jagunemine erinevatesse seisunditesse Braahmanid ehk preestrid Ksatrijad ehk sõjamehed Vaisjad kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ning kaubandusega Suudrad olid teenijad Puutumatu grupi moodustasid põliselaikud kui ka võõramaalased Kuningriigid VI saj eKr oli kujunenud 16 aarjaste riiki, kus ühed olid kuningriigid, teised vabariikliku korraldusega Esimene riik kujunes IV saj ja saavutas võimsuse tipu III saj eKr kuningas Asoka valitsusajal Asoka lasi end kujutada kohusetundliku ja humaanse valitsejana Asoka Suur (304232 eKr) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
· Aarjalaste ühiskonnast väljapoole jäävad inimesed moodustasid nn puutumatute grupi. Kuningriigid · VI saj. eKr oli Põhja-indias kujunenud vähemalt 16 aarjalaste riiki. · Ühed olid kuningriigid, teised vabariigid. · Riikide jõuvahekord oli muutlik. · Nii mõnigi riik suutis mõneks ajaks liita oma võimu alla suuri piirkondi. · Esimene riik, mis hõlmas Induse ja Gangese tasandiku kujunes IV sai. eKr. · Oma võimsuse tipu saavutas see riik III saj. eKr Asoka valitsusajal. · Riigi pealinn oli Pataliputra Gangese ääres. · Asoka lasi end kirjeldada kohusetundliku ja humaanse valitsejana. · Peale Asoka valitsemisaega suurriik lagunes. · Enamiku ajast oli India jagunenud mitmeks sõltumatuks riigiks. · Poliitiline killustatus ei tähendanud Indias kaost, vaid normaalset seisundit. · Paljud riigid olid sisemiselt hästi korraldatud. · Riik oli jaotatud üksusteks, mida juhtisid asevalitsejad.
Nad kõnelesid Sanskriti keelt ja selles keeles tähendab "aarjalane" õilist. Aarjalased tungisid esmalt Induse oru põhjaossa ja järk-järgult ka kogu Gangese jõe oru. Nemad linnu ei rajanud, vaid elasid külades. Peagi tekkisid Inudse ja Gangese orudesse aarjalsete linnad ja nende ümber riigid. Umbes aastal 320 eKr ühendas ühe riigi valiteja Tsandragupta jõgede ümbrused oma võimu alla. Pealinnaks sai Pataliputra Gangese ääres. Selle ühendatud riigi võimsaim valiteja oli kuningas Asoka, kes vallutas suure osa Hindustani poolsaarest. Asoka olnud tark ja õiglane valitseja. Ta lasi rajada palju ehitisi ning jälle kasvasid linnad. Islamipealetung Pärast islami sissetungi Kesk-Aasiast 10.-12. sajandil langes suurem osa Põhja-Indiast Delhi sultanaadi ning seejärel suurmogulite riigi võimu alla. Akbar Suure ajal valitsesid Indias kultuuriline ja majanduslik õitseng ning usuline harmoonia. Kolooniad 16
Edaspidi koondusid nad suurteks monarhilisteks riikideks. Riikide jõuvahekord oli muutlik: maa eri osades tugevnesid ja langesid üha uued omavahel vaenutsevad riigid. Mõnigi neist suutis lühemaks või pikemaks ajaks liita oma võimu alla suuri piirkondi, vahel koguni suure osa Indiast, kuid mitte tervet Hindustani poolsaart. Esimene riik, mis hõlmas nii Induse kui Gangese tasandikku, kujunes IV sajandil eKr ja saavutas oma võimsuse tipu III sajandil eKrkuningas Asoka valitsusajal. Asoka laiendas veristes vallutussõdades oma võimu ka lõuna poole, kuid otsustas siis edasisest verevalamisest loobuda ja pühendus suurriigi sisekorraldusele. Riigi pealinn oli Pataliputra Gangese ääres. Raidkirjades lasi Asoka end kujutada kohusetundliku ja humaanse valitsejana. Asoka järglaste ajal suurriik lagunes. Suure osa Indiast ühendas veel kord Guptade dünastia IV VI sajandil pKr. Enamiku ajast oli India aga jagunenud mitmeks sõltumatuks riigiks.
