Arhasim vanapärane Kuusikuätt karu Põõsaalune-mutt keelend Kuvar ekraan Põõsatagune - põuane Asjur asja ajaja Kõder-karu Pädev kompetentne Barbarism vahendsõna Kõiv kask Pürgima püüdlema Bestseller menuraamat Kõurik raskesti kasvatatav Reivik rivaal Bestseller menuteos laps Rend-joonis Briifing infotund Künnis lävepakk Retuusid reiud Buklet voldik Laptop sülearvuti Rula ratastega laud Deklamaator etleja Leksika sõnavara Rupskid looma siseelundid Deklineerimine käänamine Leksika sõnavara õpetus Russitsism venepärane Dekreetpuhkus Leksikograafia sõna
organisatsiooni, grupi ja indiviidi tasand. Koosolek ja nõupidamine peavad olema kindla eesmärgi ja struktuuriga informatsiooni edastamise, kogumise ja otsustamise situatsioonid. · Ametlik koosolek täpsed reeglid; arutelu ennem paika pandud; kindlad teemad ja lahendused · Töökoosolek otsuste tegemiseks grupis; arutelu; seisukohtade ja mõtete väljendamine · Avalik koosolek üldsusega seotud probleemide arutelu ja lahendused · Briifing korraldatakse instrueerimiseks ja informeerimiseks; tähelepanu teatud asjaoludel ja nõu andmine Koosoleku eesmärk: Informeerimine Informatsiooni kogumine Probleemi püstitamine Probleemi lahendamine Tegevuskava koostamine Ühise seisukoha kujundamine Ülesannete määratlemine Kriisiolukordadega toimetulek Koordineerimine ,,auru välja laskmine" Koosoleku, nõupidamise õnnestumiseks on olulised: 1
Kui ilmneb mingeid asjaolusid, mis ohustavad õhusõiduki lennukõlblikkust, peab ta neist teatama Lennuametile. Kaptenil ja meeskonnal ühiseks kohustuseks on hoolitseda õhusõiduki ning selle pardal olevate reisijate, posti ja lasti eest. Lennuki kapten vastutab lennuki, selle meeskonna, reisijate ja transporditava kauba eest. Esimene ohvitser juhib kapteni korraldusel lennukit, aitab lennu planeerimisel ja lennu- operatsioonide läbiviimisel. Iga lennu eel viiakse läbi briifing, kus kapten ja esimene ohvitser saavad enda käsutusse andmed lennuki, reisijate ja kauba ning ilmatingimuste kohta. Nende andmete alusel toimub lennu planeerimine arvutatakse välja lennuks vajalik kütusekogus ja tellitakse lennuki tankimine. Enne lendu kontrollib meeskond lennuki tehnilist seisukorda. Kapten või esimene ohvitser vaatavad lennuki väljastpoolt üle ning kontrollivad seadmete jne korrasolekut ja täidavad lennu kontrollkaardi
Info parafraseerimiseks mitte tsitaadina, võib lisada nime ja ameti Info anonüümseks kasutamiseks allikas jääb anonüümseks Info isiklikuks kasutamiseks ajakirjanik kirjutab enda nimel Neljasilmainfo ajakirjanikule vaid teadmiseks, pole ka luba küsida kinnituste teistest allikatest · Proaktiivsed meediasuhted 7.4 · Pressiteade Pressikonverents või briifing Eksklusiivintervjuu Vestlusring Seminar Avalik pöördumine Meediaüritus Arvamusartikkel Lugejakirjad ja internetikommentaarid 2 · Sõnumite koostamise põhireeglid 7.4.1 Eesmärk mida on soov öelda ja milleks? Auditoorium kellele suunatud? Olulisus miks peaks sõnum olema kellelegi tähtis? Ajastus
- probleemide aruteluks - (alluvate) tulemuse hindamisel - personali valikul - nõustamisel - vallandamisel (увольнение) - Memo - ühe organisatsiooni sisene kirjaliku teabe saatmise meetod (pealdine ja teadne). Koosolekuid eristatakse toimumise ja korraldamise reeglite järgi: - Ametlik koosolek - reeglid on täpselt piiritletud. - Töökoosolek - traditsioonilised seadused, reeglid ja konventsioonid. - Avalikud koosolekud - üldsusega seotud probleemide arutamine ja lahendamine. - Briifing - instrueerimine ja informeerimine (teatud asjaolud ja antakse nõu). - Konflikt - lahkheli, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. - Konfliktidega toimetulemine - oskus, mis võimaldab analüüsida, hinnata ja valida erinevate konfliktis käitumise variantide hulgast ning neid rakendada. - Konfliktide lahendamine - tegevus, mille tulemusena jõutakse lahenduseni, mis rahuldab konflikti osapooli. Konfliktitüübid:
