Siiski läks mees rahulolevalt minema, lubades veel tagasi tulla ning temaga abielluda. Loo lõpus selgus veel, et noorpaar oli tegelikult 15ndates aastates, sest poiss hooples, et sai kolmekuningapäeval viisteist täis. See novell oli küll lühike, kuid põnev. Siiski pani mõtlema, et sel ajal olid naised ikka väga sinisilmsed ning süütusest ja selle kaotamisest peeti väga lugu. Silmapilkselt oli naise jaoks valitud mees see, kes võttis tema süütuse. Tobuke Diakoni poeg, seminarist oli õitnud koolivaheajaks maale vanemate juurde. Ühel ööl äkas ta üles väga ärevalt ning küttis end veel rohkem üles igasuguste kujutluspiltidega, kuidas ta oli käinud neide kalda ääres piilumas. Seejärel, suutmata endast jagu saada, läks ta kööki, kus magas köögitüdruk, keda peeti tobukeseks. Hirmust ei julgenud tüdruk häält teha. Pärast seda sündis poisike, kes jäeti ema juurde kööki elama
saatus. Bunini naised on kas siirad ja lapselikult rikkumata või küpsed, elukogenud ning eneseteadlikud. Lapsed on sageli kannatajateks vanemate vigade pärast. Novellidest tuleb ilmsiks ka Bunini suhtumine madalamasse klassi. Bunin leiab, et kõrgemal positsioonil inimesed kasutavad madalamal positsioonil olevaid inimesi sageli ära. Ta ütleb, et inimene on oma hädades ise süüdi, ent sellegipoolest näitab ta välja ka oma kurbust nende suhtes. Novell ,,Tobuke" on suhtest seminaristist diakoni poja ning tema vanemate juures elava köögitüdruku vahel. Lühikesest romansist sünnib neile poeg ning nad elavad terve suve kokku. Hiljem ta aga häbeneb ning kahetseb oma tegu. Tal on silme ees üksnes paljulubav tulevik vaimulike akadeemias ning oma poega ja köögitüdrukut näeb ta üksnes häbiplekkidena, kes tema mainet kahjustavad. Kui diakoni poeg kooli lõpetas, kutsuti majja külalised ning hoobeldi nende ees poja saavutustega
"Kivist külaline", "Pidu katku ajal"); jutustustetsükli "Kadunud Ivan Petrovits Belkini jutustused" ("Lask", "Tuisk", "Preili-talutüdruk" jt), poeemi "Majake Kolomnas" ning rohkesti luuletusi ja kirjanduskriitilisi artikleid. Tema looming saavutas täisküpsuse. Ajaloolist teemat jätkas Puskin ka hilisemates jutustustes "Dubrovski" ja "Kapteni tütar"; samuti poeemis "Vaskratsanik", mis jutustab Peeter I ning tobuke Jevgeni konfliktist, kuid tegelikult kujutab Nikolai I-st, kes julmalt vene rahvast rõhub. Puskini tolleaegne lüürika jaguneb kaheks: poliitiline luule ja lembelüürika. 1830. aastatel liituvad need teemad filosoofiliseks luuleks, millel on humanistlik suunitlus. 7) Puskini viimased eluaastad ja surm Puskini viimased eluaastad olid rasked: dekabristidest sõbrad olid asumisel, suhted võimudega muutusid järjest talumatumaks, 1831 suri lähim sõber Anton Delvig
Nad saadaksid kõik teised minema ja elaksid kolmekesi Georges, Nana ja laps. Ja nad tegid kuni koiduvalgeni plaane.."). Nana ei suutnud maha jätta ka oma abikaasat Fontani, kes temaga äärmiselt halvasti käitus. (,,Nana värises hirmust Fontani kaotada.") Samuti kasutas naine mehi üksteise järel ära: ta lõbustas end nendega, röövis nad rahast paljaks ning viskas nad seejärel oma elust välja. (,,Või nii? Ah et raha pole..sel juhul, tobuke, kao sinna, kust sa tulid, rutem kui muidu! Saa ükskord aru: raha otsas, kõik otsas!"). Ta tundis kohati ülimat rõõmu meeste piinamisest, alandamisest ja ärakasutamisest. (,,Ta oleks võinud krahvile näkku sülitada see oleks ka siis tänulikult paigale jäänud.") Nana ei suutnud endas vaigistada ka kihku meessugu ja nende juhitud ühiskonna ladvikut alandada, neile kätte maksta. (,,Mis kasu ta neist soliidsetest härradest õieti oli saanud