vallutamist purustanud sealse kunstitraditiooni, kuid polnud täitnud tekkinud tühimikku enda traditsiooniga, kuna see neil lihtsalt puudus. Ainukesed veedade ajajärgust säilinud esemed on savist ebajumalakujud, mida kasutati usuteenistusel ja rituaalidel, samuti suur hulk keraamikat, mis on tihedasti seotud eelajaloolise Iraani traditsiooniga. 2. INDIA VARANE BUDISTLIK KUNST (250 ekr-50 pKr) Kunsti taassünd toimus Buddhismi mõjul III saj I poolel eKr kuulsa India kuninga Asoka valitsemise all. Asoka oli võimsa Maurja dünastia järeltulija, kes oma valitsemisaja alguses pidas oma lõunanaabritega küllalt veriseid vallutussõdu. Hiljem pöördus ta budausku ning tõotas edaspidi käituda selle põhimõtetest lähtuvalt. Haruldasel kombel õnnestuski tal üsna rahumeelsete meetmetega kasvatata oma riik tervet Põhja- ja Kesk- Indiat hõlmavaks impeeriumiks. Kõige iseloomulikumad selle aja kunstile on nn Asoka
Jumalate ülesanded ja tähtsus oli erinev. Jumalad erinesid piirkonniti. c)Visnu, kes tõusis hilisemas hinduismis Indrast palju olulisemaks. Ta oli maailma looja ja hoiab maailma käigus ka edaspidigi. Visnu ilmub inimestele paljudes kehastustes, millest tähtsaim on Krisna. 5. Kuidas on seostatav esimene suure riigi teke Induse ja Gangese tasandikul budismi kujunemisega? Budismi laialdasele levikule andis otsustava tõuke Asoka tegevus III saj eKr. Pärimuse järgi masendas Asokat üks eriti verine sõjakäik ja ta pöördus budismi ning hakkas seda maailmas kuulutama. Nii pani Asoka Induse tsivilisatsiooni ajal aluse budismi levikule väljaspool Indiat. 6. Milliseid varasemaid brahmanistlikke ja hinduistlikke uskumusi on budismis edasi arendatud? Mis on hüljatud? Budismis ei pööratud enam rõhku kastierinevusele ning ei tunnistatud veedade ega braahmanite autoriteeti
tähendab "aarjalane" õilist. Aarjalased tungisid esmalt Induse oru põhjaossa ja järk-järgult ka kogu Gangese jõe oru. Nemad linnu ei rajanud, vaid elasid külades. Peagi tekkisid Inudse ja Gangese orudesse aarjalsete linnad ja nende ümber riigid. Umbes aastal 320 eKr ühendas ühe riigi valiteja Tsandragupta jõgede ümbrused oma võimu alla. Pealinnaks sai Pataliputra Gangese ääres. Selle ühendatud riigi võimsaim valiteja oli kuningas Asoka, kes vallutas suure osa Hindustani poolsaarest. Asoka olnud tark ja õiglane valitseja. Ta lasi rajada palju ehitisi ning jälle kasvasid linnad. Asoka suurriik lagunes pärast tema surma. India hakkas uuesti mitmeks tükiks jagunema ja riigid ei sõltunude enam õksteisest. Umbes 320 a pKr India riik taastati ja uue riigi ajalugu ulatub ka juba keskaega. ühiskonna korraldus
Nad kõnelesid Sanskriti keelt ja selles keeles tähendab "aarjalane" õilist. Aarjalased tungisid esmalt Induse oru põhjaossa ja järk-järgult ka kogu Gangese jõe oru. Nemad linnu ei rajanud, vaid elasid külades. Peagi tekkisid Inudse ja Gangese orudesse aarjalsete linnad ja nende ümber riigid. Umbes aastal 320 eKr ühendas ühe riigi valiteja Tsandragupta jõgede ümbrused oma võimu alla. Pealinnaks sai Pataliputra Gangese ääres. Selle ühendatud riigi võimsaim valiteja oli kuningas Asoka, kes vallutas suure osa Hindustani poolsaarest. Asoka olnud tark ja õiglane valitseja. Ta lasi rajada palju ehitisi ning jälle kasvasid linnad. Asoka suurriik lagunes pärast tema surma. India hakkas uuesti mitmeks tükiks jagunema ja riigid ei sõltunude enam õksteisest. Umbes 320 a pKr India riik taastati ja uue riigi ajalugu ulatub ka juba keskaega. Hiina riigid ja linnad Huang He orus tekkisid mitmed linnad u 1700 aastat eKr. Linnad olid piiratud müüridega
Budismlasi nimetatakse buddahadeks. Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines Põhja-India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, ehk sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände. ClickClick icon icon to add to picture add picture Buddha Skjamuni Buddha Skjamuni on buddahade jumam Buddha Skjamuni sünninimi oli Siddhrtha Gautama
vanast Mesopotaamiast kui ka Vana Kreekast. India rikkalikust kunstiajaloost saab esile tuua ainult mõningaid üldisi jooni ja mõhimõtteid, mis eraldavad india kunsti Euroopa omast. Varajane India kunst hõlmab eelkõige skulptuuri ja arhitektuuri aga ka tarbeesemeid nagu nõud, matuseurnid, ehted jm. Arhitektuur Indias on arhitektuur ja skulptuur sulandunud omapäraseks tervikuks. 3. saj e.Kr valitses suurt osa Indiast rahuarmastav kuningas Asoka, kes levitas budismi. Ta lasi budismi pühapaikadesse püstitada mitmekümnetonnised monoliitseid Buddha mälestussambaid stambhasid, mille tipus on budistlike sümbolitega kaunistatud kapiteelid. Umbes samal ajal hakati ehitama ka stuupasid poolkerakujulise kupliga kaetud massivseid ehitisi Buddha mälestuseks. Tuntuim on Sarnathi stambha.
looduse igavesse ringkäiku. Eri usunditega seotud kujutav kunst on samuti väga sarnane. Kõige fantaasiaküllasem neist on hinduismi mütoloogia. Hinduismis on kolm peajumalat- Brahma, Visnu ja Siva ning lisaks veel palju teisi jumalaid, pooljumalaid, deemoneid ja kangelasi. Neist on kirjutatud suurtes eepostes ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Eeposte tegevustikku kujutatakse tihti templite müüridel ja seintel. 3. sajandil eKr valitses suurt osa Indiast rahuarmastav kuningas Asoka, kes levitas budismi. Ta lasi budismi pühapaikadesse püstitada mitmekümnetonnised monoliitseid Buddha mälestussambaid stambhasid, mille tipus on budistlike sümbolitega kaunistatud kapiteelid. Üht sellist lõvidega kapiteeli võib näha India Vabariigi vapil. Kõik uhkemad ja silmapaistvamad ehitised Indias ning selle ümbruses on vähemal või rohkemal määral seotud usuga. Stuupad 3. sajandil eKr hakati ehitama ka stuupasid- poolkerakujulise kupliga kaetud ehitisi
peetud kunsti teosteks vaid pigem hingekosutuse vahendid. Aastatuhandete kestel on kunst sellel tohutul maa-alal teinud läbi palju muudatusi, tõusu- ja mõõnaperioode, on tekkinud ja hääbunud mitmeid stiile ja koolkonde. Induse kultuur kujunes välja III aastatuhandel Induse jõe orus (Tähtsamateks linnadeks Harappa ja Mohenjo-Daro, nendes linnades ei asunud templeid ega paleesid). Kunst oli religiooni teenistuses. Eri usunditega seotud kunst oli väga sarnase kujutamisviisiga. Kuningas Asoka ajast on pärit mitmekümnetonnised monoliitsed Buddha mälestussambad, mille tipus budistlike sümbolitega tähistatud kapiteelid. Samal ajal hakati ehitama ka stuupasid (poolkera kujulise kupliga kaetud ehitisi). Ehitajate ja kujurite kunst on alati teineteist täiendanud. Kunstis ei rõhutata erinevusi inimeste ja loomade vahel, sest inimese taassünni kaudu võib inimene sündida kellena tahes. Buddha õpetuse algusaastatel teda portreeliselt eriti ei kujutatud, alates 1. sajandist e
Budism · Budism on Buddha Skjamuni õpetus ja mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. · Tekkis 6.5. saj eKr Indias. · Rajaja on Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama,kes pärines Põhja-India valitsejasoost. · Ta sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. · Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände. Buddha Skjamuni Reeglid ja Tõekspidamine · Budismi põhiseisukohtadeks on neli õilsat tõde: · 1. tõde kannatusest, · 2. tõde kannatuse põhjusest, · 3. tõde kannatuse lakkamisest ja · 4. tõde kannatuse lakkamisele viivast teest. · Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik vabaneda kuna kannatusel on põhjus.
