materiaalses maailmas. Inglise filosoof ja sotsioloog Herbert Spencer (1820-1903) tõi evolutsiooniidee psühholoogiasse sisse juba enne, kui Darwin oma teooria sõnastas. Spencer oli esimene autor, kes hakkas sihikindlalt koguma andmeid pärismaalaste mõtlemise kohta ,et neid teaduslikult üldistada. Teadmisi ja mõisteid saab inimene omandada vaid isiklikku, vahetut meelelist kogemust üldistades. Prantsuse filosoof, etnoloog ja sotsioloog Lucien Levi-Bruhl (1857-1939) - hüpotees eelloogilisest mõtlemisest. Temalt pärineb mõte kvalitatiivselt erinevate mõtlemistüüpide olemasolust inimmõtlemise raames. Lev Võgotski (1896-1934) poolt rajatud kultuurilis-ajaloolise psühholoogia põhiidee seisneb selles, et nn. kõrgemaid psüühilisi funktsioone saab seletada üksnes kultuurist lähtudes. Kool annab teaduslikud mõisted (laps omandab neid teiste sõnade kaudu). Need
kongress · Moskva Psühholoogia Instituut · 1925 Dissertatsioon Kunstipsühholoogia · 1924-1928 defektoloogia, pedagoogiline psühholoogia · 1928-1932 Kultuur-ajalooline teooria · Ülemaailmne mõju hiljem (1960ndatel jj) Põhiideed · Huvi lapse ja kultuuride arengu vastu · Geneetiline seletus. Kompleksse nähtuse mõistmiseks tuleb uurida selle nähtuse lihtsamaid vorme, uurida nende kujunemise ajalugu (Durkheim, Levy-Bruhl, Koffka, Köhler, Spencer, ka Piaget) Loomad, traditsionaalsete kultuuride inimesed, psüühiliselt haiged, lapsed vs lääne kultuuri täiskasvanud · Areng ja õppimine on vastastikku seotud · Oluline on nii lapse aktiivne tegutsemine kui suhtlemine endast kompetentsematega · Inimese arengus on tähtis koht keelel ja teistel märgisüsteemidel · Kahte tüüpi psühhilised protsessid: madalamad ja märgiliselt vahendatud Põhiideed
ja unenägusid tuleb selle tõttu võtta sama tõsiselt kui meie tavalise kogemuse ärkvelolekus. Võrreldes hariliku kogemusega oleks unenägudel veel see eelis, et nende kaudu avaneb inimesele osalt see, mille tunnetamine meelte abil üldse võimalik ei ole, nagu meelelise maailma taga peituv kõiksugu salajaste võimude, vaimude ehk müstiline maailm ja tulevik. Selle kohta ütles loodusrahvaste mõtteilma uurija, tuntud prantsuse filosoof Lévy-Bruhl, "ei ole ühendus meelelise realiteedi ja müstiliste võimude vahel kuskil teostatud täiuslikumalt kui unenägudes, kus inimene liigub ühest maailmast teise, ilma et ta seda ise märkaks". Esiteks peavad loodusrahvaste unenäod näitama minevikku: See, mis on juhtunud unenäos, on juhtunud ka tegelikkuses, kuigi inimene ise sellest otseselt mitte midagi ei mäleta ega tea. Teiseks ei näita unenägu mitte niipalju seda, mis on juba toimunud kui seda mis peab veel toimuma
reaalne kui see, mida ta tajub ärkvel olles ja unenägusid tuleb selle tõttu võtta sama tõsiselt kui meie tavalise kogemuse ärkvelolekus. Võrreldes hariliku kogemusega oleks unenägudel veel see eelis, et nende kaudu avaneb inimesele osalt see, mille tunnetamine meelte abil üldse võimalik ei ole, nagu meelelise maailma taga peituv kõiksugu salajaste võimude, vaimude ehk müstiline maailm ja tulevik. Selle kohta ütles loodusrahvaste mõtteilma uurija, tuntud prantsuse filosoof Lévy-Bruhl, "ei ole ühendus meelelise realiteedi ja müstiliste võimude vahel kuskil teostatud täiuslikumalt kui unenägudes, kus inimene liigub ühest maailmast teise, ilma et ta seda ise märkaks". Esiteks peavad loodusrahvaste unenäod näitama minevikku: See, mis on juhtunud unenäos, on juhtunud ka tegelikkuses, kuigi inimene ise sellest otseselt mitte midagi ei mäleta ega tea. Teiseks ei näita unenägu mitte niipalju seda, mis on juba toimunud kui seda mis peab veel toimuma. Mõnedel
