muutus sõda üleeuroopaliseks küsimus ülemvõimust Läänemere lõunarannikul. Keisri väed, mida juhtisid hiilgavad väejuhid Tilly ja Wallenstein, olid võidukad ja asusid Taanit ründama. Seejärel sekkus Taani toetuseks protestantide poolel Rootsi ja keiser sõlmis Taaniga rahu. 1630-1635 Rootsi sõda. Kui sõtta sekkus Rootsi kuningas Gustav II Adolf, siis kaldus edu protestantide poole. Rootsi uuetüübiline armee purustas Tilly väed Breitenfeldi ja Lechi jõe lahingutes 1631 ja 1632. 1632.a. lützeni lahingus langes Gustav II Adolf ja hoolimata rootsi relvade võidukusest, läks protestantide leeri juhtimine üle Prantsusmaale. 1635-1648 Prantsuse ja Rootsi sõda. Sõja viimane osa, Rootsi-Prantsusmaa sõda Habsburgide vastu oli juba välisriikide sõda Saksamaa pärast. Vaatamata sellele, et prantsusmaa oli katoliiklik, tegutses kardinal Richelieu Habsburgide vastu edukalt nii Lõuna- Saksamaal kui ka Hispaanias
suur näljahäda sajandi algul. Segaduste aja 15 aasta 1630 Sõtta astub Rootsi kuningas Gustav II Adolf ning jooksul pretendeeris Vene valitseja kohale 6 valitsejat: vallutab Põhja-Saksamaa 1598-1605 Boriss Godunov 1631 Tilly hävitab Magdeburgi linna 1605 Fjodor Borissovits (Fjodor II) 1631-1632 Protestandid saavutavad võidu Breitenfeldi 1605-1606 Dmitri (Vale-Dmitri I) ja Lützeni lahingus 1606-1610 Vassili Suiski (Vassili IV) 1634 Protestandid saavad Nördlingeni all lüüa. Krahv 1607-1610 Vale-Dmitri II (Vassili Suiski rivaal) Wallenstein tapetakse 1610-1613 Poola prints Wladislaw 1635 Protestantlikud sakslased sõlmivad rahu.
sõda asutamine valitsuse 45-Dresdeni rahu 1761-Vene vägede 1630-35- Rootsi 1709- kukutamine France II sai Saks- võidud sõda Poltaava 1713-Utbrechi rahu Rooma keisriks 1763-Rahu 1631- lahing(rootsi saab 1748-Aacheni rahu sõlmimine Breitenfeldi lüüa) lahing Tulemused, Vestfaali rahu 1721 Osa Hisp. Austria eraldus Kiire rahu, kuna tagajärjed 1648-jõudude Uusikaupunki rahu valdustest läks lõplikult suri Venemaa tasakaalu pm ning Rootsi Suurriigi UK'le ja Saksamaast keisrinna teine ja
Sõja käik: Sõja esimesel poolel olid edukad katoliiklased. 1625.a Inglismaa ja holland maksid taanile, et viimane toetaks protestante, kuid katoliiklased tõrjusid taanlased välja. 1629.a algas keisri ferdinand 2 ametlik katoliku usu taaskehtestamine. 1630.a sekkus rootsi, gustav adolf 2, kui luterlasena polnud ükskõik kuidas lõppeb sõda, kuid ühtlasi ta tahtis ka põhja- saksamaad endale. 1631.a aastal lõigi rootsi katoliiklaste väed laialai breitenfeldi lahingus, see tõi sõtta suure murrangu. 1635.a astus sõtta ka prantusmaa, kes tahtis habsburge nõrgendada. Üha enam hakati mõtlema rahu sõlmimisele. Sõja lõpp: Ehk Vestfaali rahu: Rahuläbirääkimisi hakati pidama kahes vestfaali linnas. 1648.a oli vestfaali rahuleping valmis. Niigi nõrgavõitu saksamaad piirati veelgi. Sõda peamiselt usulisi piire ei muutnud. Vestfaali rahu uuendas peamiselt eelmisel sajandil sõlmitud Augsburgi usurahu.
