI, burgundlased ja armanjakid Charles VI sai troonile poisikesena aastal 1386 ja kuna ta oli alaealine, tõusid esiplaanile tema onud, vana kuninga vennad Burgundia Philippe ja Orléans'i hertsog. Kahe venna vahel võitlus, sest mõlemad esindasid erinevaid huvigruppe. Orléansi hertsog oli rahvusliku suuna juht. Nende võitluse tõttu jagunes Prantsusmaa kahte leeri: Burgundia hertsogit pooldasid burgundlased ja Orléansi hertsogi pooldasid armanjakid
Kuna kõik Prantsusmaa kuningad surid, tuli võimule uus dünastia Valois'id. Sõda algas otseselt aastal 1346. Prantsuse armee koosnes ratsaväelastest, kes olid raskelt relvastatud ja kohmakad. Inglise sõjavägi koosnes Yeomenidest ehk vibuküttidest. Nad kasutasid vibuküttidest tehtud pikkvibusid. Esimestes lahingutes sai Inglismaa Prantsusmaa vastu kergesti. Esimene suurem lahing oli Crecy lahing. Aastal 1346 võeti kasutusele tulirelvad. Burgundlased olid prantslased, kes hoidsid Inglismaa poolele. See sõda andis mõlemate rahvustunde. Selle sõja tagajärjel kaotas senine rüütlivägi oma tähenduse. Ratsavägi asendus jalaväega. Ka puhkesid kodusõjad mõlemas riigis ning levis must surm ja ikaldused. Ka võrra langes rahvaarv. Aastal 1429 astus kuninga õukonda talutüdruk Jeanne d'Arc. Orleansi linnas saavutati tema juhtimisega võit. Reinesi linna katedraalis krooniti valitsejaks Charles 7. Jeanne d'Arc sattus burgundlaste
vibukütid, hellebard, piigid võeti kasutusele tulirelvad püssid + suurtükid Saja-aastane sõda (1337-1453): Edward III päris Prantsusmaa trooni prantsuse aadel ei olnud sellega pärii lahingud: Cerecy ja Poitere's lahing prantslased said lüüa (1346 müüs Taani Eesti Saksamaale) 1415 algas inglaste uus pealetung Henry V juhtimisel liitlaseks on Burgundia hertsog vallutati Pariis, Orleans'i piiramine 1429 määras kuningas Jeanne d'Arci armee etteotsa 1430 vangistasid burgundlased Jeanne d'Arci ja ta hukati tuleriidal 1453 jäi inglaste kätte ainult Calais' kindlus Louis XI(1461-1483) purustas burgundia hertsogi; ühtse keskvõimuga riigi loomine Inglismaal algas kodusõda Rooside sõda(1455-85) Lancasterid(punased) vs Yorkid (valged) võidu saavutas Henry VII Tudor, kes lõpetas killustattuse Inglismaal XV saj = Saksa Rahva Püha Rooma riik keisri valisid 7 kuurvürsti Saksamaa killustatus kehtis 18. jaanuarini 1871 1237-40 Batu-khaan vallutas Vene vürstriigid
«Ma ei tea isegi su nime.» «Mu nime? Palun: Pierre Gringoire.» «Ma tean palju ilusamat nime,» vastas ta. «Olete aga õel!» hüüdis poeet. «Aga olgu, ma ei vihasta. Küllap te mind veel ehk armastama hakkate, kui mind paremini tundma õpite. Te jutustasite mulle oma eluloo nii suure usaldusega, et ma teile nüüd oma eluloo võlgnen. Niisiis mu nimi on Pierre Gringoire ja ma olen külanotari poeg Gonesse'ist. Pariisi piiramise ajal, kakskümmend aastat tagasi, poosid burgundlased mu isa üles ja pikardlased tapsid mu ema. Kuueaastasena jäin ma orvuks ja mu kingataldadeks olid Pariisi tänavad. Ma ei tea isegi, kuidas ma kuuendast eluaastast kuueteistkümnendani elasin. Mõni puuviljamüüja andis mulle vahel mõne ploomi; 5 6 mõni pagar viskas mulle koorukese närida; õhtuti lasksin ma ennast vahtidel kinni võtta ja vangi viia, kus ma eest leidsin õlekoo. Nagu näete, kõik see pole takistanud mind suureks kasvamast ega ka kõhnaks jäämast
annaabi.ee 