ennem olevat teener töötanud hõbedapuhastajana igapäevaselt ja see olevat tal ninna kinni hakanud. Helistajaks oli olnud tomi new yorki naine, ja nad läksid selle pärast teises toas daisiga sõnelema. Hiljem, kui nick ja daisy omavahele jäid, selgus, et tom olevat juba algusest peale ringi lasknud. kui neil tütar oli sündinud polnud tomi läheduses ja daisy nuttis tüdruku pärast ja lootis et temast kasvab tobu. See idavat türdukule kõige parem olema. olla ilus tobuke. Selgus, et Miss barker on Jordan barker, mingi kuulus sportlane. Ta hakkas magama minema. daisy ja tom tahtsid nicki ja jordanit paari sokutada. Kui nick hakkas lahkuma, küsis paarike, kas kuulujutud vastavad tõele, et nick kihlatud on. Ta ei olnud, kuid sellepärast oligi ta itta ära tulnud, kuna keelepeksjad teda hea sõbrannaga pidevalt paari panid. Niick läks koju, istus aeda, äkki märkas, et gatsbi seisab temast mitte väga kaugel, tahtis
tegelased. Õndsal lollikesel, sanatoorse hullumaja kliendil, on vene kultuuris täiesti eriline koht. Ta räägib lollusi ja teeb arusaamatuid tegusid, kuid tema sonimises peitub ettekuulutusvõime. Õnnis lollike võib valitsejaid karistamatult solvata ja kuna ta ise oma saatust ei juhi, siis on ta vabadus praktiliselt piiramatu. Õndsaid lollikesi kardeti, kuid nendega arvestati ja neid isegi kadestati sageli. Siinkohal meenub vene muinasjutu kangelane tobuke Ivan, kes ahjuga ringi sõitis ja elukest nautis. Tänasel päeval sõidab noortel ,,katus" või sõidavad nad ise ,,bemmidega" ringi, kuid seelaadne tegevus pole sugugi kantud jumalikust rumalusest. Seepärast pole see ka ühiskonna poolt aktsepteeritud. Vene kultuuri huvi juured õndsate hullukeste vastu peituvad ajaloo sügavustes, religioonis, õigeusus. Sõna ja teo, hinge ja keha lõputu vastuolu on ilmestanud vene kultuuri
eest plehku pista, aga suureks kurvastuseks ei leia ta enam koduteed! Nüüd peab pöial-liisi ise hakkama saama. Oma rännul kohtab ta peale kõrkide konnade veel põikpäiseid põrnikaid, ilusat valget liblikat, hoolitsevat hiiretädi ja morni mutionu. Pöial-liisi suurimaks sõbraks ja lõbusaks teekaaslaseks saab aga lahke pääsuke. Vene muinasjutud 1. Ivan-tsaaripoeg ja hall hunt- 2. Havi käsul-Elas kord taat. Taadil oli kolm poega: kaks tarka, kolmas aga tobuke. Tema nimi oli Jemelja. Teised vennad tegid tööd, kuid Jemelja lesis päev otsa ahju peal ega ei tahtnud millestki teada. Kord sõitsid vanemad vennad laadale, vennanaised muudkui teda sundima: „Mine, Jemelja,too ometi vett.“ Tema aga neile ahju pealt vastu: „Ei ma viitsi.....“. Läks aga ikkagi ja püüdis kinni havi.Havi aga paluma: „Jemelja, lase mind palun vette tagasi, sul võib mind veel tarvis minna, ütle, mida sa soovid?“
annaabi.ee 