Selle tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo-Daro. Sealsed linnad olid 2-3 korruselised põletatud tellistest majad. Keraamilised ja pronksist esemed olid nappide kaunistuste, kuid otstarbeka vormiga. India kõige keerukam ja fantaasiaküllasem on hinduismi mütoloogia. Peajumalateks on kõige looja Brahma, säilitaja Visnu ja hävitaja Siva, lisaks arvutu hulk teisi jumalaid, pooljumalaid, deemoneid ja kangelasi. 3. saj e.Kr valitses suurt osa Indiast rahuarmastav kuningas Asoka, kes levitas budismi. Tema ajast on pärit mitmekümnetonnised monoliitsed Buddha mälestussambad, mille tipus on budistlike sümbolitega kaunistatud kapiteelid. Üht sellist kapiteeli võib näha India Vabariigi vapil. Umbes samal ajal hakati ehitama ka stuupasid poolkerakujulise kupliga kaetud ehitisi Buddha mälestuseks. Asoka laskis neid oma riiki püstitada umbes 84000 tükki. Indias on arhidektuur ja skulptuur sulandunud omapäraseks tervikuks ja eraldi neist kahest rääkida on raske
vabariigid. Aja jooksul kujunesid neist suuremad monarhlikud riigid. Osad riigid vaenutsesid omavahel ja nende piirkond muutus tihti. Poliitiline killustatus ei olnud Indias kaos, vaid normaalne seisund. Valitses kuningas, keda toetasid madalamad seisused. Riik oli jaotatud administratiivseteks üksusteks, mida valitsesid asevalitsejad. Paljud olid kaasatud riigiasjadesse, sest nii linnas kui ka külades olid omavalitsused ja kasitölistel ning kaupmeestel olid oma organisatsioonid. Kuningas Asoka tegi suure riigi pealinnaga Pataliputra, mis hõlmas nii Indust kui Gangest ja pidas veriseid vallutussõdu, kuid tema järglaste ajal suurriik lagunes. Brahmanism e. aarjalaste usk Veedade järgi oli aarjalstel palju jumalaid, nad viisid läbi ohverdusi ja brahmanitel oli tähtis osa riitustel. Brahmanismist arenes hinduism. Hinduismi sümbol on palvesilp aum, mis tähendab kõiksust. Brahmanistliku usu järgi hoiavad ja kaitsevad jumalad maailmakorda maa peal, õhus ja taevas.
põlluharijateks, kasvatati riisi. pealik - radza. meeste üldkoosolekud. kastikuuluvus omandatakse sündides, ei saa vahetada. puutumatud on põliselanikud ja võõramaalased. braahmanid e. preestrid, ksatrijad e. sõjamehed, vaisjad e. põllud,karjad ja kaubandus, suudrad e. teenijad. VI saj. oli 16 aarjalaste riiki, oli kuningriike ja vabariike, lõpuks suuremad monarhistlikud riigid. esimene riik, mis hõlmas peaaegu kogu India, oli oma tipul III saj. kuningas Asoka ajal. ta pidas veriseid vallutussõdu, pärast tegeles rohkem sisekorraldusega. poliitiline killustatus oli tavaline, kuningas valitses Indiat alamate toel. linnades olid omavalitsused. kõik erinevate kastide liikmed olid kaasatud riigiasjade korraldamisse. aarjalased uskusid paljudesse jumalatesse, tähtis oli ohverdamine ja braahmanite osa riitustel. varane usk oli tuntud brahmanismina. veedad on usu aluseks. Hinduism kujunes 500 ekr- 500 pkr, tänases Indias kõige levinum religioon
nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, dzainism põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Visnu, Siva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism levis 3. saj. E.m.a. valitses Asoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapiteel India vabariigi vapil. 3. saj. E.m.a. ka stuupade ehitus poolkerakujulise kupliga kaetud ehitised Buddha mälestuseks. Lasti püstitada 84000 tükki. Kupli tasandatud tipus nelinurkne aedik, millest kõrgub maailma telge sümboliseeriv varras päevavarjukujuliste vormidega, kogu ehitist ümbritseb kiviplokkidest aed,
Buddha ehk valgustatu aunime saavutanuid väidetakse olevat kümneid. Buddha ise oma õpetusi kirja ei pannud. Vanimad tekstid on koostatud sajandeid pärast tema surma. Budistlike kanoniseeritud raamatute kohta kasutatakse nimetust``tripitaka``. Selle tekst on kirja pandud paali keeles, mis on suguluses hinduistlike pühade raamatute sanskriti keelega.``Tripitaka`` ehk ``kolmikkorv`` kinnitati kolmandal budistlikul konsiiliumil keiser Asoka (u 270-230 e.Kr) ajal. Selle esimene osa sisaldab eetilisi juhiseid munkadele ja nunnadele nn. kloostrireegli. Teine osa koosneb Buddha õpetuskõnedest ja sellesse nn. õpetuste korvi kuulub ka budismi kõige populaarsem raamat Dhammapada, mis esitab selgelt ja aforismilaadselt budismi põhiõpetusi. Kõige hilisem nn. Filosoofiliste ja metafüüsiliste traktaatide korv sisaldab õpetuslike küsimuste sügavamaid käsitlusi. Hiljem tekkinud koolkondadel on arvukalt pärastpoole