novembril 1632. Oli Rootsi kuningas aastatel 1611- 162. Kui Rootsi Riigipäev 16-aastase Gustavi kuningaks ja täisealiseks kuulutas, oli Rootsi parajasti sõjajalal Taani, Venemaa ja Poolaga. Taaniga sõlmis ta 1613 rahu, Venemaalt vallutas Ingerimaa ja Poolalt Liivimaa (Eestimaa kuulus Rootsile juba varem). 1630 viis Gustav sõjaväe Saksamaale toetama Kolmekümneaastases sõjas protestantlikke Saksa vürste katoliikliku Saksa-Rooma keisri vastu. Rootslased lõid vastaseid Breitenfeldi lahingus ja Lechi jõe ääres ning võitsid ka Lützeni lahingu, kus kuningas ise langes. Gustavi ehk Põhjamaa Lõvi võidud tegid Rootsist suurriigi. Tema sõjalisele edule oli kaasa aidanud relvastuse uuendamine: ta võttis kasutusele kergemad hargita püssid (need tulistasid senistest mitu korda kiiremini), lühemad piigid ja kerged nahka mähitud pronkssuurtükid. Kuningas oli ka innukas hariduse edendaja. Eestisse asutas ta Tartu ja Tallinna gümnaasiumi. 30. juunil 1632 kirjutas
novembril 1632. Oli Rootsi kuningas aastatel 1611-162. Kui Rootsi Riigipäev 16-aastase Gustavi kuningaks ja täisealiseks kuulutas, oli Rootsi parajasti sõjajalal Taani, Venemaa ja Poolaga. Taaniga sõlmis ta 1613 rahu, Venemaalt vallutas Ingerimaa ja Poolalt Liivimaa (Eestimaa kuulus Rootsile juba varem). 1630 viis Gustav sõjaväe Saksamaale toetama Kolmekümneaastases sõjas protestantlikke Saksa vürste katoliikliku Saksa-Rooma keisri vastu. Rootslased lõid vastaseid Breitenfeldi lahingus ja Lechi jõe ääres ning võitsid ka Lützeni lahingu, kus kuningas ise langes. Gustavi ehk Põhjamaa Lõvi võidud tegid Rootsist suurriigi. Tema sõjalisele edule oli kaasa aidanud relvastuse uuendamine: ta võttis kasutusele kergemad hargita püssid (need tulistasid senistest mitu korda kiiremini), lühemad piigid ja kerged nahka mähitud pronkssuurtükid. Kuningas oli ka innukas hariduse edendaja. Eestisse asutas ta Tartu ja Tallinna gümnaasiumi. 30. juunil
novembril 1632. Oli Rootsi kuningas aastatel 1611-162. Kui Rootsi Riigipäev 16-aastase Gustavi kuningaks ja täisealiseks kuulutas, oli Rootsi parajasti sõjajalal Taani, Venemaa ja Poolaga. Taaniga sõlmis ta 1613 rahu, Venemaalt vallutas Ingerimaa ja Poolalt Liivimaa (Eestimaa kuulus Rootsile juba varem). 1630 viis Gustav sõjaväe Saksamaale toetama Kolmekümneaastases sõjas protestantlikke Saksa vürste katoliikliku Saksa-Rooma keisri vastu. Rootslased lõid vastaseid Breitenfeldi lahingus ja Lechi jõe ääres ning võitsid ka Lützeni lahingu, kus kuningas ise langes. Gustavi ehk Põhjamaa Lõvi võidud tegid Rootsist suurriigi. Tema sõjalisele edule oli kaasa aidanud relvastuse uuendamine: ta võttis kasutusele kergemad hargita püssid (need tulistasid senistest mitu korda kiiremini), lühemad piigid ja kerged nahka mähitud pronkssuurtükid. Kuningas oli ka innukas hariduse edendaja. Eestisse asutas ta Tartu ja Tallinna gümnaasiumi. 30. juunil 1632
16.saj Hakati rohkem kasutusele võtma maavarasid; Christian IV rajas uusi linnu: Kristiansand; Kristiania;oslo Rootsi suurriigi algus 1611 sai kuningaks Gustav II Adolf; Kuningas oli poole oma valitsemisajast sõjakäikudel; Kasvas ametnike tähtsus; 1617 sai Rootsi endale Ingerimaa; 1629 Rootsi sai Liivimaa ja Visla jõe suudme; 1630 sekkus Rootsi 30-aastasesse sõtta; 1631 Breitenfeldi lahingVõtab esmakordselt käigule kahurite liigutamise; 1632 Lützeni lahing; Gustav II Adolf Peetakse Rootsi väljapaistvamaks kuningaks Korraldas Rootsi valitsemise ümber; pani aluse kõrgemale haridusele; Pärast kuninga surma 1632 valitses regendina Axel Oxenstierna; Regent valitses kuni kuninganna Kristina sai täisealiseks; Kuninganna Kristiina (16321654) 1645 rahuleping Taaniga 1648 Vestfaali rahu Soome 16
3 Rootsi periood (1630-1635). Rootsi väed maabusid 1630 Gustav Adolfi juhtimisel Saksamaal. GA oli reforminud armeed – kehtestas uue nekrutivõtmise süsteemi, hargita püssid, mis tulistasid tunduvalt kiiremini, tugevdas ratsa- ja kahurväge. 1631 sõlmiti liiduleping Prantsusmaa ja Rootsi vahel (Prantsuse rahaline tugi Rootsile), samas ajas Prantsusmaa kahepalgelist poliitikat, toetades Baieri katoliiklasest hertsogit. 1631 võitsid Rootslased katoliiklasi Breitenfeldi lähedal ja tungisid seejärel Kesk-Lõuna-Saksasse. 1632 lõid Lützeni lahingus rootslased keisri väge, mida juhtis Wallenstein, kuid GA ise sai surma (olles jõudnud enne allkirjastada Acedemia Gustaviana/Tartu Ülikooli asutamisürikule). 1634 said rootslased aga Nördlingeni lahingus tõsiselt lüüa ja olid sunnitud Saksamaalt lahkuma. Rootsi taandumise järel sõlmisid Saksimaa ja Brandenburg keisriga 1635 Prahas rahu – keiser loobus restitutsioonist