Proaktiivsete meediasuhte puhul on tegemist sõnumi edastaja terviktekste. Sellist edasitoimetamise viisi nim. sündikatsiooniks. omal algatusel ellu kutsutud sündmusega. Reaktiivse meediasuhte puhul on tegutsemise algatajaks Sisekommu hindamiseks- Kommu arvestamine juhtimise osana; Infoliikumise piisavus ja-kiirus; sisuline ja meediakanal.• Proaktiivsete meediasuhete arendamiseks on järgmised võimalused: pressikonverents, briifing, ajaline ennetamine; Info saamise lihtsus/raskus o- s;Info kohandatus sihtrühmale; Info ekslusiivintervjuu, vestlusring, seminar, avalik pöördumine, muud avaldused pressile ja ekspertkommentaarid. mõistetavus/arusaadavus; Kommu vastastikune mõju osapooltevahel. Uudisväärsus, uudiskünnis • Päevakajalisus – teema on kuum, sellest kõneldakse ja kirjutatakse
kommunikatsiooni eraldiseisev sihtgrupp, kellel tulenevalt erilisest positsioonist ühiskonnas on suurem mõju muude sihtgruppide arvamuste kujunemisel. Meediasuhted võib jagada proaktiivseteks ja reaktiiveteks. Proaktiivsete meediasuhte puhul on tegemist sõnumi edastaja omal algatusel ellu kutsutud sündmusega. Reaktiivse meediasuhte puhul on tegutsemise algatajaks meediakanal. · Proaktiivsete meediasuhete arendamiseks on järgmised võimalused: pressikonverents, briifing, ekslusiivintervjuu, vestlusring, seminar, avalik pöördumine, muud avaldused pressile ja ekspertkommentaarid. Uudisväärsus, uudiskünnis · Päevakajalisus teema on kuum, sellest kõneldakse ja kirjutatakse. · Erakordsus uudis pole see, kui koer hammustas inimest, vaid, kui inimene hammustas koera. Kas te olete millegi tegemises esimesed või viimased? Kas midagi teie juures saab iseloomustada sõnaga "kõige" kõige vähem, kõige suurem jne.
1999 sisaldas 84 ingliskeelset märksõna ja Õs 2006 annab 23 uut tsitaatsõna, nt baguette, caffè latte, croissant, hot dog, management, slogan jt. Ootuspäraselt täidavad laenud oluliselt uuenenud mõistesüsteemi lünki infotehnoloogia, majanduse ja panganduse valdkonnas. terminoloogia korrastamine on tõhusalt käima läinud ka teistel erialadel. Paraku ei jõua kõik asjatundjate soovitused kasutajani. näiteks Õs 2006 esitab looksulgudes ja väikses kirjas, st väga ebasoovitavana briifing ’infotund, teabetund’. Postimehe lisalehes turundustrendid 2009 (15. XII 2008) kasutatakse mugandit ja selgitatakse, et „briif ehk brief ehk briefing on sõjaväeline terminoloogia. briifimine on kurssiviimine“. Pole parata, nii tihe reklaam mõjub looksulgudest tõhusamalt. ajakirjanduses korduvad uudissõnad jõuavad üldkeelde ja sealt sõnaraamatusse. Sõnavara täiendamise viisidest rääkides tavatsetakse eristada leksikaalsete (laenamine, uute tüvede moodustamine),
koostegevusega seot. suhtlem.vormid. Kindla eesm. ja strukt. info edas- tam., kogum. ja otsustam. situatsioonid. Koosolek - organis. kokkutulek. Toimumise ja korrald. reeglite järgi erist.: · ametlik koosolek reeglid on täpselt piiritletud (nt. grupisisesed otsustamiskoosolekud); · töökoosolek toimiv. tradits. seadused, reeglid ja konventsioonid (nt. otsuste tegem. grupis); · avalikud koosolekud peetakse avalikes kohtades üldsusega seotud probl. arut. ja lahendam.; · briifing korrald. instrueerim. ja informeerim. (nt. antakse nõu). 4. Avalikkussuhete kujund. Org.-d peavad arvest., et üldsus kui üks ümbrits. keskk. teguritest on muutunud üha mõjusamaks. Mõju on vahetu või vahendatud klientide, hankijate, valitsusasut. ja oman. kaudu. E/v pos. tuntus võib olla olul. ress. Ametisuhtlus eeldab oskust tutvust. org-i. Oskusl tutvust. on üheks mõjutamise võtteks. Maine on seot. hinnangutega ja seda tajut. hea või halvana.