nelja seisuse vahel: 1)Braahmanid ehk preestrid 2)Ksatrijad ehk sõjamehed 3)Vaisjad ehk karjakasvatajd ja 4)Suudrad ehk teenijad 5)Puutumatud ehk ühiskonnast välja poole jäänud Pealikud, teisisõnu radzad juhtisid väikeseid kogukonde ning tähtsamaid otsuseid arutati meeste ühiskoosolekutel. Esimene riik, mis hõlmas nii Induse kui ka Gangese tasandiku, mis kujunes IV sajandil eKr ning mis hiljem jagunes mitmeks sõltumatuks riigiks, oli oma võimsuse tipus III sajandil eKr kuningas Asoka valitsusajal. Vana-Hiina tsivilisatsioon 1)Esimese suurema riigi (1500.a eKr 1000.a eKr) eesotsas oli preesterkuningas, kelle võimu alla oli koondatud mitmed kogukonnad. Tema alluvateks olid aristokraatlikud võimukandjad ja ennustuspreestrid, kes täitsid tema korraldusi ning vajadusel nõustasid teda. Kuningad lasid ehitada hauakambreid ja losse. 2)Kodusõdade periood 1000.a eKr -221.a eKr 3)Shi Huangdi paneb aluse keisririigile. Keisririigi eesotsas oli keiser, kellel oli piiramatu võim
... India riigilipp võeti kasutusele 1947. aastal. Lipu keskel olev 24-kodaraga ratas on väga vana budistlik sümbol chakra 2. sajandist e. Kr., mis sümboliseerib elujõu energiat. Safrankollane on julguse, ohvrimeelsuse ja lahtiütlemise värv, valge tähistab puhtust ja tõde, roheline usku ja viljakust. India lipp sümboliseerib vabadust. India vapp on India riigivapp, mis võeti kasutusele 26. jaanuaril 1950.Vapil on kujutatud valitseja Asoka Srnthis püstitatud samba kapiteeli, mis koosneb neljast selgapidi koos dharmatsakra (seaduseratta) peal seisvast lõvist. Üks India suuremaid huviväärsusi, haudehitis Tadz Mahal, asub riigi põhjaosas Agra linna lähedal. Tadz Mahal ehk Taj Mahal [tadz mah'al] on haudehitis Põhja-Indias Agralinnas, mille India suurmogulDzahan laskis ehitada oma abikaasa Arjumand Bano Begum'i mälestuseks. Naist tuntakse Mumtaz Mahal'i nime all, mis tähendab pärsia keeles 'palee valgus'
levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines Põhja-India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, ehk sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände. Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks (pali: sagha; sanskr: sagha). Algne sangha kujunes Buddha järgijatest. Selle liikmed loobusid Buddha eeskujul ilmalikust elust ning hakkasid kerjusmunkadeks ja -nunnadeks. Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi sajandite ja on seda tänini. Munkadel puudus vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini. Toitu tuli kerjata ja kehtis tsölibaat
Moslemid palvetavad viis korda päevas, olles näoga Meka poole. Enne palvetamist tuleb pesta nägu ja käed. Mosee on islami pühakoda, kus käiakse palvetamas. Esimene suurem islami kogukond tekkis Eestisse 1721. Budism - on õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel edasi levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. See tekkis 5-6. Saj eKr. Budismi eesmärk on Buddha Säkjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Budismi levik kiirenes kuningas Asoka valitsusajal ja kandus edasi mujale Indiasse ning läände. Budismi neli õilsat tõde on : 1. Tõde kannatusest, 2. Tõde kannatuse põhjusest, 3. Tõde kannatuse lakkamisest, 4. Tõde kannatuse lakkamisele viivast teest. Budaismi aluseks on arvamus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik ka vabaneda kuna kannatusel on põhjus. Ristiusk - e. kristlus on monoteistlik usk, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Usutakse, et Jeesus on Jumala poeg
Buddha suri ja tõusis kõrgeimasse nirvaanasse 80-aastasena. Budismi allikad ja õpetus Buddha ise oma õpetusi kirja ei pannud. Vanimad tekstid on koostatud sajandeid pärast tema surma. Budistlike kanoniseeritud raamatute kohta kasutatakse nimetust ,,Tripitaka". Selle tekst on kirja pandud paali keeles, mis on suguluses hinduistlike pühade raamatute sanskriti keelesa. ,,Tripitaka" ehk ,,Kolmikkõrv" kinnitati kolmandal budistlikul konsiiliumil keiser Asoka ajal. Selle esimene osa sisaldab eetilisi juhiseid munkadele ja nunnadele ehk nn kloostrireegli. Teine osa koosneb Buddha õpetuskõnedest ja sellesse nn õpetuskorvi kuulub ka budismi kõige populaarsem raamat Dhammapada, mis esitab selgelt ja aforismilaadselt budismi põhiõpetusi. Kõige hilisem, nn filosoofiliste ja metafüüsiliste traktaatide korv sisaldab õpetuslike küsimuste sügavamat käsitlusi. Hiljem tekkinud koolkondadel on arvukalt pärastpoole pühaks kuulutatud raamatuid.
levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines Põhja-India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, s.t sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände. Termin "budism" on Lääne päritolu ning võeti kasutusele 19. sajandi esimesel poolel Euroopa õpetlasringkondades sanskriti sõna bauddha vastena. Mõlemad on tuletatud Skjamuni üldkasutatavast õpetajanimest Buddha, mis tähendab 'Virgunu'. Traditsioonilistes budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks, buddhadharmaks või ka lihtsalt Buddha õpetuseks (sanskriti buddhasana).