Uuris sellist nähtust nagu enesetapud ja kirjutas sellest ka raamatu mis ta avastas oli järgmine: enesetappude arvukus ja viisid on väga tihedalt seotud ühiskonnaga, kultuuriga ja taustsüsteemiga teatud ühiskonnas on erinevad suhtumised, arvud, viisid jms enesetapu kohta. -) Le Bon uuris massi käitumist ja kas hulkade käitumisel on sarnasusi. -) Tarde uuris kuritegevust ja jõudis suhteliselt samadele tulemusele mis Durkheim. -) C. Levy-Bruhl uuris väga vanu Hiina kultuuri tekste ning talle tekkis küsimus, kas on võimalik on, et erinevad kultuurid võivad oma mõtlemiselt ka niivõrd palju erineda. Vastandas loodusrahvaid ja Ameerikalik-Euroopalikke rahvaid püstitas hüpoteesi eelloogilise mõtlemise kohta, kus väitis, et meie mõtlemine erineb selle pärast, et loodusrahvad mõtlevad aegajalt eelloogiliselt/müütiliselt see on ka tänaseni ümberlükkamata, kuid pole ka kinnitatud
.............1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 1 1 MÕTLEMISE AJALOOLISE ARENGU TEOORIATEST....................................................2 1.1 Mõtlemise kultuurierinevused ja muutused ajaloos ........................................................2 1.2 H .Spencer mõtlemise evolutsioonist................................................................................3 1.3 L.Levy-Bruhl ja eelloogilise mõtlemise hüpotees............................................................ 4 1.4 L . Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus........................................................5 1.5 C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises...................................................................... 5 2 MÕTLEMINE..........................................................................................................................6 2
1. Sensomotoorne 2. Sõnaline- toimub järjestikku ühelt sõnalt teisele 3. Kujundlik.-võib toimuda simultaanselt, üheaegselt. Ühel ajal võib mõelda paljudest asjadest. Võib olla eraldi sõnalisest mõtlemisest (N. Väikelapsel) või koos (täiskasvanul). Kujundliku mõtlemise ühikud võivad olla: Konkreetsed esemelised kujundid Abstraktsed kujundid Olemas veel teisi mõtlemise jaotusi: Abstraktene-konkreetne Loogiline-eelloogiline- Levy-Bruhl Empiiriline-teoreetiline Metsik-kodustatud- Levi Strauss Olulised lapse küsimused. Neis peitub tema silmaring. 4-5a.- ei piisa nime teadmisest, tungib esemete päritollu sügavuti. 5a.- huvi kaugete nähtuste vastu. "MIKS" küsimuste aeg o Vastata tuleb lühidalt, lapsele arusaadavalt o Kui oska vastata, tuleks küsida, mida ta ise arvab- see arendab mõtlemist o Küsimuste arvu järgi võimalik määrata lapse intellektuaalset taset. Kõne.
vana meeldetuletamisega. sageli on see haiguse tagajärg või vanadusest tingitud; joobemälu tagajärg; hüsteeriline mäluhäire; afektiivnemäluhäire inimene kaotab kontrolli oma mõistusliku poole üle. Afektiseisundis tehtud tead ei tule pärast enam meelde. Mõtlemine ..pole midagi muud kui probleemide lahendamine. Probleemide alla käivad ka elulised situatsioonid. C. Levy Bruhl arutles selle üle, kas mõtlemine sõltub kultuurist. Tegi eksperimente lääne ja loodusrahvastega. Selgus, et loodusrahvad mõtlevad loogikareegleid arvestamata, kuid see ei tähenda, et neil loogika puuduks. Lev Võgotski vene tuntuim psühholoog. Uuris mõtlemise arengut. Katses kasutas lapsi. Erinevas vanuses lapsed pidid klotsihunnikust otsima teatud asju. Noorimal on sünkreetiline mõtlemine puuduvad igasugused kriteeriumi tunnused;
tavapärast elu * vaegmälu- raske uut infot omandada, vana meelde tuletamine on raskendatud (seniilsus). Keemiliste ainete manustamisega seotud joobelüngad. Hüsteeriline mäluhäire- mäluhäirel on psühholoogiline põhjus, nt negatiivne üleelamin, afektiseisund. Mälu parandamise tehnikat nimetatakse mnemoonikaks. 12. Mõtlemine. Vaimne protsess, mis aitab korrastada, organiseerida psüühikas kajastuvaid andureid maailma kohta. Levy-Bruhl uuris mõtlemist erinevates kultuurides. Loodusrahvastel on loogikaeelne mõtlemine - eelloogilise mõtlemise hüpotees - nad ei oska eeldusest järeldust tuletada, mis meil tuleneb koolisüsteemist. L. Võgotski - vene psühholoog, uuris lapse mõtlemisarengut. 1) mõtlemine juhuslike seoste alusel, kindlaid tunnuseid pole - sünkreedid (noorik grupp) 2) natuke vanem grupp - võtsid aluseks värvi või kuju - kompleksides mõtlemine - tunnused ja seosed võisid vahetuda, kuid puudus