küsimusi adekvaatselt, anna inimese nimi ja kontaktandmed, kellega ajakirjanik peaks edaspidi ühendust võtma Kui tekib kahtlus, et ajakirjanik on asjadest valesti aru saanud, võib paluda tagasisidet - võimalust lugeda artiklit enne trükki minekut ja teha omad märkused. Ajakirjaniku õigus on otsustada, kui palju ta nendega arvestab. Kui firma tahab oma tegemistest teada anda, siis tavalisemad võimalused: · Ametlik pressiteade · Pressikonverents · Briifing · Eksklusiivintervjuu · Vestlusring · Seminar · Avalik pöördumine · Muud avaldused pressile ja kommentaarid Tavalisemad pressiteade ja pressikonverents. 37. Kommunikatsioon kriisisituatsioonis Kriis tõsine vahejuhtum, mis ohustab inimelusid, ümbritsevat keskkonda, mingi organisatsiooni toodet ja teenust ning selle mainet ja on avalikkusele vastuoluline ja ähvardav. Kriis igasugune situatsioon mis ohustab organisatsiooni reputatsiooni. Tavaliselt kaasneb
kõiki küsimusi adekvaatselt, anna inimese nimi ja kontaktandmed, kellega ajakirjanik peaks edaspidi ühendust võtma Kui tekib kahtlus, et ajakirjanik on asjadest valesti aru saanud, võib paluda tagasisidet - võimalust lugeda artiklit enne trükki minekut ja teha omad märkused. Ajakirjaniku õigus on otsustada, kui palju ta nendega arvestab. Kui firma tahab oma tegemistest teada anda, siis tavalisemad võimalused: · Ametlik pressiteade, · Pressikonverents, · Briifing, · Eksklusiivintervjuu, · Vestlusring, · Seminar, · Avalik pöördumine, · Muud avaldused pressile ja kommentaarid. Tavalisemad pressiteade ja pressikonverents. PRESSITEADE väljendab uudislikku sõnumit mida soovitakse sihtgrupile edastada. Uudis info mis pole sihtgrupile teada. Sõnumis peab olema aspekte, mis teevad ta väärtuslikuks seda nimetatakse uudisekünnise ületamiseks. Uudise kriteeriumid: Päevakajalisus millest räägitakse, Ajakohasus värskus,
b) töökoosolek, mille puhul toimivad traditsioonilised seadused, reeglid ja konventsioonid. Seda tüüpi koosolekud on samuti mõeldud peamiselt otsuste tegemiseks grupis ning nende käigus toimub arutelu, milles osalejad saavad oma seisukohti ja mõtteid avaldada; c) avalikud koosolekud, mida peetakse avalikes kohtades üldsusega seotud probleemide arutamiseks ja lahendamiseks. Siin sõltuvad reeglid kas väljakujunenud üldistest tavadest või grupi eripärast; d) briifing on koosolek, mis korraldatakse instrueerimiseks ja infor- meerimiseks. Briifingul juhitakse tähelepanu teatud asjaoludele, antakse nõu. Tavaliselt kehtivad neil üldtunnustatud kokkulepped, sest osalised võivad olla erineva tagapõhjaga. Koosolekut korraldades tuleb arvesse võtta asjaolusid, mis tagavad õnnestunud soorituse. Oluline on: 1) Kasutada aega otstarbekalt ja olla produktiive. Koosoleku toimumise kohta antakse osalistele eelteade ja vajaduse korral lisatakse koopia
kontaktandmed, kellega ajakirjanik peaks edaspidi ühendust võtma Kui tekib kahtlus, et ajakirjanik on asjadest valesti aru saanud, võib paluda tagasisidet - võimalust lugeda artiklit enne trükki minekut ja teha omad märkused. Ajakirjaniku õigus on otsustada, kui palju ta nendega arvestab. Kui firma tahab oma tegemistest teada anda, siis tavalisemad võimalused: Ametlik pressiteade Pressikonverents Briifing Eksklusiivintervjuu Vestlusring Seminar Avalik pöördumine 31 Muud avaldused pressile ja kommentaarid Tavalisemad pressiteade ja pressikonverents. 37. Kommunikatsioon kriisisituatsioonis Kriis tõsine vahejuhtum, mis ohustab inimelusid, ümbritsevat keskkonda, mingi organisatsiooni toodet ja teenust ning selle mainet ja on avalikkusele vastuoluline ja ähvardav. Kriis igasugune situatsioon mis ohustab organisatsiooni reputatsiooni
annaabi.ee 