Dharma kestab ja dharmaratas veereb aga siiamaani.Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines Põhja- India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, s.t sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände.Termin "budism" on Lääne päritolu ning võeti kasutusele 19. sajandi esimesel poolel Euroopa õpetlasringkondades sanskriti sõna bauddha vastena. Mõlemad on tuletatud Skjamuni üldkasutatavast õpetajanimest Buddha, mis tähendab 'Virgunu'. Traditsioonilistes budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks, buddhadharmaks või ka lihtsalt Buddha õpetuseks (sanskriti buddhasana). Budism Eestis
1. Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur hakkas välja kujunema III at. eKr . Levis naaberriikidesse (Nepaal, Indoneesia, Malaisia, Tai, Hiina). 2. Mis on stuupa? Stuupa on poolkera kujulise kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. Asoka lasi neid oma riiki püstitada u. 84 000. Kupli tasandatud tipus on nelinurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras päevavarjukujuliste vormidega. Kogu ehitist ümbritseb kiviplokkidest aed, milles on nelja ilmakaarde avanevad väravad. Väravaid moodustavad kiviplokid on kaetud skulptuuridega. 3. Millised olid India templid ja kuidas kaunistatud?
õpetuste kogum ja kultuur. Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni, kelle sünninimi oliSiddhrtha Gautama, pärines Põhja-India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, ehk sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände. Budism Eestis Budoloog Alexander Staël von Holstein (18771937) ja filosoof krahv Hermann von Keyserling (18801946) olid väljapaistvad teadlased ja mõtlejad, kuid neid ei saa pidada otseselt Eesti budistliku kultuuri alusepanijateks, sest oma töid kirjutasid nad enamasti saksa keeles ning avaldasid väljaspool Eestit. Budismi nn praktilist külge esindas peamiselt 20
Nn. kastivahede, ohverdamise, preestriseisuse ja askeesi eitamine võitis budismile paari sajandi jooksul järgijaid samuti ka kogu Indias. Budismi kujunemine läbi ajaloo: 1. sajandil e. m. a. kujunesid kaks põhisuunda: hinajaana mahajaana 1. sajandil levis budism (mahajaana) Hiinasse, kus tekkis sellest mitu eripärast suunda: avatansakasuutral põhinev huavan chan (zenbudism) 3. sajandil e. m. a. levitas budismi eriti innukalt Asoka. Kummatigi ei saanud budism valitsevaks Indias ja seda tänapäevani, kuigi budismi mõju kõigile eluvaldkondadele oli tohutult suur. Vast üks põhjus on see, et budistlik õpetus eitab igasuguseid inimeste seisustevahesid. Pärast Sakjamuni surma alanud õpetuslikud vaidlused põhjustasid budismi lõhenemise. 4. sajandil levis Hiina budism Koreasse ja 6. sajandil ka Jaapanisse. 2. - 9. sajandil, kui Indias oli budismi hiigelajastu, tekkisid suured vihaarad - kloosterülikoolid
hoidu söömast valel ajal hoidu tantsust, laulust, muusika ja teatrietendusest hoidu lillevanikust, l õhnaõlidest, iluvahenditest, ehetest hoidu kõrgest ja uhkest voodist hoidu kulla ja h õbeda vastuvõtust, e hoidu rahast. Vastu tohib v õtta aind toitu. lisaks 227 pathimokha reeglit kordamiseks üheskoos, mida tegema peab v ei tohi. *Asoka (273236) Mahinda Theravaada Vanemate munkade õpetus, kõige ürgsem.. Hinajaana?LõunaBudism? Buddha õpetaja.. kes on j ätnud selged juhised kuidas elada maal. Arhat, ideaalne inimene, kes v õtab enda rajaks buddha jalaj äljed.Inimese esmane eesmärk on jõuda virgumiseni. Anatman minatus, oluline, et inimesel pole p üsivat mina. Kõik on muutumises.
koos võetuna. Tekstid Budismis on suurel arvul pühakirju, mis liigituvad teemade järgi kaanoniteks. Lisaks Buddha õpetustele sisaldavad need luulet, filosoofiat, ajalugu, elulugusid, praktilisi harjutusi jpm.Buddha sõnad ja loengud õpiti pähe ja anti edasi suusõnaliselt aastasadu ja kirjutati hiljem üles palmilehtedele. Esmalt pandi kokku tekstide kogu, mis kannab paali keeles nime Tipitaka ('Kolm korvi'). See kanoniseeriti kolmandal budistide kogunemisel keiser Asoka ajal (270-230 eKr) ning on budismi tähtsaim pühakiri. Tripitaka koosneb kolmest osast: (Vinaja- pitaka (tiibeti k dul ba, juhised munkadele ja kloostrireeglid); (Suutra-pitaka (tiibeti k mdo, Buddha õpetuskõned); (Abhidharma-pitaka (tiibeti k mngon chos, filosoofilised traktaadid suutrad). Üheks tähtsamaks osaks peetakse Dhammapadat. Hiljem tekkinud koolkondadel on arvukalt teisi pühi raamatuid, näiteks Tiibeti budismis Kandzur
BUDISM Budism Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines Põhja India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, s.t sai buddhaks umbes 35aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände. Budism on levinud suuremal osal Aasiast. Usundi tähelepanu on keskendunud inimesele st. inimlikele kannatustele. Budismi rajajaks on Indiast pärinev munk Siddhartha Gautama. Tõenäolised eluaastad 566 486 eKr. Budism ei keela millegi söömist. Aga enamasti söödakse taimseid toite. Mis pidid hinge puhastama Budismis on 4 tõde: 1. On olemas kannatus