Sageli kirjutati: ,,See rahvas ei usu midagi", kuid see tuleneb oskamatusest seda näha. Ajalooline ja mütoloogiline ajakäsitus: esimene on lineaarne ja teine on tsükliline. Nt: vb me peame selleks midagi tegema, et järgmine aasta ka ikka tuleks(rituaalid). Maiad ei hakanud hispaania konkistadooridele võib-olla sp vastu, et tolteegid olid seda juba varem teinud. Sündmused, mis on kunagi olnud, tulevad tagasi (13 aastat tsitaadis). Lucien Levy-Bruhl ,,Primitiivne mõtlemine" (1930): · Kollektiivsed kujutemad antakse kultuuri kaudu kaasa ja me kasutame neid kogu aeg. Eriti kollekriivsed on religioossed vaated ja kujutelmad. · Kollektiivsetel kujutelmadel on omad seaduspärasused. Usutakse salapärastesse jõudusesse ja nendega suhtlemisse. Loomulikku ja üleloomulikku ei eritata. Primitiivne inimene ei otsi selgitusi ümbritseva tegelikkuse nähtusele, sest neid nähtusi ei võta ta
koolkonnad neist äärmiselt mõjutatud. MAUSS Kuigi antropoloogia ja etnoloogia olid saksa-keelsetes riikides tähtsal kohal, jäid nad pärast II MS tahaplaanile. Sellel ajal sai antropoloogia keskmeks Prantsusmaa. 1903. aastal avaldasid Durkheim ja tema nephew olulise teaduste süsteemi, Primitive Classification. 1909. aastal avaldas Arnold van Gennep Les Rited de passage'i, rituaalide analüüsid, Lucien Lévi-Bruhl esitles ka oma teooriat. Maussi ja teisi toonaseid mõtlejaid kutsuti ,,loogika-eelseteks". Maussi teoreetiline positsioon oli keeruline. Ta uskus süstemaatilisse võrdsusesse ja korduva sotsiaalelu mustrite olemasolusse kõikjal. Nagu Radcliffe-Brown, oli ka Mauss inspireeritud Durkheimist, kuid teistmoodi. Tema projekt koosnes väga eriliste ühiskondade kirjeldamises ja klassifitseerimises, eesmärgiga leida strukturaalseid sarnasusi.
religiooni. Teadus on maagia edasiarenenud versioon. Miks maagia nii kaua vastu pidas, peab. Miks shamaani institutsioon nii kaua püsinud on? Antropoloogias hetkel arvamus, et see pidi ikkagi toimima. Ajaline hüpe. Claude Levi-Strauss Tylorismis 20.-l sajandil uuesti esile tõstnud ja siis uuesti tõlgendanud seda nii, et see muutus hoopis millekski teiseks. Pöördus müüdi ja teaduse eristamise küsimuse juurde sellepärast, et prantsuse antropoloogias on vahepeal... Lucien Levy-Bruhl kritiseeris Tylorit, kuna too väitis, et müütiliste inimeste mõtlemine ja modernsete inimeste mõtlemine on samasugune. Müütiline maailmapilt. Levy Bruhli arvates on primitiivne mõtlemine teistsugune, nimetas seda eelloogiliseks (prelogique) mõtlemiseks. See on teistsugune lähenemeine, mis ei arvesta vasturääkivuse välistamise seadust. Eeldab vastandlikke elementide kooseksisteerimist üheaegselt. TÄnu sellisele eelloogilisele
6. loeng. Kultuuripsühholoogia-Andreas Ventsel 13 Samas tuleb siin välja kultuuridevahelise psühholoogia oluline erinevus teistest psühholoogia suundadest, mis eeldavad enamasti inimpsüühika teatud ühtsust ja universaalsust. Kultuuridevaheline psühholoogia uurib pigem inimpsüühika variatiivsust eri kultuurides, veelgi täpsemalt erinevaid tegureid kontekste, sotsiaalseid suhteid jm mis teatud psühholoogilisi protsesse mõjutavad. Lucien Lévy-Bruhl (1857-1939) oli prantsuse antropoloog, keda huvitas kultuuride diversiteet. Ta väitis, et traditsioonilistes kultuurides puudub mõtlemine loogiliste kategooriate alusel, eristab selle põhjal eel-loogilist ja loogilist mõtlemisviisi. Ehkki inimeste aju ehitus eri kultuurides on sama, loovad mõtlemises erinevusi erinevad kollektiivsed representatsioonid. Lévy-Bruhl oli üks neist, kes tõi antropoloogiasse ja kultuuripsühholoogiasse eristuse
annaabi.ee 