Rootsi sõtta astumist mõjutas ka soov kindlustada Rootsi ülemvõimu Läänemerel, eriti selle lõunakaldal, toetudes Põhja-Saksa protestantlikele vürstidele. See algas 6. juulil 1630, mil „lõviks keskööst” kutsutud Gustav II Adolfi vägi maabus Pommeris. Saksa protestantlikud vürstid suhtusid rootslaste edusse esialgu umbusklikult. Pööre tuli 17. septembril 1631, mil „lumekuningaks” pilgatud Gustav II Adolf saavutas Leipzigi lähedal Breitenfeldi lahingus Tilly juhitud katoliku liiga vägede üle täieliku võidu. Rootslased tungisid takistamatult edasi Baierisse, jõudes välja Bodeni järveni. Pärast Tilly langemist 17. mail 1632 lahingus Lechi jõel pöördus keiser uuesti abi saamiseks Wallensteini poole. 16. (vkj 6.) novembril 1632 kohtusid Wallensteini ja Gustav II Adolfi väed Leipzigi lähedal Lützeni lahingus. Rootslastel õnnestus seegi lahing võita, ent kuningas Gustav II Adolf sai surmavalt haavata
III Rootsi sõda Saksamaal (1630-35) - Sõjaõnn pöördub Prot. poolele ! - Rootsi kuningas Gustav II Adolf (langes 1632): südamelt protestant ja Suur-Rootsi ehitaja - Üliefektiivne ja ainulaadne Rootsi-Soome Talupoegadest koosnev rahvaarmee ( 50 000 meest, kellest 60 % Rootslased ja 40 % Soomlased) randub Pommeris 1630, regionaalsed rügemendid. Liikuv lahingukord, mida toetasid tulirelvad. Ratsavägi - Lisaks veel Rootsi palgaarmee (umbes 50 000 meest), mida rahastab Prantsusmaa. - 1631 Breitenfeldi lahing Saksimaal - Lech-jõe lahing (Tilly langeb, asemele Wallenstein) - Lützeni lahing Saksimaal (1632): Vastamisi Gustav II Adolf ja Wallensteini armee.Rootslased võidavad ja G II A langeb (6.11) - Rootsi riigikantsler Axel Oxsenstierna proovib säilitada prot. vahelist koostööd: Heilbronni liit (1633), W. mõrvatakse - Nördlingeni lahing (1634): Rootslased kaotavad Lõuna-Saksamaa Rahuleping: 1. Praha Leping (1635): Saksamaa keisri ja Saksimaa kuurvürtsi vahel. sellega ühinevad
3. Rootsi periood (1630-1635). Rootsi väed maabusid 1630 Gustav Adolfi juhtimisel Saksamaal. GA oli reforminud armeed – kehtestas uue nekrutivõtmise süsteemi, hargita püssid, mis tulistasid tunduvalt kiiremini, tugevdas ratsa- ja kahurväge. 1631 sõlmiti liiduleping Prantsusmaa ja Rootsi vahel (Prantsuse rahaline tugi Rootsile), samas ajas Prantsusmaa kahepalgelist poliitikat, toetades Baieri katoliiklasest hertsogit. 1631 võitsid Rootslased katoliiklasi Breitenfeldi lähedal ja tungisid seejärel Kesk-Lõuna-Saksasse. 1632 lõid Lützeni lahingus rootslased keisri väge, mida juhtis Wallenstein, kuid GA ise sai surma (olles jõudnud enne allkirjastada Acedemia Gustaviana/Tartu Ülikooli asutamisürikule). 1634 said rootslased aga Nördlingeni lahingus tõsiselt lüüa ja olid sunnitud Saksamaalt lahkuma. Rootsi taandumise järel sõlmisid Saksimaa ja Brandenburg keisriga 1635 Prahas rahu – keiser loobus restitutsioonist
Läänemerel, eriti selle lõunakaldal, toetudes Põhja-Saksa protestantlikele vürstidele. Kolmekümneaastase sõja kolmas, Rootsi periood (163035) algas 6. juulil 1630, mil ,,lõviks keskööst" kutsutud Gustav II Adolfi vägi maabus Pommeris. Saksa protestantlikud vürstid olid rootslaste edu suhtes esialgu umbusklikud. Pööre tuli 17. septembril 1631, mil ,,lumekuningaks" pilgatud Gustav II Adolf saavutas Leipzigi lähedal Breitenfeldi lahingus Tilly juhitud katoliku liiga vägede üle täieliku võidu. Rootslased tungisid takistamatult edasi Baierisse, jõudes välja Bodeni järveni. Pärast Tilly langemist 17. mail 1632 lahingus Lechi jõel pöördus keiser uuesti abi saamiseks Wallensteini poole. 16. (vkj. 6.) novembril 1632 kohtusid Wallensteini ja Gustav II Adolfi väed Leipzigi lähedal Lützeni lahingus. Rootslastel õnnestus seegi lahing võita, kuid kuningas Gustav II Adolf sai surmavalt haavata.
annaabi.ee 