vaimsed väärtused. Nemad rajasid kastikorra, mille järgi inimesed jagunesid sünnijärgi nelja gruppi e. seisusesse (sanskriti k. varna). Kaotati Mahatma Gandhi eestvedamisel 1950. aastal. Aarjalaste sõjaväepealikest hõimujuhte nimetati radsadeks. Põhja-Indias rajatud aarjalaste väikeriigid ühendati 4. saj. eKr. kogu Põhja-Indiat hõlmavaks suurriigiks. Antud ajajärku jääb ka Makedoonia Aleksanderi sõjakäik Induse jõe äärde 400. aastatel. Asoka Suur oli esimene, kelle valitsemisajal 272-232 eKr. ühendati suurem osa Indiast (Maurjate dünastia). Tänu temale levis Indias budism. 3-6. saj. pKr. valitses Põhja- ja Kesk-Indias asuvat suurriiki Guptade dünastia. Indias kuldajastu - teadus ja kultuur õitses India on kohaks, kus tekkis tänapäevane arvusüsteem ja esimestena maailmas võtsid indialased kastusele arvu ,,0". Keskajal said eurooplased selle araablastelt. Ka strateegiline mäng male on pärit Indiast, kus see tekkis u
võimalik et kodustati elevant. Tööriistad vasest ja pronksist. U 1700 jäeti linnad maha, seda põhjustasid üleujutused. Aarialased (hindude esivanemad) tungisid sisse. Elasid külades. Jagunesid hõimudeks- juhid sõjapealikud e radzkad. Kastikord: sünnijärgi 4 seisust: preestrid, sõjamehed, talupojad,käsitöölised ja kaupmehed; teenijad. Puutumatud (mitte aarialased) jäeti kastist välja, neile anti kõige mustemad tööd. Kastid omavahel kohti ei vaheta. Võimasaim valitseja Asoka- India, hästi arenenud suurriik. Pühad raamatud- veedad (ülistuslaul, õpetus, arutlused maailmaasjadest). Oluline on loomade ohverdamine jumalatele. Hing sünnib uuesti uutes kehades. Kõige parem üldse mitte uuestisündida. Askeedid- karmi elu järgijad. U 500 eKr budism tahetest loobumine, nirvaana saavutamiseks. Elasid kloostris. Arvusüsteem, arv 0, araabia numbrid, malemäng. Hiina. Hirsi, riisi; siidiusside kasvatamine- siidriie. U 1700 eKr tekkisid linnad, kiri. Kuninga
Aarjalastel olid omad pühad raamatud (veedad), mis olid muistset tarkust täis. Kõige varasem ,,Rigveda" sisaldab üle 1000 hümni mitmesugustele jumalatele. Usulisi ja kõlbelisi tõekspidamisi edastavad aarjalaste kangelaseeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Indias iseloomulikuks ühiskonnaks oli kastiühiskond ehk elanikonna jagunemine sünnipära alusel.. Esimene suurem riik kujunes Indias 4. sajandil eKr ja saavutas oma võimsuse tipu 3. sajadil eKr kuningas Asoka valitsusajal. Tema järglaste ajal aga suurriik lagunes ning taas suure osa Indiast ühendas 4-6. sajandil pKr valitsenud Guptade dünastia. Enamiku ajast oli India jagunenud mitmeks sõltumatuks riigiks. Aarjalastele oli tähtis religioon ja nii on ka Indias levinud religioon, hinduism. Sellele omase taassünniusu järgi määravad saatuse eelmistes eludes korda saadetud teod ehk karma. Usuga taassündidesse kaasneb vägivallatuse põhimõte: vägivald tähendab halba karmat. Seejuures
Pondicherryt. Pealinn Delhi Suure Gangese oru lääneserval Yamuna jõe ääres asuv pealinn on pidevalt olnud loodest tulevate vallutajate sihtmärgiks. Sageli on need oma eelkäijate töö hävitanud, kuid sellegipoolest jääb Delhi India suurriikliku ajaloo põnevaks tunnusmärgiks. Hiljutised arheoloogilised leiud näitavad, et Yamuna-äärne paik võis olla ,,Mahabharata" kangelase Yudhishthira koduks juba aastal 1000 eKr. Keiser Asoka raidkiri tõendab, et Delhi oli oluliseks punktiks kaubateel loodepiiri ja Bengali vahel juba 3. sajandit eKr. Tomara radzad tegid sellest 736. aastal oma pealinna nimega Dhillika ning linnast sai klannisõdade tulipunkt kuni moslemite vallutuseni, mil Qutb-ud-din 1206. aastal sultaadi asutas. Delhi lammutati, et teha ruumi uutele mälestusmätkidele, mida seejärel laastas Lonkur Timuri sõjakäik 1393. aastal. Ta viis oma Samarkandi mosee ehitamiseks ära 90 elevandikoormat
keskendumine.) 6. Kuidas nimetatakse "kolme kalliskivi" ? Neid tunti "kolme kalliskivi (juveeli)" nimetuse all triratna. 7. Loetlege algse õpetuse kolm mõistet koos sanskritikeelsete nimetustega. Algsesse õpetusse kuulus kolm mõistet: Buddha (virgunu), dharma (seadmus) ja sanga (kogudus). 8. Kes oli see India kuningas, kes kuulutas sõjad ebakõlbelisteks? India üks populaarsemaid valitsejaid, India Magadha riigi valitseja Asoka (273 232 eKr) 9. Kuidas nimetatakse täielikku pühitsust saanud munka? Täieliku pühitsuse saanud munk oli bhiksu - kerjus. 10. Kes oli eesti tuntuim budist? Tuntuimaks eesti budistiks oli Karl Tõnisson, kes sündis 08.08.1883 VanaPõltsamaal ja suri 09.05.1962 Birmas Ranguunis esimese eestlasest buda mungana, kus kuulutati hiljem budistlikuks pühakuks. 11. Millele langeb budismis pearõhk? Budismis langeb pearõhk õige eluviisi õpetamisele. 12
Jumalad määravad saatust aasta kaupa. Uus-aasta püha: Marduki lugu mängiti läbi. Püsis ka veel Rooma ajajärgul, mõjutas kogu Lähis-Ida ruumi, kuigi tütarkultuuri pole. Vana Testament veeuputuslugu(universaalne); sai mõjutusi nagu patukahetsuspalved ja inimese loomine maapinnast. Kohustuslik kirjandus: ,,Muinasaja kirjanduse antoloogia" 2005 1) Babüloonia loomiseepos 2) Istari lahkumine manalasse 3) Adapa müüt Hinduism 250 eKr Asoka sõnastas usuvabanduse põhimõtted. 81% India elanikkonnast peab end hinduistiks, 12-13% on moslemid, 2% kristlasi ja shik'e 2%, budiste aga ainult 0,8 %, dzainiste 0,4%. Pandzabis on 63% shikid. Osades piirkondades on valitsev ka kristlus. Samuti on kohati säilinud animism ning piirkondi, kus budiste on peaaegu pool. Hinduks ei saa hakata. Hinduks saab AINULT sündida. ,,Tõdesid on mitu." Tihti on erinevaad tõed ka vastuolulised, kuid siiski mõlemad on õiged.
Fourth level Third level Fifth level Fourth level Fifth level 3. saj. eKr. valitses suurt osa Indiast rahuarmastav kuningas Asoka, kes levitas budismi. Tema ajal hakati ehitama stuupasid, poolkerakujulise kupliga kaetud ehitisi Buddha mälestuseks. STUUPA: Kupli tasandatud Click to edit Master text styles tipus on nelinurkne Second level aedik, millest kõrgub Third level maailmatelge
Budismi eesmärgiks on Buddha Sakjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Sakjamuni, kelle sünninimi oli Siddhartha Gautama, pärines Põhja-India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, s.t sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände. Termin "budism" on Lääne päritolu ning võeti kasutusele 19. sajandi esimesel poolel Euroopa õpetlasringkondades sanskriti sõna buda vastena. Mõlemad on tuletatud Sakjamuni üldkasutatavast õpetajanimest Buddha, mis tähendab 'Virgunu'. Traditsioonilistes budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk
Enam kui miljardi elanikuga India on maailma suurim demokraatlik riik. Alates iseseisvumisest Briti võimu alt 1947 on India hoidnud au sees põhiseadusesse kätketud vabadusi ning saavutanud tohutut edu majandusinvesteeringute ja toodangu suurendamise osas, kuid maa hiiglaslikkust ning mitmekesisust arvestades pole see olnud kuigi lihtne praegugi elab Indias kolmandik maailma vaestest. Tegemist on India lipuga, mis on kasutusel alates 22. juulist 1947. Lipu keskel asub Asoka tsakra ehk seaduse ratas. 1. Asukoht ja piirkonnad Muust Aasiast Himaalaja mäestikuga erladatud India moodustab omaette allkontinendi põhiosa. Peale Himaalaja kuuluvad sellesse ka kaks suurt geograafilist piirkonda: Himaalaja jalami ja Vindhya mäestiku vahel paiknev Induse-Gangese madalik ning kesk- ja lõunaosa kiltmaa. Viimane tungib sügavale India ookeani, mis piiritleb Indiat lõunast, ning kujutab
Tekkis 6. saj ekr Kirde Indias vastukaaluks brahmanistliku hinduismi polüteistliku ohverdamisreligioonile. Rajaja oli ajalooline isik, kuningapoeg Siddharta Gautama (566 486 ekr) ehk Buddha. Teda kutsutakse ka Sakjamuniks (askeediks sakja hõimust). Allikad Õpetustekstid kirjutati üles sajandeid hiljem pärast Buddha surma. Kaanon, mis kannab sanskriti keeles nime ,,Tripitaka", paali keeles ,,Tipitaka" (Kolmikkorv), sai pühakirjaks kolmandal budistide suurkogul keiser Asoka ajal 3.saj ekr. Sellel on kolm osa: 1. juhised munkadele ja kloostrireeglistik 2. Buddha õpetuskõned ehk suutrad 3. filosoofilised traktraadid ehk abhidharma Hiljem tekkinud koolkondadel on samuti hulgaliselt pühi tekste. Kõigile neile kirjutatakse kommentaare tänapäevaseni. Seega ei ole budistidel valmiskujul pühakirja, vaid see täieneb pidevalt. Õpetus Buddha, olles elanud noorena luksuses ja hiljem üliranges askeesis, hakkas õpetama keskteed
Hoidu teadvust ähmastavatest ainetest · Munkadele ja nunnadele kümme käitumisjuhist , lisanduvad Hoidu söömast valel ajal Hoidu laulust, tantsust, muusika ja teatrietendustest Hoidu enese kaunistamisest Hoidu kõrgest ja uhkest voodist elada tuleb lihtsat elu Hoidu kulla ja hõbeda vastuvõtust loobu rahast o 227 pathimokkha reeglid kordamiseks üheskoos munkadele o Nunnadel rohkem neid reegleid. N: nunnad ei tohi munkade rüüd kanda/ parandada · Asoka 273-236 Mahinda Sry lankale viis budismi Theravaada · ,,Vanemate õpetus", rangem traditsioon · Lõuna Budism Sry Lankal, Kagu-Aasia · Buddha õpetaja · Arhat ideaaliks - inimesed , kes järginud Buddha õpetust ja jõudnud Virgumusse · Anatman minatus inimesel pole püsivat hinge ega mina · Tipitaka · Vipassana analüüsiv vaatlus Mahajaana · ,,suursõiduk" · 1.saj e.m.a 1. Saj m.a.j · Mitte ainult mungad ei või nirvaanasse jõuda vaid ka teised
4) teadmine kannatuse kaotamise kaheksaosalisest teest astangikamarga. 5. Loetlege kaheksaosalise tee astmed. Õige vaade, õige kavatsus, õige jutt, õige tegu, õige eluviis, õige püüdlus, õige järelemõtlemine, õige keskendumine. 6. Kuidas nimetatakse "kolme kalliskivi" ? triratna 7. Loetlege algse õpetuse kolm mõistet koos sanskritikeelsete nimetustega. 1.Buddha-virgunu 2.Dharma seadmus 3.Sangha - kogudus 8. Kes oli see India kuningas, kes kuulutas sõjad ebakõlbelisteks? Asoka 9. Kuidas nimetatakse täielikku pühitsust saanud munka? Bhiksu - kerjus 10. Kes oli eesti tuntuim budist? Karl Tõnisson 11. Millele langeb budismis pearõhk? Õige eluviisi õpetamine 12. Millisteks suundadeks jaguneb budism? Hinajaana budism ('väike sõiduk'), Mahajaana budism ('suur sõiduk'), Vadzrajaana budism ('teemantsõiduk', tiibetile omane), Tantristlik budism, 13. Kuidas nimetatakse budismis maagilisi jooniseid? mandalad 14. Kuidas nimetatakse Tiibeti rahvausundit? Bön (bon) 15
lahenduste poole, mis põhineksid vastastikusel austusel. Tema soov on säilitada oma rahva ajalooline ja kultuuriline pärand. Ta on kirjutanud autobiograafia ,,Vabadus paguluses", mis on ka eesti keeles ilmunud. Tema Pühadus 14. Dalai-laama. LEVIK JA SUUNAD Kui Buddha suri, oli tema järgijateks hakanud juba tuhandeid indialasi. 3. saj eKr valitses suuremat osa tänapäevase India territooriumist kuningas Asoka, kes saatis budistlikke misjonäre teistesse maadesse Buddha õpetust levitama. Budism juurdus Kaug-Idas, sulandudes kohalikesse usunditesse (nt Jaapanis sintosse ja Hiinas taoismi). Osa budiste jumalustas Buddha, teised pidasid teda aga filosoofiks nad järgisid tema põhimõtteid, kuid jätkasid teiste jumalate austamist. Paljudes kohtades segunes budism traditsiooniliste uskumustega. Tänapäeval on üle 500 miljoni budisti Indias, Nepalis,
4. Õige tegutsemine on tapmise, varastamise ja ebaseadusliku suguühte vältimine 5. Õige eluviis tähendab, et ei peeta ametit, mis põhjustab verevalamist või kahjustab elusolendeid 6. Õige mõtlemise abil tuleb vältida negatiivseid mõtteid ja mõelda positiivselt 7. Õige enesetunnetus on see, et inimene mediteerides teadvustab oma keha, tundeid ja meeleolusid ning sisimaid nähtusi 8. Õige keskendatus annab himu, kadeduse jms hülgamise. Asoka oli 3. saj eKr elanud India dünastia valitseja, kes pöördus budismi ja levitas seda. Kontrollis sõjaväe abiga, et inimesed usku järgiks. Saatis maailma budistlikke misjonäre ja tänu sellele levis budism väljapoole Indiat. Pani aluse budismile kui laialt levinud usundile. Budistliku kogukonna lõhenemine koolkondadeks (~1. saj pKr): Hinyana lähem algsele budistlikule õpetusele. Ideaaliks on nirvana iseenda, indiviidi jaoks. Ideaali
Pilet 15 1. India, Hiina, Jaapani kunst Induse jõe orus hakkas kujunema 3 aastatuhandel e.m.a välja üks inimkonna vanemaid kõrgkultuure. Tähtsamad linnad olid reeglipärase planeeringuga ja eeskujulikult heakorrastaud. Ehitusmaterjaliks oli põletatud tellis. Keraamilised ja pronksist esemed olid nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. 3. Sajandil e.m.a valitses suurt osa Indiast rahuarmastav kuningas Asoka, kes levitas budismi Tema ajast on pärit monoliitsed kivisambad., mille tipus on lõvifiguuridega kapiteelid. Umbes samal ajal hakati ehitama stuupasid, - poolkerakujulise kupliga kaetud ehitisi Buddha mälestuseks. Indias on arhitektuur ja skulptuur sulanud nii omapäraseks tervikuks , et ühest eraldi rääkida on rasek. Templid ise peamised vana kunsti mälestusmärgid meenutavad rohkem monumente kui ehitis meie mõistes. India pühakodade seinad äivad koosnevat mitte
See on nagu küünla kustumine, kui selle taht otsa saab. Selleks ongi karma, mis sunnib meid kogu aeg ümber sündima. Ajaloolise buddha surm oli budismi ajaloo algus. Tema eluajal kujunesid välja budistliku elu keskused kloostrid. Tihti annetasid need kohalikud valitsejad, vihmaperioodil elasid seal mungad. Neil oli keelatud vihmaperioodil 1 linnast teise liikuda, sest teed halvas olukorras, haiguste levik. Valitseja Asoka kohaliku dünastia (Mauria dünastia) valitseja 3.saj eKr. Algselt jõuline valitseja, viis läbi vallutusi, tapatalguid. Legendikohaselt pärast 1te suurt verevalamist tundis kahetsust, võttis omaks budistliku õpetuse. Tegi budismist enda suure impeeriumi, tänapäevases mõistes riigiusu. Surus kohati alamatele peale ka vägisi. Levitas õpetust riigi eri paikades, püstitas selleks raidkirju, paljud ka tänaseni säilinud. 3
traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines Põhja-India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, s.t sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände. Termin "budism" on Lääne päritolu ning võeti kasutusele 19. sajandi esimesel poolel Euroopa õpetlasringkondades sanskriti sõna bauddha vastena. Mõlemad on tuletatud Skjamuni üldkasutatavast õpetajanimest Buddha, mis tähendab 'Virgunu'. Traditsioonilistes budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks, buddhadharmaks või ka lihtsalt Buddha õpetuseks (sanskriti buddhasana).
annaabi.ee 
